lg 1 alusel ja loeti karistus,
lg 2 alusel – 4 aastat 10 kuud vangistust ning karistus,
Riigikohtu 26.01.2005.a kohtumäärusega loeti karistus, mis oli mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel – 4 aastat ja 10 kuud vangistust ja karistus, mis oli mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi 1 aasta vangistust, kuuluvad ärakandmisele iseseisvalt. Karistuse kandmise algus on 02.06.2004.a ja lõpp 02.04.2009.a. Aleksandr Orehhovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei mõista, mida alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine põhjustab tema isiku elule ja tervisele. Kasuks tuleks psühholoogi vastuvõttudel käimine, et planeerida sotsiaalset toimetulekut. Vabanedes asuks elama oma ema juurde, kuid ei omaks kindlat töökohta ega sissetulekut. Suhted kodustega on positiivsed. Vanglatöötajatesse ja kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Omab 6 distsiplinaarkaristust. Suurem risk on seotud narkootikumide tarvitamisega ja vajab pidevat arsti järelevalvet. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Aleksandr Orehhovi taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetaval on võimalus elama asuda ema elukaaslase isa korterisse või abikaasa vanemate juurde. Pereliikmed ei ole suutnud mõjutada teda elama seadusekuulekalt ning ei ole alust eeldada, et nad suudavad seda edaspidi teha. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-korral. Suurem risk on tal seotud narkootikumide tarvitamisega, ta ei teadvusta oma sõltuvushäire probleemi. Aleksandr Orehhov taotleb oma vabastamist. Varem on kohtulikult korduvalt karistatud, vanglas viibib teist korda. Prokurör ei toeta Aleksandr Orehhovi ennetähtaegset vabastamist. Ta on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud ning kandnud varem ka vanglakaristust. Samuti on teda varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid katseajal pani toime uue kuriteo ning rikkus ka muid kriminaalhoolduse nõudeid. Tema endise kriminaalhooldaja hinnangul on Aleksandr Orehhovi näol tegemist valeliku ja silmakirjaliku inimesega, kes ei võta tõsiselt kriminaalhooldust. Vangistuse ajal on teda 6 korral karistatud distsiplinaarkorras, millest võib teha järelduse, et ta pole ka vangistuses suutnud oma käitumist muuta. Vabaduses oli tal probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid nähtuvalt tema kohta koostatud iseloomustustest ei ole ta valmis ise probleemi tõsidust tunnistama. Tal puudub vabanedes kindel ja püsiv elukoht, kuna ema juures on tal võimalik elada üksnes paari nädala vältel. Samuti puudub tal vabanedes töökoht ning ka eelneva töö kogemused, mistõttu on oluliselt raskendatud töö leidmine. Perekond on küll valmis teda moraalselt toetama, kuid nende võimalused teda materiaalselt toetada on kaheldavad. Seega esineb A. Orehhovi puhul oht, et vabanemisel jätkab ta kuritegude toimepanemist. Leian, et tema puhul puuduvad kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Orehhovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Orehhov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Orehhovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule 3 kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Orehhovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades A. Orehhovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, samuti ärakandmata karistuse pikkust, ei ole kohtu hinnangul A. Orehhovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades A. Orehhovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Orehhovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.