4-07-1356 KOHTUMÄÄRUS rahatrahvi asendamiseks arestiga Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi Menetlusosalised Tartu Maakohus 16.oktoober 2007.a.; Valga kohtumaja 4-07-1356 kohtunik Aare Kaldma Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Heino KISSELEV’ile asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu – Heino KISSELEV Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus määras: Asendada Heino KISSELEV’ile väärteo (Lõuna PP Valga PJ 26.04.2004.a. otsusega nr.2820,04,001416) eest karistusena kohaldatud rahatrahv 235 trahviühikut summas 14 100 krooni, arestiga kakskümmend kolm
(23)päeva. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (16.10.2007.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 26.04.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,001416 on Heino Kisselev’i karistatud „Liiklusseaduse“ §7419 alusel rahatrahviga 235 trahviühiku ulatuses summas 14 100 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.10.2004.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 20.12.2004.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 24.11.2006.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samuti väidab süüdimõistetu, et tal puudub alaline töökoht ning tema sissetulek moodustub vaid juhtööde eest saadavast tasust, mis kulub enda olmevajaduste rahuldamiseks. Samas väidab süüdimõistetu, et ta pole veel kätte saanud töövõimetuspensioni ning selle saamisel ta loodab hakata võlgnevust osade kaupa maksma. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 26.04.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,001416 on Heino Kisselev’i karistatud „Liiklusseaduse“ §74-19 alusel rahatrahviga 235 trahviühiku ulatuses summas 14 100 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.10.2004.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 20.12.2004.a. ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Nii kohtutäituri kui ka süüdimõistetu kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu nõue /tl.28/. Samuti on menetlusosalised kohtule kinnitanud, et süüdimõistetu ei tööta ega oma alalist sissetulekut ning tal puudub vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohus arvestab asjaolu, et süüdimõistetu pole reageerinud täitekutsetele ega asunud trahvi tasuma enam kui kahe aasta vältel toimunud täitemenetluse käigus ega ka enam kui 9 kuud väldanud kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud 2
(3)karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et 10.07.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et hakkab peatselt saama töövõimetuspensioni ning lubas selle arvel võlgnevuse tasuda hiljemalt 01.09.2007.a., kuid vaatamata kohtu hoiatusele, et oma lubaduse mittetäitmise korral ei aktsepteeri kohus karistuse kandmist soodustavaid taotlusi, süüdimõistetu oma lubadust ei täitnud ning rahatrahv on tal täies ulatuses senini tasumata. Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal saada olevat töövõimatuspensioni, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit oma väite kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava muu sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Siit johtuvalt tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahv täies ulatuses, s.o. summas 14 100 krooni, käesolevaks ajaks tasumata. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (14 100 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 235 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 23 päeva aresti. kohtunik Aare Kaldma 16.10.2007.a. 3
(3)