4-06-5012 KOHTUMÄÄRUS rahatrahvi asendamiseks arestiga Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi Menetlusosalised Tartu Maakohus 16.oktoober 2007.a.; Valga kohtumaja 4-06-5012 kohtunik Aare Kaldma Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Sergejs BOLDAKS’ile asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu – Sergejs BOLDAKS Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus määras: Asendada Sergejs BOLDAKS’ile väärteo (Lõuna PP Valga PJ 17.03.2005.a. otsusega nr.2230,05,000384) eest karistusena kohaldatud rahatrahv 100 trahviühikut summas 6 000 krooni, arestiga kümme
(10)päeva. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (16.10.2007.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 17.03.2005.a. otsusega väärteoasjas nr.2230,05,000384 on Sergejs Boldaks’it karistatud „Liiklusseaduse“ §74-1 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 6 000 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 08.07.2005.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 08.09.2006.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 18.10.2006.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudus vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samas väidab süüdimõistetu, et nüüdseks on ta leidnud endale töökoha (onu juures) ning peatselt saadava töötasu arvel on tal võimalik hakata trahve tasuma. Trahvide varasemat mittetasumist põhjendab S.Boldaks väitega, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal töötada ja omada sissetulekut. Süüdimõistetu pole nõus sellega, et asendataks temale karistusena määratud rahatrahv arestiga. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Eeltoodud sätte sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kohaldatakse asenduskaristusena aresti isiku suhtes, kelle osas pole isegi riiklikke sunnivahendeid kasutades olnud võimalik sissenõuet täita isiku varatuse tõttu. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 17.03.2005.a. otsusega väärteoasjas nr.2230,05,000384 on Sergejs Boldaks’it karistatud „Liiklusseaduse“ §74-1 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 6 000 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 08.07.2005.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 08.09.2006.a. ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Kohtutäituri kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu nõue; isikul erandlike (trahvi tasumist ja asenduskaristusena aresti määramist takistavate) asjaolude esinemist kohtutäituri avaldusest ei nähtu /tl.38/. Kohus arvestab asjaolu, et süüdimõistetu pole reageerinud täitekutsetele ega asunud trahvi tasuma enam kui 1,5 aasta vältel toimunud täitemenetluse käigus ega ka enam 2
(3)kui 12 kuud väldanud kohtumenetluse ajal. Samuti on süüdimõistetu andnud kohtule korduvalt lubadusi võla tasumiseks, kuid oma lubadusi ta täitnud ei ole, vaid on teadlikult ja tahtlikult hakanud kõrvale hoiduma kohtumenetlusest ning isiku suhtes on kohus olnud korduvalt sunnitud kohaldama sundtoomist. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et nii 06.12.2006.a. kui ka 10.07.2007.a. toimunud kohtuistungitel avaldas süüdimõistetu, et asub kohe tööle ja hakkab peatselt saama töötasu ning lubas selle arvel võlgnevuse tasuda hiljemalt 01.09.2007.a. /tl.13,30/, kuid vaatamata kohtu hoiatusele, et oma lubaduse mittetäitmise korral ei aktsepteeri kohus karistuse kandmist soodustavaid taotlusi, süüdimõistetu oma lubadust ei täitnud ning rahatrahv on tal täies ulatuses senini tasumata. Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal saada olevat töötasu ning põhjendanud võla varasemat mittetasumist oma halva tervisliku seisundiga, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit oma väite kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava muu sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Siit johtuvalt puuduvad (Pole tõendatud) asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud, mistõttu tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahv täies ulatuses, s.o. summas 6 000 krooni, käesolevaks ajaks tasumata. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (6 000 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 100 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 10 päeva aresti. kohtunik Aare Kaldma 16.10.2007.a. 3
(3)