1-06-7909\9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-7909 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Kaire Hänilene Kriminaalasi Tarmo Loidi süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi Süüdistatav Tarmo Loid vandeadvokaat Andrus Lillo Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -st 274 lg 1, kohus määras: Lõpetada menetlus Tarmo Loidi kriminaalasjas tema süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. Menetluskulud 914 (üheksasada neliteist) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tarmo Loidi süüdistatakse selles, et tema AS Bikrol Hake (registrikood 10385248,) juhatuse liikmena, s.o. isikuna, kellele olid pandud haldamis- juhtimis- ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.t. ametiisikuna KrK § 160 mõttes, omastas ajavahemikul 18.02.1998 kuni 16.07.2001 Eesti erinevates kohtades AS Bikrol Hake Maapangas asunud arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX, Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX, Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ja Sampo Pangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX sularaha väljavõtmise teel 603 311 krooni, s.o. võõrast vara suures ulatuses. Seega pani Tarmo Loid toime KrK § 1411 lg 3 p 1 (KarS § 201 ja 289) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vara riisumine ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör asus seisukohale, et T. Loid riisus ametiisikuna AS Bikrol Hake vara suures ulatuses, kuid kohtulikul uurimisel ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et riisumine jätkus ka peale
3. a detsembrit. T. Loidi poolt toime pandud kuritegu oli teo toimepanemise ajal II astme kuritegu. KrK § 53 lg 1 p 2 kohaselt aegus nimetatud kuritegu 5 aasta möödudes kuriteo toimepanemisest. Kuna viis aastat kuriteo toimepanemisest möödus 31.12.
4. aastal, s.o enne kui T. Loidi kriminaalasi 09.06.2006 kohtusse saadeti, tuleb kriminaalasi T. Loidi süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi lõpetada KrMS §-de 274 lg 1 ja 199 lg 1 p 2 alusel. T. Loidi kaitsja nõustus prokuröri käsitlusega, et juhul kui leiaks tuvastamist T. Loidi süü, siis väidetav kuritegu ei saanud olla toime pandud hiljem kui
5. a novembri lõpus või detsembri alguses, mistõttu see tegu on aegunud ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS 274 kohaselt määrusega. T. Loid leidis, et ta ei ole toime pannud KrK 1411 lg 3 p 1 ettenähtud kuritegu, kuid nõustus prokuröri taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et T. Loidi kriminaalasjas KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi tuleb menetlus lõpetada seoses aegumisega. T. Loidile esitatud süüdistuse kohaselt riisus ta AS Bikrol Hake vara ajavahemikus 18.02.1998 kuni 16.07.
6. Kohtuvaidluses prokurör sisuliselt loobus T. Loidile esitatud süüdistusest peale 31.12.2000 toimunud 3311 krooni riisumises, leides, et see ei ole tõendatud. Seega piirdub T. Loidi süüdistus KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ajavahemikuga 18.02.1998 kuni 31.12.
7. Käesolev kriminaalasi jõudis Tartu Maakohtusse 12.06.
8. a. T. Loidile süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 kohaselt oli KrK § 1411 lg 3 teise astme kuritegu, mis KrK § 53 lg 1 p 2 alusel aegus 5 aasta möödumisel kuriteo toimepanemisest. Ka käesoleval ajal kehtiva KarS § 81 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Seega aegus T. Loidile süüks arvatud kuritegu 31.12.
9. a, s.o enne kui kriminaalasi jõudis kohtu menetlusse. KrMS § 199 sätestab menetlust välistavad asjaolud, milleks sama paragrahvi lõige 1 punkt 2 kohaselt on aegumistähtaja möödumine. KrMS § 274 lg 1 näeb ette, et juhul kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p 2-5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus menetluse määrusega. Tulenevalt eeltoodust tuleb kriminaalmenetlus T. Loidi süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi lõpetada seoses aegumistähtaja möödumisega. Menetluskuludeks on kaitsjale toimikust koopia tegemise kulud 14 krooni ja ekspertiisi maksumus 900 krooni. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab menetluskulud kriminaalmenetluse lõpetamise korral riik. Kohtunik