lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Mart Korell, IK: 37009210222, elukoht: XXX Tallinnas RESOLUTSIOON 1. Jätta Mart Korelli kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 26.07.2007 otsusele nr 2314,07,020970 Mart Korelli karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 26.07.2007 otsus nr 2314,07,020970 Mart Korelli karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 18.10.2007. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 26.07.2007 otsusega nr 2314,07,020970 karistati Mart Korelli LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 08.06.2007 kell 12.46 XXX Harku alevikus Harku vallas Harju Maakonnas, juhtides mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu sõidukit, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju M P , juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile liiklusõnnetusest teatamata, kui teatamine oli kohustuslik, rikkudes sellega LE § 91, 105, 227 nõudeid, pannes toime LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles on märgitud, et kaebus on esitatud rakendatud karistuse osas. Lõuna ajal Harku poest tulles tagurdas vastu teist autot, mille poritiiva mõlkis. Ise ta seda ei märganud. Kaasas oli ka reisija, kes ütles, et vist sõitsime vastu. Tuli autost välja ja vaatas teise auto üle ning vigastusi ei märganud. Vaatas ka enda autot ja samuti vigastusi ei märganud. Mõtles, et sõitis vastu teise auto rehvi. Kuna pidi tööle tagasi minema ja kahjustusi ei märganud, otsustas lahkuda. Hiljem selgus, et sõitis siiski vastu teise auto poritiiba. Politsei määras rahatrahviks 12 000 krooni ja kolmeks kuuks load ära. Temapoolse teo ehk inimliku eksimuse puhul leiab, et määratud karistus on liialt ebaõiglane. See on ligemale tema kahe kuu palk. Ta ei olnud teadlik, et politsei võrdsustab antud juhtumi joobeseisundiga. Võib kindlalt väita, et lõuna ajal poest süüa ostes ta alkoholi tarbinud ei olnud. Töötab Tallinnast väljas, Paldiski mnt ääres. Ilma juhtimisõiguseta muutub tööl käimine väga kulukaks, kuna liinibussid sinna ei sõida. Ostis korteri pangalaenuga, kodus on naine kahe lapsega, üks laps kaheaastane, teine seitsmeaastane, naine tööl ei käi. On süüdi, et juhtunut lähemalt uurima ei hakanud ning sündmuskohalt lahkus, kuid ei nõustu sellega, et politsei juhtimisõiguse peatab ning nii suure rahatrahvi määras. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et juhtimisõiguse äravõtmine tekitab olukorra, kus tal ei ole võimalik tööle minna, lapsi viia kooli ja lasteaeda. Samuti on 9000 kroonine rahatrahv liialt suur. Tundis, et sõitis vastu, kuid sõitis natuke eemale, tuli autost välja. Nurk oli ratta piirkonnas. Mõtles, et läks vastu ratast. Enda autol ei olnud kriimugi. See auto oli absurdselt pargitud, seisis teiste taga. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitaja süü LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil. Liiklusõnnetusest mitteteatamine ja lahkumine on karmimalt karistatav tegu, ka lisakaristuse osas. Kui kohus peab võimalikuks karistust kergendada, siis kohtuväline menetleja vastu ei vaidle. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning tekitas varalise kahju MPle, misjärel lahkus sündmuskohalt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei veendunud menetlusalune isik tagurdamisel selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõidukile XXX registreerimismärgiga XXX, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Kuigi menetlusalune isik väidab, et ta käis liiklusõnnetuses osalenud teist sõidukit vaatamas, ei märganud ta vigastusi ning sõitis minema. Väärteoasjas leiduvalt fotolt on aga teise sõiduki vigastused ilmselgelt nähtavad ja menetlusalusele isikule ei saanud need vigastused märkamata jääda. Otsuse kohaselt lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi teades seda, et ta tagurdas 2 teisele sõidukile otsa, pidanuks ta otsima üles teise sõiduki omaniku või kasutaja või teatama politseile. Menetlusalune isik ei teinud aga midagi peale sündmuskohalt lahkumise. Vastavalt LE § 227 sätetele kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja on sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Samas lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Seega arvestades seda, et liiklusõnnetuse sündmuskohal ei olnud teise sõiduki juhti ja kahju saaja ei olnud menetlusalusele isikule teada, pidanuks menetlusalune isik politseile liiklusõnnetusest teatama, kuivõrd kohus on seisukohal, et ei ole võimalik kokkuleppele saada isikuga, keda ei ole sündmuskohal. Menetlusaluse isiku lahkumine näitab seda, et menetlusalust isikut kokkuleppele jõudmine või süüküsimuse lahendamine ei huvitanud ja ta pidas olulisemaks varjuda. Kohus leiab, et sellisel juhul oli menetlusalusel isikul kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile. Seda tegi aga hoopis MP, kellele teatati tema sõidukiga juhtunud liiklusõnnetusest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmises kui teatamine oli kohustuslik, on õigesti kvalifitseeritud LS § 7431 lg 1 järgi ning liiklusõnnetuse põhjustamises on kohtu arvates samuti menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. Vastavalt LS § 7417 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning sama paragrahvi lõike kaks kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada selle süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Menetlusalust isikut karistati LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 1/6 ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast ning lõikes 2 ettenähtud lisakaristus jäeti kohaldamata. Kohus leiab, et arvestades teisele sõidukile tekitatud vigastusi on määratud karistus suhteliselt leebe. Vastavalt LS § 7431 lg 1 sätetele liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning lõike kaks kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes üks sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalust isikut karistati rahalise karistusega 150 trahviühiku ulatuses, so ½ ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast ning lõikes 2 ettenähtud lisakaristus määrati ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus asub seisukohale, et määratud karistuste kergendamiseks alus puudub. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tundis menetlusalune isik kokkupõrget ning läks ka sõidukit tagant vaatama, kuid nagu näha pööras ta enim tähelepanu enda juhitud sõiduki seisundile ega hakanud ootama teise sõiduki omanikku, kes ilmselgelt pidi kokkupõrke hetkel viibima kaupluses, kust menetlusalune isik oli äsja väljunud ning tema leidmine ei oleks olnud keeruline. Seega ei tundnud menetlusalune isik huvi selle vastu kas teise sõiduki juht või omanik on tema seisukohaga nõus, et varalist kahju tekkinud ei ole ja sõidukit ei ole vigastatud. Pigem näitavad ilmselged vigastused teisel sõidukil, mis oma ulatuse tõttu ei saanud märkamata jääda ka menetlusalusele isikule, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt järjekordse karistuse hirmus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2005 aastal karistatud kolmel korral raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus ei olnud uute, so käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude 3 toimepanemise ajaks kustunud. Seega arvestades menetlusaluse isiku varasemaid karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja inkrimineeritud väärtegudes menetlusaluse isiku süü suurust, asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ning temale määratud karistuste kergendamiseks alus puudub. Mis puudutab asjaolu, et menetlusalusel isikul on väidetavalt kohustus käia oma sõidukiga tööl, maksta korteri pangalaenu, viia lapsi kooli ja lasteaeda, siis lasusid need kohustused menetlusalusel isikul ka temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemise ajal. Seega oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tal on oma igapäeva toimetustes mootorsõiduki juhtimisõiguse säilimine vajalik ning taoline vajadus ei tekkinud ootamatult. Seega, olles juba korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest pidi menetlusalune isik ise käituma selliselt, et välistada tema karistamist uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, milline karistus võib oluliselt muuta tema ja tema lähedaste elukvaliteeti ja seada igapäevatoimetustesse piiranguid määratava karistuse näol, mis võib halvendada tema majanduslikku olukorda määratava trahvi tasumise kohustuse ja juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalusel isikul oli uute väärtegude toimepanemise ajaks juba piisav kogemus määratud karistuste osas. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.