← Eesti

1-07-11355\1

1-07-11355 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11355 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadezda Paukson Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andrei Jelinkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Jelinkin (isikukood 38202166043; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Jelinkin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jelinkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Jelinkin tunnistati süüdi Tallinn Linnakohtu 07.09.2004.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistati 7-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus on 03.02.2004.a ja lõpp 03.02.2011.a. 2 Andrei Jelinkini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav õppis Ämari Vanglas arvutiõppe kursustel ja lõpetas
  2. klassi. 2006.a asus tööle OÜ-sse Edipsos. Kinnipeetaval on säilinud väga head suhted oma vanematega, kes teda vangistuse ajal väga toetavad ja ootavad. Vabanemisel asub elama vanemate juurde. Vabanedes asuks tööle isale kuuluvasse firmasse. Vangistuse aja jooksul ei täheldatud probleeme alkohoolsete ega narkootiliste ainetega. Kinnipeetavat on 8-korral distsiplinaarkorras karistatud, hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Andrei Jelinkini tingimisi enne tähtaega vabanemisega elektroonilise valve lisakohustuse kohaldamisega, kuna puudub selle elamispinna omaniku kirjalik nõusolek. Kinnipeetava isa on saavutanud kokkuleppe oma tööandjaga poja töölevõtmises. Kuid tööülesannete täitmine on seotud komandeeringutega, siis see asjaolu raskendab elektroonilise valve teostamist. Kogutud info põhjal on kriminaalhooldaja arvamusel, et A. Jelinkin ei pruugi toime tulla elektroonilise valve kohaldamisega kaasneva vastutuse ja pingega. A. Jelinkinit on varem 4-korral kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele pani kinnipeetav olles lühikese aja jooksul vabaduses toime uue raskema kuriteo. Vanemate sõnul on kuritegelik käitumine tingitud suhtlusringkonnast, kelle elustiil mõjus negatiivselt. Andrei Jelinkin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega. Karistust kannab röövimise eest ja vanglas viibib kolmandat korda. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta A. Jelinkini ennetähtaegset vabastamist. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Oli varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid sel korral ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Vangistuses on esinenud mitmeid distsipliinirikkumisi. Vanglas on küll õppinud ja töötanud, kuid kriminaalhooldaja ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist ja allutamist elektroonilisele järelevalvele, kuna selleks puuduvad vajalikud eeldused. Seega, arvestades A. Jelinkini varasemat käitumist ning käitumist vanglas, samuti asjaolu, et karistustähtaja lõpuni on jäänud enam, kui pool aastat, leian, et tema ennetähtaegne vabastamine antud momendil oleks liiga ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Jelinkini ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Jelinkin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Jelinkini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Jelinkini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Jelinkin kannab karistust röövimise eest. Kinnipeetavat on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimase kohtuotsuse järgi ei pööratud vangistust täitmisele ja anti kinnipeetavale võimalus end vabaduses tõestada allutades ta kriminaalhoolduse kontrollnõuetele, mida aga A. Jelinkin ei olnud võimeline täitma. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Kinnipeetav oli 2004.a vangla distsipliinile allumatu ja tema käitumine vanglas tekitas probleeme. Kinnipeetaval on küll olemas kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus, kuid kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust 3 arvestades õigustatud kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  3. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.