1-07-11729\1

1-07-11729 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11729 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kaitsja Andres Gorkin Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Jaak Tarvise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jaak Tarvis (isikukood 38304290297; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jaak Tarvis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaak Tarvise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jaak Tarvis tunnistati süüdi Rapla Maakohtu 23.09.2005.a otsusega KarS § 121; § 136 lg 1; § 199 lg 2 p 4, 7 järgi; KarS § 63 lg 2 järgi lugeda liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida 2 suurendati 29.10.2004.a Rapla Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 aasta ja 16 päeva võrra. KarS § 65 lg 2 järgi loeti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.02.2005.a ja lõpp on 02.11.2009.a. Kinnipidamisasutuses Jaak Tarvise kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav lõpetas vanglas olles gümnaasiumi
2. ja
3. klassi. Sügisel plaanib õpinguid jätkata. Suhtlemisel ametnikega on viisakas ja korrektne, kuigi esineb probleeme distsipliinile allumisega. Talle on määratud 4 distsiplinaarkaristust. Vanglas viibib
4. korda, kriminaalkorras on karistatud
5. korda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega koos elektroonilise valvega. Alkoholi tarvitamine ja probleemse käitumisega inimestega suhtlemine suurendavad kinnipeetava suhtes riskikäitumise tõenäosust. Samuti on riskifaktoriks stabiilse elukorralduse puudumine ja kontrollimatu vaba aja kasutamine. Jaak Tarvis taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta 3-korral kohtulikult karistatud, vanglas viibib esimest korda. Karistusi kannab varguste ja väljapressimise eest. Kuritegude põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Prokurör ei toeta taotlust. Isiku suhtes on vangistuses viibimise ajal alustatud kriminaalmenetlust KarS § 331 tunnustel. Seega ei ole ka vangistuse viibimise ajal isik püüdnud näidata, et on ennast parandanud, vaid on toime pannud järjekordse kuriteo. Ka on isikut karistatud distsiplinaarkorras ning hetkel on olemas neli kehtivat karistust. Tulenevalt taolistest andmetest ning asjaolust, et isiku karistusaeg lõpeb 02.11.2009.a, leian, et isiku enne tähtaega vabastamine käesoleval hetkel ei ole otstarbekas. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada ennetähtaegselt vangistusest. J. Tarvisel on tõsised probleemid tervisega, teda on ees ootamas operatsioon, mida ei ole võimalik vangla tingimustes teha. Vanglas režiimirikkumised ei ole olnud tõsised ning uue kriminaalmenetluse osas on kõik veel väga ebaselge. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Jaak Tarvise, prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et J. Tarvis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Tarvise isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades Jaak Tarvise poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Jaak Tarvise suhtes on vangistuses viibimise ajal alustatud kriminaalmenetlust KarS § 331 tunnustel. Seega ei ole ka vangistuse viibimise ajal isik püüdnud näidata, et on ennast parandanud, vaid on toime pannud järjekordse kuriteo. Ka on isikut karistatud distsiplinaarkorras ning hetkel on olemas neli kehtivat karistust. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
6. Kohtunik