1-07-11232\1

1-07-11232 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11232 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlgid Nadezda Paukson ja Elina Huobolainen Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Aleksei Tšekulajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Tšekulajev (isikukood 38501100285; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Tšekulajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Tšekulajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Tšekulajev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.05.2006.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks antud kuriteo eest loeti 1 aasta ja 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Aleksei Tšekulajevile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.07.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta vangistuse – võrra ja mõisteti Aleksei Tšekulajevile liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 loeti Aleksei Tšekulajevil 2 eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 24 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 2 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 24.07.2006.a ja lõpp 30.09.2008.a. Aleksei Tšekulajevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta töötab vangla sööklas köögitöölisena, tööülesandeid täidab kohusetundlikult. Omab ühte distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on varem viiel korral karistatud, vanglas viibib kinnipeetav teistkordselt. Viimane kuritegu oli sooritatud katseaja jooksul. Kinnipeetaval on probleeme kriminaalsetes olukordades õigete käitumisviiside hindamisega ja nende lahendamisega. KMA koduleheküljelt nähtub, et omab pikaajalise elaniku elamisluba. Peale vabanemist kavatseb elama asuda oma emale kuuluvasse korterisse. Tööd loodab leida ema tuttava ehitusettevõtja kaudu. Suhtleb põhiliselt elukaaslase ja emaga nii telefoni kui kirja teel ning kokkusaamiste kaudu. Vabaduses võib riskiks olla alkoholi liigtarvitamine, mistõttu on võimalikul vabanemisel soovitatavad ettekirjutused alkoholi tarvitamisest hoidumiseks ning sotsiaal- ja võlanõustamine. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksei Tšekulajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav ei ole valmis vabanema tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve lisakohustuse kohaldamisega, kuna ta ei ole saanud aru oma teo tõsidusest ja ühiskonnaohtlikkusest. Kinnipeetaval omab ühte distsiplinaarkaristust ja vanglas on algatatud ka uus kriminaalasi. Ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamiseks läbida kinnipeetaval rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ja leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on olemas risk uueks kuriteoks arvestades kinnipeetava senist korduvat käitumismustrit kuritegude puhul. Vabanemisel puudub tal kindel töökoht ning ei oma kutseoskusi. Pärast vanglast vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda 1-toalisse korterisse, kus elab ka tema ema. Aleksei Tšekulajev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise valvega. Omab ühte distsiplinaarkaristust. Varem on ta korduvalt kohtulikult karistatud, vanglas viibib teist korda. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta Aleksei Tšekulajevi ennetähtaegset vabastamist. Ta on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Tema suhtes on 11.07.2007.a vanglas alustatud uus kriminaalasi narkootikumide tarvitamise kahtluses. Sellest võib teha järelduse, et ka vanglas ei ole ta suutnud elada seaduskuulekalt. Tal on olemas elukoht ning perekonna toetus, kuid puudub garanteeritud töökoht ning ka kutseoskused, mistõttu on oluliselt raskendatud koheselt tööle asuda. Ta on ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega puudub veendumus, et sel korral, kui ta allutatakse käitumiskontrollile, tuleks ta toime kriminaalhoolduse nõuetega ning ei paneks toime uusi kuritegusid. Seega leian, et Aleksei Tšekulajevi ennetähtaegne vabastamine ning allutamine käitumiskontrollile ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Tšekulajevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Tšekulajev on ka varem toime pannud mootorsõiduki ärandamise ja varguse. Kinnipeetavat on ka varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. Nimetatu näitab, et 3 varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Positiivsena tuleb küll lugeda Aleksei Tšekulajevi käitumist vanglas, st vaid ühte distsiplinaarrikkumist, kuid üksnes see asjaolu ei saa olla aluseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. Arvestades Aleksei Tšekulajev poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, samuti ärakandmata karistuse pikkust, ei ole kohtu hinnangul A. Tšekulajevi ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik