4-07-4424\1

Väärteoasi nr 4-07-4424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4424 (2318,07,005160) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Roman Moroz (ik: 38010150314, elukoht XXX Tallinnas) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Lõpetada väärteomenetlus Roman Morozi süüdistuses Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
4. Jätta Roman Morozi joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.10.
5. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 30.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 942404 selles, et samal päeval kella 09.25 ajal peeti XXX maja juures kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Roman Moroz, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4027/550 nähtuvalt tuvastati 30.07.2007 kell 09.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja psühhotroopsest ainest benzodiazepiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokoli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitab Metadooni 150 ühikut ja Rivotrili, kuid arsti ettekirjutusega. Muid aineid ei tarvita. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et uriinis pidi olema metadoon, sest ta käib ravil. On olemas leping ja tõend selle kohta. Siis tarvitas 190 ühikut metadooni, kuidas siis ilma sissetulekuta isik, kes ei varasta, kuidas saab süstida sellist kogust, mille jaoks on vaja suurt rahasummat. Juunis oli vargus, kuid siis ei tarvitanud veel metadooni. Läks mööda tänavat, taga liikus narkomaanide kamp. Teda peeti esimesena kinni, siis teised. Üks tüdruk kasutab ka metadooni, kaks korda vaidlustas oma kinnipidamisi. Varasemaid väärtegusid ei ole vaidlustanud ega eitanud. On otsused tehtud. Kuid seda väärtegu toime pannud ei ole. Ka täna andis analüüsi. Analüüse võetakse tihti. Tarvitab ainult seda, mida on arst ette kirjutanud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuivõrd väärteoasjas on vastuolulised tõendid ning on tekkinud kahtlused süü tõendatuses, siis tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused hinnata menetlusaluse isiku kasuks. Uute tõendite otsimine raiskaks asjatult menetlusressurssi, mistõttu võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti menetlusaluse isiku esitatud dokumente ravil viibimise kohta, asub seisukohale, et menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalune isik on kinnipidamisel seletanud, et ta kasutab metadooni ja rivotrili arsti ettekirjutusel. Sama väitis menetlusalune isik ka kohtuistungil, esitades ka sellekohase tõendi Metadoon Asendusravi Keskusest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku uriiniproovi võtmisel asutud analüüsima metadooni, benzodiasepiinide ja fentanüüli sisaldumist uuritava organismis. Laboratoorse analüüsi tegemise kohta koostatud dokumendist nähtuvalt on analüüs olnud positiivne benzodiazepiinide ja fentanüüli osas. Samas ei ole metadooni osas analüüs olnud ei positiivne ega negatiivne, vaid see on jäetud üldse märkimata. Samas tunnistab menetlusalune isik Rivotrili, mille toimeaineks on bensodiasepiinid, kasutamist arsti ettekirjutusel. Seega ei ole psühhotroopse aine kasutamine toimunud õigusvastaselt, vaid arsti ettekirjutusel, mis välistab menetlusaluse isiku vastutusele võtmise psühhotroopse aine tarvitamise eest. Samas on menetlusalune isik väitnud, et kasutab metadooni arsti ettekirjutusel, kuid laboratoorsest analüüsist ei saa järeldusi teha selle aine analüüsi tulemuste kohta, kuigi ka asendusravi keskus kinnitab oma tõendis, et menetlusalune isik tarvitab seda suhteliselt suures koguses. Seega on laboratoorne analüüs puudulik ja kohus ei saa seda analüüsi lugeda usaldusväärseks tõendiks. Sellest tulenevalt ei ole usaldusväärse tõendina kasutatav ka joobe meditsiinilise tuvastamise akt, mille kohaselt on tuvastatud joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest ja milline akt tuleneb laboratoorse analüüsi tulemustest. Ainus võimalus tuvastada menetlusaluse isiku käitumises väärteo koosseisu tunnuseid on üle kuulata asendusravi keskuse raviarst ravirežiimi rikkumiste osas ja nõuda välja kõik uriinianalüüsid asendusravi keskusest, millised on tehtud vaidlusalusel ajavahemikul. Samas ei pruugi ka need andmed kinnitada menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste esinemist. Selline tõendite kogumine on kohtu arvates menetlusressursi ja menetlusele kuluva aja raiskamine, kuivõrd suur menetlusressurss kuluks väärteo toimepanemise tuvastamisele ajal, mil samalaadseid väärteoasju tuleb lahendada samal ajal kümneid ja kümneid. Seetõttu leiab kohus, et arvestades käesoleva väärteoasja vähest tähtsust, siis puudub selle väärteoasja menetlemiseks avalik menetlushuvi ja menetluse väärteoasjas võib lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, jättes joobe tuvastamiseks tehtud kulutused riigi kanda. Märt Toming kohtunik