lg 1 järgi.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks Igor Petrovile kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Lääne Maakohtu 19.03.1993.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 20.09.2004.a ja lõpp 03.02.2009.a. Kinnipidamisasutuses Igor Petrovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas vanglas kuu aega ja loobus seejärel tervislikel põhjustel. Vabanedes kavatseb minna tööle endisele töökohale tuttava kaudu. Vabaduses puudub I. Petrovil kindel elukoht ja lähedased, s.t, et puudub sotsiaalne võrgustik ja moraalne toetus. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik, kuna tema kuriteod olid sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. I. Petrov on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest järeldub, et tal on raskusi oma tegevuse tagajärgedega mõistmisega. Riski uue kuriteo toimepanemiseks suurendab ka kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku ja majanduslik seisu puudumine. Kinnipeetav peaks vanglas läbima rehabilitatsiooniprogrammi, et korrigeerida oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid. Samuti tuleks tal ühendust võtta kohaliku omavalitusega elukohaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Igor Petrov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta kohtulikult karistatud, vanglas viibib neljandat korda. Kuriteod pani toime materiaalsetel põhjustel. Vanglas töötas ühe kuu, seejärel tervislik seisund ei võimaldanud tal edasi töötada. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Prokurör ei toeta Igor Petrovi ennetähtaegset vabastamist. Ta on viiel korral kriminaalkorras karistatud ning viibinud varem ka vanglas. Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Teda on ühel korral ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Seega puudub veendumus, et sel korral käitumiskontrollile allutades tuleb ta toime kriminaalhoolduse tingimustega ega pane toime uusi kuritegusid. Vabanedes puudub tal elu- ja töökoht ning toetav perekond. Igor Petrovil puuduvad kõik ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud eeldused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Igor Petrovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Igor Petrov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Igor Petrovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Igor Petrovi tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus suureks takistuseks töö- ja elukoha puudumist. Vanglas ei ole ta enese sotsiaalseid oskusi täiendanud ei , õppimise ega ka sotsiaalprogrammide läbimise näol. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei täitnud. 3 Arvestades Igor Petrovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et I. Petrovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib I. Petrovi vabastamise uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.