lg 1 alusel loeti kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus lugedes mõistetud kergem karistus - 3 aastat vangistust - kaetuks raskema karistuse – Tartu Maakohtu 13.02.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aastat 2 kuud ja 9 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 16.11.2005.a seisuga 1 aasta 9 kuud ja 15 päeva liitkaristusest maha ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.11.2005.a ja lõpp 09.04.2010.a. Erik Kruusimägi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Ämari Vanglas töötab keevitajana AS-s Eesti Vanglatööstuses. Vanglas on selgeks õppinud poolautomaatkeevitus eriala ja oskab ümber käis käsielektritööriistadega. Vabanedes on kinnipeetavale tagatud tehnikmehaanik töökoht OÜ-s Veepuhastuse. Kinnipeetaval on vangistuse ajal tugev moraalne toetus oma vanemate ja elukaaslase poolt. Kinnipeetaval on kaks last, kellest ta väga hoolib, suhtlevad telefoni teel ja kokkusaamiste kaudu. Vanglas viibimise aja jooksul ei ole kinnipeetaval alkohoolsete ega narkootiliste ainetega probleeme täheldatud. Peale vabanemist asub elama abikaasa juurde aadressile XXX. Vaatamata toimepandud kuritegudele võib öelda, et E. Kruusimägi ei ole vahetult ohtlik. Ei ohusta vanglaametnikke, kaaskinnipeetavaid ega iseennast. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Erik Kruusimägi taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetaval on kindel elukoht, garanteeritud töökoht, kogutud stardikapital ja lähedaste moraalne ning materiaalne toetus. Kuna risk uue kuriteo toimepanemiseks on suur, tuleb kinnipeetavale kriminaalhooldusele määramisel määrata kindlasti lisakohustused vastavalt
Erik Kruusimägi taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise järelevalvega. Kohtulikult on karistatud 6-korral. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud isikuvastase kuriteo, millega ründas kõige hinnalisemat õigushüve – teise isiku elu ja tervist. Samuti on ta süüdi mõistetud üldohtliku kuriteo toimepanemise – salakaubaveo eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseid ei oska kinnipeetav välja tuua. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt ka vanglas viibinud, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ta on vangistuses kolmel korral distsipliini rikkunud, mistõttu prokurör on veendumusel, et kui isik ei suuda juba vangistuse tingimustes kuulekalt käituda, puudub alus ka arvamiseks, et ta suudaks seda teha vabaduses. Kinnipeetavale mõistetud karistusaeg lõppeb alles 2010.a. Prokurör on seisukohal, et arvestades kuritegude raskust, eelnevat karistatust, käitumist vangistuse ajal, et kinnipeetava vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust kinnipeetava ettetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja ei ole nõus prokuröri arvamusega ja arvab, et kinnipeetava vabastamine on võimalik, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on madal. Erik Kruusimägi`l on olemas kõik sotsiaalsed tingimused vabastamiseks – venna poolt garanteeritud töökoht, lähedaste toetus ning piisav vabanemisfond. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Erik Kruusimägi ja prokuröri arvamuse, leiab, et E. Kruusimägi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Erik Kruusimägi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Kohus leiab, et ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Kruusimägi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades Erik Kruusimägi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, samuti ärakandmata karistuse pikkust, ei ole kohtu hinnangul E. Kruusimägi ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades E. Kruusimägi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib E. Kruusimägi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.