1-07-11367\1

1-07-11367 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11367 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kalmer Kirs’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kalmer Kirs (isikukood 37706126026; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kalmer Kirs tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Kirs’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kalmer Kirs tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 14.06.2006.a otsusega KarS § 346 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (päevamäär 50 krooni), s.o 5000 krooni, milline viidi teise põhikaristuse suhtes täide iseseisvalt. Samuti tunnistati K. Kirs süüdi KarS § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 209 lg 2 p 1; § 349 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg alates 19.12.2005.a – 14.06.2006.a, s.o 5 kuud ja 25 päeva arvati karistusaja hulka, ärakandmisele kuulus 2 aastat 10 kuud ja 5 päeva vangistust. 2 Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2006.a otsusega loeti K. Kirsile mõistetud 3 aasta ja 4-kuulise karistuse kandmise aja alguseks 19.12.2005.a Karistuse kandmise algus on 19.12.2005.a ja lõpp 19.04.2009.a. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas võimaldatakse K. Kirsil tegeleda süntesaatorimänguga. Kokku on K. Kirs vanglas viibinud
2. korral, kriminaalkorras karistatud 6 korral. Vabanemisel soovib K. Kirs elama asuda aadressile XXX, sellel aadressil elab K. Kirsi tädi. Vabanemisel omab kinnipeetav tädi toetust. K. Kirsile on vanglas pakutud töökohta, kuid K. Kirs ei ole pakutavat tööd vastu võtnud ja esitab tingimusi, mida ei ole võimalik täita. Iseloomustuse kohaselt ei tarvitanud K. Kirs enne vangistust isegi lahjemat alkoholi ning iseloomustuse järgi on tegemist karsklasega. Vanglatöötajatega on K. Kirs viisakas. Vesteldes kinnipeetavaga tundub, et tal ei ole mingit motivatsiooni, et hakata vabaduses tööle ja elama õiguskuulekalt. Karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Võib materiaalsete vajaduste rahuldamiseks toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu K. Kirsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Märgib, et K. Kirs on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kõik süüdimõistmised on lõppenud vangistusega. Lisaks tema kriminaalsele käitumisele selgub vangla dokumentidest, et K. Kirs ei ole ka ise kindel, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, kuna tema arvates kriminaalhoolduse all olles on tema vabadus piiratud. Uue kuriteo toimepanemise riski tõstab negatiivne suhtumine töötamisse, raha on ta seni saanud läbi varguste ja pettuste. K. Kirs taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise järelevalvega. Märgib, et varem on kohtulikult karistatud 6 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Vanglas olles tegeleb õppimisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning toimepandud kuritegu kahetseb. Prokurör ei toeta Kalmer Kirsi ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et K. Kirsi on korduvalt karistatud ning ta on korduvalt viibinud ka vanglas. Vabaduses oli vähene töökogemus ning tema kohta koostatud materjalide põhjal puudub tal ka motivatsioon edaspidi töötada. Vabanedes ei ole tal töökohta. Seega on alust arvata, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Sel põhjusel ei toeta ka kriminaalhooldaja tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K. Kirsi ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Kirs tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Kirsi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Kirsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. K. Kirs’i poolt toime pandud kuriteod iseloomustavad teda kui isikut, kes enda materiaalsete võimaluste parandamiseks püüab leida ebaseaduslikke vahendeid sissetulekute hankimiseks ning seadusliku töö tegemist ei hinda. Ka vangistuse ajal on ta keeldunud tööst – kõik see näitab, et K. Kirs ei ole aru saanud ausa töö tegemise põhimõtetest ning kohtul puudub veendumus, et K. Kirs oleks asunud paranemise teele ning käesoleval ajal enne tähtaega vangistusest vabanemisel suudaks ta elada õiguskuulekalt. K. Kirsi on ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud – sellest 3 järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi K. Kirsi vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole, ei saa kohus üksnes nimetatud asjaolule tuginedes arvata, et K. Kirs püüaks vabaduses elada seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul peab K. Kirs enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Tähelepanuta ei saa jätta, et ka vangla iseloomustuses on välja toodud risk, et K. Kirs võib materiaalsete vajaduste rahuldamiseks toime panna uusi varavastaseid kuritegusid ning K. Kirsi ennetähaegset vabastamist ei toeta ka kriminaalhooldaja. Kohtu hinnangul ei ole ka elukoha olemasolu vabaduses ning lähedase toetus aluseks K. Kirsi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus on veendunud, et käeoleval ajal ei ole K. Kirsi ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik