4-07-3837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2007. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-07-3837 (2602,07,005463) Kohtukoosseis kohtunik En

§ 7430lg.

1 alusel määratud rahatrahv 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2602070054630027. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tar Maakohtu kantseleis alates 03.09.2007.a. 1 Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu. Andro Kivit karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 23.04.2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,07,005463

§ 7430lg.

1 alusel rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o. 7800 krooni,

§ 7422lg.

2 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o. 2100 krooni ja § 7422 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt Andro Kivi 26.03.2007.a kell 15.40 Tartu linnas Riia tänaval, juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 5 ja § 124 p. 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 7430lg.

1 ja

§ 7422lg.

2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 11.04.2007.a esitas menetlusalune isik vastulause (tl 17-18), milles ta nõustub kiiruse ületamisega, kuid ei mäleta seda Ta esitas taotluse lõpetada väärteomenetlus politsei peatumismärguande tahtliku eiramise osas. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistajate ja menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauses antud ütlustega) Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 09.05.2007.a. esitas Andro Kivi kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse esitaja leiab, et talle kiiruse ületamise eest mõistetud rahatrahv on põhjendatud ja ta kavatseb selle karistuse vaidlustamatult kanda. Tema karistamine

§ 7430lg.

1 alusel ei ole põhjendatud ja taotleb selles osas otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuväline menetleja arvestanud vastulausega. Vastavalt VTMS § 74 lg. 1 p. 8 on kohtuväline menetleja kohustatud märkima otsuses vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Otsuses puuduvad mistahes põhjendused vastulause arvestamata jätmise kohta. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks juba seetõttu lugeda väärteoasjas tehtud otsus vaidlustatud osas õigusvastaseks.

§ 7430lg.

1 järgi kvalifitseeritavas teos puudub väärteokoosseis, puudub tahtlus. Vastavalt VTMS § 72 lg. 2 peab otsuse tegemisel kohtuväline menetleja lahendama VTMS § 108 loetletud küsimused. VTMS § 108 lg. 1 kohaselt selgitatakse otsuse tegemisel kõigepealt, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu.

§ 7430lg.

1 kohaselt on karistatavaks teoks sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine. Kaebuse esitaja kinnitab veelkord, et ta ei märganud mootorratast juhtides otsuses viidatud ajal, 26.03.2007.a. Tartus, Riia tänaval liikluspolitseid või kiirusemõõtmist. Samas tunnistab kaebuse esitaja, et politsei võis siiski tema liiklusvahendi kiirust otsuses kirjeldatud viisil mõõta. Kuna kaebuse esitaja ei märganud politseid, siis on ühtlasi välistatud tema tahtlus politsei peatamismärguande eiramiseks. See tähendab kaebuse esitaja teos väärteokoosseisu puudumist, sest

§ 7430lg.

1 sätestab vältimatu elemendina tahtluse olemasolu kaebuse esitaja käitumises. Antud juhul võiks arutada vaid võimalikku hooletust kaebuse esitaja käitumises, kuid subjektiivse elemendina ei täida ettevaatamatus

§ 7430lg.

1 koosseisu. Kaebuse esitaja nõustub, et ta ületas väidetud kiiruse mõõtmise hetkel kiirust ja eeldatavasti on see ka asjaolu, miks ta ei märganud politseinike väidetavat peatumismärguannet. On selge, et mootorratturi vaateväli on tänu kiivrile ja liiklusvahendi eripärale piiratum kui autojuhtidel, mootorrattur on sunnitud keskenduma enda ees toimuvale. Otsuse tegemise aluseks olevad tunnistaja Andres Rubeni ütlused ei tõenda kuidagi kaebuse esitaja tahtlust. Tunnistaja ütluste kohaselt mootorratas pidurdas politseiniku A.Vakkiga kohakuti olles ja vaatas viimasele otsa. Antud 2 asjaoludes peaks tunnistajaks olema A.Vakk, kuid viimast ei ole tunnistajana käsitletud. Otsa vaatamise fakti saaks tõsikindlalt väita vaid isik, kellele väidetavalt otsa vaadati. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil andis Andro Kivi ütlusi selle kohta, et tema sõitis tol päeval Tartusse Jõgeva poolt sisse. Tartu piiril avastas mootorrattal õlilekke. Tartusse jõudis peale lõunat, kella 13.30-14 paiku. Ta sõitis Puiestee tänavalt Rebase tänavale, käis Rebase tn. garaažis, eemaldas lekke ja käis Tartu linna vahel sõitmas, et kontrollida kas ratas on korras. 15.40 ajal sõitis linna vahel. Linna vahel sõitis mööda Riia tänavat, arvab, et paaril korral ja mööda kõrvaltänavaid. Riia tänaval sõitis mõlemas suunas. Peale pooletunnist sõitmist suundus ta tagasi töö juurde Rebase tänavale, pani ratta garaaži ja sõitis autoga koju. Hiljem, pool tundi peale kojujõudmist helistati politseist ja küsiti, kas ta on sõitnud mootorrattaga, et olevat kiirust ületanud ja politsei on talle andnud peatumismärguande, mida on eiranud. Umbes kella 16- 16.30 ajal jõudis koju. Linna vahel sõitsin väidetavalt 80 km/h kiirusega, ei eita seda kiirust. 50 km/h võib linnas sõita. Ületas kiirust, sest arvas, et ei tajunud mootorrattaga kiirusepiiri foori alt ära minnes ja tunnistab, et läks üle lubatud kiiruse. Kiiruse rikkumine võis olla, sest ei kontrollinud kiirust. Politseipatrull tuli tema juurde koju ja tehti väärteoprotokoll. Ta andis seletuse, kus käis ja mida tegi. Tema seisukoht oli esmalt, kuna ei näinud kedagi ennast peatavat, et ta ei ole kiirust ületanud ja politsei märguannet näinud. Hiljem taganes sellest seisukohast, sest mõtles, et ta ei kontrollinud oma kiirust ja patrull võis fikseerida tema kiiruse ületamise. Õigusi selgitati väärteomenetlus alustamisel. Samal õhtul hakkas mõtlema, et võis kiirust ületada küll. Selleks ajaks oli protokoll koostatud. Protokolli koostamise ajal oli veendunud, et ei ületanud kiirust. Protokoll anti talle kätte. Menetlus toimus samal päeval

1. märtsil. Järgmisel päeval rääkis advokaadiga ja nad otsustasid, et kirjutab vastulause ja nõustub kiiruse ületamisega. Andro Kivi väidab, et tema ei näinud patrulli, kes oleks peatumismärguande andnud. Ühtegi vilkurit ega jälitavat autot ei näinud. Talle on korduvalt antud peatumismärguandeid, on olnud korduvalt kiiruse ületamisi. Ta on varem peatunud ja võtnud vastutuse. Eest ära sõitmist või märguande eiramist ei ole ette tulnud. Sõidab ka autoga. Autoga sõites on vaateväli suurem. Kiiver piirab vaatevälja, kiivri serv tuleb silmapiiriga tasa kõrvale vaadates. Kui sõita kiiremini, kui teised, siis peab liiklust jälgima, kus keegi ees on kuhu keerata või kas keegi tuleb tagant. Kiiver oli peas sel päeval. Ta sõitis linnas teistest kiiremini, tajus seda ise. On vaja vaadata põhiliselt selle järgi, et kellelegi otsa ei sõidaks ja et keegi talle otsa ei sõidaks. Teda on ka varem mootorrattaga peatatud ja ta on näinud politseimärguannet. Tunnistaja Andres Ruben andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötab politseis 25 aastat, viimasel ajal liiklustalituses konstaablina. Ta oli
2. märts 2007.a. koos Anvar Vakkiga patrullis ja mõõtsid kiirust Riia tänaval, mõõtsid viadukti poolt tulevate sõidukite kiirust. Politseiauto patrullauto oli pargitud Väike-Kaare nurgale 5-6 m ristmikust linnast välja sõites paremale poole Riia tänavat. Anvar Vakk mõõtis kiirust, oli vahetult tee ääres. Tal oli kaasas punase otsaga taskulamp-sau. Ta fikseeris viadukti poolt tuleva mootorratta kiiruseks 80 km/h või üle selle. Anvar astus sõidurajale ja andis taskulamp–sauaga peatumismärguande. Juht korraks pööras nende poole pea, kohakuti olles võttis hoo maha 30-40 km/h peale. Tal oleks olnud reaalne võimalus peatuda, ta pidi neid nägema. Siis ta lisas kiirust ja oligi läinud. Anti peatumismärguanne, paarimees asutus sõidurajale, ta pidi neid nägema aga lisas gaasi hoopis. Tunnistaja mäletab, et mootorratturil oli sinakas-hallikas kombinesoon ja vist ka umbes sama värvi kiiver. Kiivri kaitseklaas oli tume. Näojoonte järgi ei olnud võimalik isikut ära tunda, kiiver oli peas. Keskmine kiirus sel teelõigul on 60-70 km/h tunnis aga mootorrattur tuli 80 km/h. Seal on küllalt tihe liiklus tavaliselt. Peatumismärguande andmise hetkel kui paarimees astus teele, peatas ta konkreetselt seda mootorratast, temale andis peatumismärguande. Ainult üks tsikkel oli sel ajal seal 3 teelõigul. Teised sõidukid olid oma sõiduradadel. Mootorrattur oli teisel sõidurajal. Paarimees asutus esimesele sõidurajale ette, teised sõidukid pidurdasid, nähes, et politseinik astub teele. Sõidukid liikusid, liiklus ei seiskunud. Peatumismärguanne anti mootorratturile. Kiirust mõõtis Anvar Vakk. Tunnistaja oli temast natuke eemal, selja taga aga nägin toimunut. Oli tee servast 4-5 sammu kaugemal. Anvar Vakk fikseeris kiiruse ja kohe astus sõidurajale ja andis peatumismärguande. Praktiliselt nina all oli tal tsikkel. Praktiliselt kohakuti või natuke enne andis märguande. Enne anti märguanne. Peatumismärguanne sai antud, mootorrattur tõmbas hoo maha, aga ei pidurdanud. Pisut enne patrullijatega kohakuti jõudmist ta võttis hoo maha. Enne märguande andmist ta tõmbas hoo maha, kui oli kohakuti, lisas ta kiirust. Võib-olla peatumismärguanne tingis pidurdamise aga miks ta siis edasi sõitis. Ta keeras pead paremale, seda oli näha kiivri alt, nemad olid paremal. Tunnistaja oli tee servas kõnniteel, külje peal ja Anvar Vakk oli esimesel sõidurajal. Läbi kaitseklaasi ei näe nägu. Nad sõitsid talle järgi. Ta lisas kiirust. Kuni auto käime said oli ta läinud. Tsikkel kiirendab ju paremini kui auto. Ta pööras pead politseinike poole, kuhu mujale ta vaatas kui anti peatumismärguanne. Saual on punane otsik. 30-40 kiiruse pealt inimene peab nägema märguannet. Tunnistaja arvab, et mootorrattur vaatas Vakki poole, kes teda peatas konkreetselt. Ta võis vaadata ka tunnistaja poole. Sel hetkel kui ta oli kohakuti peatajaga, pidi ta nägema ka tunnistajat ja patrullautot politseivärvides. Tunnistaja oli mõni samm Anvar Vakkist tagapool, kõnnitee servas, patrullauto pool. Mida inimene sealt kiivri tagant näeb, keda ta vaatab, ei saa tunnistaja oletada. Pidurdamisel kummid ei vilisenud, sujuvalt võttis hoo maha, järsku pidurdamist ei olnud. 5 m võis olla pidurdusmaad. Kui kiirus sai fikseeritud ja märguanne antud, siis pidurdas sujuvalt korraks, ilma vilinata. Ühes käes või vöö vahel oli Anvar Vakkil sau ja teises käes kiirusemõõtja. Ta fikseeris kiiruse ja teises käes oli sau. On fikseeritud kiirus 80 km/h ja mootorrattur pidurdas hoo maha mingi kiiruseni. Midagi ta hindas, vaatas ja lisas gaasi. Kui auto või tsikkel pidurdab, seda on näha. Pidurdusmaa võis olla pikem, nad ei mõõtnud pidurdusjälgi. Ta ei sõitnud 80 km/h kiirusega patrullist mööda. Tunnistaja väidab, et silmanägemine on tal korras, kogemusi on ka. Mootorrattur ei sõitnud stabiilse kiirusega, silmnähtavalt võttis hoo maha. Vahetuse lõpu poole said nad rikkuja kätte. Informeerisid välijuhti, kes hakkas asja selgitama. Tunnistaja mäletab, et tegemist oli sama isikuga. Täpselt ei mäleta, mida ta rääkis. Rääkis tsikli toomisest Jõgevalt. Nad ütlesid, kus tal mõõdeti kiirust. Ta vist ütles, et sõitis küll Tartus aga sel kellaajal seal ei saanud sõita. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 13) andmetel teostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabel Anvar Vakk 26.03.2007.a Tartus Riia tänaval riikliku järelevalve korras Andro Kivi juhitud mootorsõiduki KAWASAKI 2x900C registreerimismärgiga 99PC liikumiskiiruse mõõtmist, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet UltraLyte LTIUX
3. Seade oli testitud 26.03.2007.a. ja oli töökorras. Protokollist nähtuvalt oli 26.03.20067a. kell 15.40 Andro Kivi juhitud sõiduki kiirus 80 km/h ± 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Laserkiirusemõõtja UltralLyte kasutamisel vahemaa kiiruse fikseerimise hetkel oli 214,6 meetrit. LE § 5 järgi liikleja peab juhinduma liikluseeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Vabariigi Valitsuse
4. veebruari
5. a määruse nr 48 kinnitatud Liikluseeskirja lisa 1 „Liikluse reguleerimise märguanded“
6. jao „Reguleerija märguanded“ Peatamismärguanne: Käsi (käed) on küljele rõhtsalt välja sirutatud tähendab, et ükski liikleja ei tohi liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe või kätega; kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg. 4 Peatamismärguande saanud juht peab kohe peatuma. Kui reguleerija pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. LE § 124 p. 1 järgi suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

§ 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

§ 7430. Sõiduki peatamise märguande eiramine

§ 7422lg.

2 ja

§ 7430lg.

1 järgi. Andro Kivi tunnistab tema poolt lubatud sõidukiiruse ületamist 27 km/h võrra. Tema süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud dokumentaalse tõendiga: liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja Andres Rubeni ütlustega. Nimetatud tõenditega on tõendatud kiiruse ületamise aeg, koht ja ulatus, samuti teo toimepannud isik. Andro Kivi rikkus LE § 124 p. 1 nõudeid, millega kaasneb vastutus

§ 7422lg.

2 järgi, kuna lubatust suurema kiirusega sõitmine on 5 piirides 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. 27 km/h, mille võrra kiirust ületati, on

§ 7422lg.

2 vastutuse piirides. Andro Kivi ei tunnista LE § 5 rikkumist ega nõustu vastutusega

§ 7430lg. 1 järgi. Nimetatud paragrahv nõuab väärteokoosseisu tunnusena tahtlust. Kar

S ei sisalda tahtluse kui süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse üldmääratlust. Karistusõiguse teoorias üldiselt käibeloleva ebatäpse lühimääratluse järgi võib tahtlust defineerida kui teo toimepanija poolt süüteokoosseisule vastavate teo faktiliste asjaolude teadmist ja tahtmist.

§ 7430lg.

1 süüteokoosseis ei nõua tahtluse liigina kavatsetust ega otsest tahtlust. Seetõttu on küllaldane kaudse tahtluse tõendamine. Tunnistaja Andres Rubeni ütluste järgi sõitis sel ajal antud teelõigul liikluses olnud üksik mootorrattur liiklusvoolus teistest sõidukitest ette kaugel enne ristmikku, kus tunnistaja teostas liiklusjärelevalvet. Mootorrattur oli kaugelt nähtav ja jälgitav. Menetlusaluse isiku ütluste järgi oli tema nähtavus piiratud kaitsekiivri kasutamise tõttu. Ka menetlusaluse isiku varasemad kogemused tema peatamisel ja varaemast vastutuse kandmisest ei tekita kahtlusi selles, et Andro Kivi möönis tema peatamist politseipatrulli poolt vahetult enne valgusfooriga Riia - Väike-Kaare tänavate ristmikule jõudmist. Andro Kivi väide, et tema ei näinud patrulli, kes oleks peatumismärguande andnud, on paljasõnaline. Kiiver piirab vaatevälja, kiivri serv tuleb silmapiiriga tasa kõrvale vaadates. Andro Kivil on autoga ja mootorrattaga sõitmise kogemused. Nõustuda saab väitega, et autoga sõites on vaateväli suurem. Kuid samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et auto gabariite arvestades on manööverdamiste võimalused väiksemad. Mootorrattaga sõites on manööverdamiste võimalused suuremad, kuid see nõuab ka suuremat tähelepanu. Kui sõita kiiremini lubatust suurema kiirusega tihedas liikluses, siis peab liiklust jälgima, kus keegi ees on kuhu keerata või kas keegi tuleb tagant. Andro Kivi sõitis linnas teistest kiiremini. Ta tajus seda ise ja seega tegutses teadlikult. Tema väite kohaselt on vaja vaadata põhiliselt selle järgi, et kellelegi otsa ei sõidaks ja et keegi talle otsa ei sõidaks. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustest järeldub, et Andro Kivi käitumist antud ajal ja kohas mõjutas foor. Tunnistaja ütluste järgi lähenes mootorrattur foorile liikumist aeglustades. Menetlusalune isik selgitab kiiruse ületamist foori alt äraminekuga. Kohus järeldab, et liikudes teistest sõidukitest ees jälgis mootorrattur foori, mis tema ristmikule jõudes andis lubava märgutule. Selleks oli vaja vähendada kiirust, et siis peatamata liiklemist jätkata. Kohatu on väide, et kiiver piirab vaatevälja, kiivri serv tuleb silmapiiriga tasa kõrvale vaadates. Tunnistaja ütlused ei ole teiste tõenditega ümber lükatud selles, et mootorrattur vaatas enne ristmiku ületamist tema peatamisel liiklusjärelevalvet teostavate politseiametnike suunas. Seega oli menetlusalune isik tähelepanelik nii liikluses toimuva kui ka ümbritseva suhtes ja sellest järeldub, et ta tajus ka peatamismärguannet. Kuna situatsioon liikumise jätkamiseks oli aga soodne ja kiiruse tõttu aeg reageerimiseks väga lühike, jätkas Andro Kivi sõitmist peatamata. Tal oli võimalik peatuda esimesel võimalusel ristmikevahelisel teelõigul, mida aga ei teinud. Andro Kivile anti peatamismärguanne liikluseeskirjade lisas 1 ettenähtud kontrollija liiklusalase korraldusega, millest LE § 5 järgi liikleja peab juhinduma. Peatamismärguanne oli antud

§ 7430lg.

2 ettenähtud selleks pädeva ametiisikute poolt. Peatumata edasi sõites rikkus ta LE § 5 nõudeid, millega kaasneb vastutus

§ 7430lg.

1 järgi. Kohus ei tuvastanud Andro Kivi tegudes süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Andro Kivile on määratud karistus nii

§ 7422lg.

2 kui ka

§ 7430lg.

1 järgi üle keskmise määra. Andro Kivi on ajavahemikus 31.08.2002.a. kuni lahendatava rikkumiseni karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest 8 korral. Pärast lahendatavat tegu on teda karistatud veel kahel korral liikluseeskirjade rikkumise eest. Arvestades tema varasemaid liikluseeskirjade rikkumiste eest määratud korduvaid karistusi on karistused määratud KarS § 56 ettenähtud karistamise aluseid arvestades. Kohtuväline menetleja ei ole karistuste määramisel leidnud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Neid ei ilmnenud ka kaebuse kohtuliku arutamise käigus. 6 Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Kohtuvälise menetleja otsus on lakooniline. Otsuses nimetatakse tõendid, mille hindamisel jõuti järeldusele väärteokoosseisude tõendatuses. Samale järeldusele jõudis kohus ka asja arutamisel kohtus samade tõendite hindamisel. Menetlusalune isik esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, mis on märgitud ka otsuses. Otsuse kohaselt on vastulauses esitatud asjaolusid kaalutud samade tõendite hindamisel ja jõutud samale järeldusele. Seetõttu ei ole alust väita, et vastulause on kohtuvälise menetleja poolt jäänud tähelepanuta. Kohtuvälisele menetlejale ei ole põhjust ette heita VTMS § 108 lg. 1 ettenähtud küsimuste lahendamata jätmist otsuse tegemisel ega VTMS § 74 lg. 1 p. 8 järgi vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse puudumist. Menetluskulud ja nende hüvitamine Kaebuse esitaja on kandnud menetluskulusid 2242.- krooni. menetluskuludeks on tasu õigusabi eest 2 tunni ulatuses 1900.- krooni, millele lisandub käibemaks 342.- krooni. Kaitsekulude tasumist tõendab arve nr. 4054 31.05.2007.a. Juhindudes VTMS § 38 lg. 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 on valitud kaitsjale makstud advokaaditasu menetluskulu. Kaebuse esitaja süüd tõendav otsus jääb kohtuotsusega muutmata. Seetõttu ei tule riigil menetluskulusid hüvitada KRMS § 181 lg. 1 alusel. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kohtunik 7