ola Väärteoasi Tõnu Nappi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Hillar
eti 07.03.2007.a. otsuse peale. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Tõnu Napp, isikukood:, elukoht: , kodakondsus: Eesti Vabariik, töökoht Toreem OÜ; Kaitsja: advokaat Ingmar Lääts Lõuna Politseiprefektuuri Kohtuvälise menetleja esindaja: juhtivkonstaabel Hillar
et RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p. 1 ja § 135 lg. 2 Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Hillar
eti 07.03.2007.a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Lõuna Politseiprefektuuri 07.03.2007.a. otsusega määratud rahatrahv 4500 (neli tuhat viissada) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2602070026210035. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tar Maakohtu kantseleis alates 06.09.2007.a. Menetluse käik ja kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu. 1 Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Hillar
eti 07.03.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2602,07,002621 karistati Tõnu Nappi liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4500 krooni. Otsuse kohaselt Tõnu Napp, juhtides 07.02.2007.a kell 10:00 mootorsõidukit Tartus Aardla ja Võru tänavate ristmikul, manöövri alustamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mistõttu ümberreastumisel pööras külge naaberreal tagant lähenenud sõidukile Subaru registreerimisnumbriga 81 ZHO.
nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Subaru omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. Sellega Tõnu Napp rikkus liikluseeskirja (
) § 91 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi. Väärteo toimepanek loeti tõendatuks tunnistaja Triin Kase (Kask) ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 14.02.2007.a. koostatud väärteoprotokolli nr AB 832098 andmetel Tõnu Napp 07.02.2007.a. kell 10:00 Tartus Aardla-Võru tänavate ristmikul suunaga Võru tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, sõiduraja vahetamisel ei andnud teed tagant lähenenud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Triin Kasele sõiduauto Subaru registreerimisnumbriga 81 ZHO vasaku külje deformatsiooni näol. Rikkus
29). Menetlusalune isik esitas 09.03.2007.a vastulause (tl 30), milles ei tunnista oma süüd, kuna avarii toimumise hetkeks oli tema poolt juhitud MB-310 manööver juba sooritatud, kuna toimus tagant otsasõit. Subaru sõitis tema poolt juhitud sõidukile tagant sisse ja suure kiiruse tõttu möödus tema sõidukist. Sellele viitavad ka autode vigastused. MB parempoolne tagastange nurk on purunenud löögi suunaga tagant ettepoole ja Subaru vasakpoolne esitiib ja esituli on purunenud vastavalt kõrguselt, kraaped Subaru vasakpoolsel küljel vastu MB tagumist parempoolset stange nurka. Tema poolt juhitud MB kiirus oli umbes 5-10 km/h. Arvestades sellisel kiirusel mikrobussiga sooritatava manöövri ajakulu ja kokkupõrke löögi tugevust, pidi Subaru kiirus olema üle 50 km/h. Samuti ei saanud selliste mõõtmetega mikrobuss jääda Subaru juhile märkamatuks. Bussi pikkus on 5,2 m ja kõrgus 2,45 m. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 28.03.2007.a esitas Tõnu Napp kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist. Kaebaja ei nõustu otsusega antud väärteoasjas,
ides, et selles pole mingil määral arvestatud kaebaja seisukohtadega toimunu osas, mistõttu otsus on puudulik. Samuti on väärteoasjas olemasolevad tõendid sellised, mille valguses tehtud otsus on vastuoluline.
idnud, et
Tõnu Nappi sõiduauto vigastused viitavad sellele, et Subaru registreerimisnumbriga 81 ZHO on sõitnud tagant sisse Tõnu Nappi mootorsõidukile. Kohtuväline menetleja on aga alusetult
idnud, et Tõnu Napp pööras külge naaberreal tagant lähenenud sõidukile Subaru. Tõnu Napp juhtis oma vastuväites 2 tähelepanu asjaolule, et tekkinud vigastused ei vasta Subaru juhi ütlustele, kuid Tõnu Nappi seisukohaga pole arvestatud. Tegelikkuses veendus Tõnu Napp manöövri ohutuses ning liikudes kiirusega 5-10 km/h AardlaVõru ristmiku poole, sõitis temale tagant sisse Subaru ning seda ilmselt suurel kiirusel. Seetõttu võib väita, et Subaru juht lähenes ristmikule ilmselgelt vale sõidukiirusega ning sõitis tagant sisse Tõnu Nappi mootorsõidukile. Sündmuskohal on tuvastatud, et Subaru vasakpoolne esituli ning esitiiva nurk on purunenud vastavalt kõrguselt kui Tõnu Nappi mootorsõiduki tagumise nurga vigastused (lisa 2 – pildid Tõnu Nappi mootorsõidukist pärast avariid). Ka Subaru juht Triin Kask on oma seletuses kirjutanud, et vigastatud on tema esistange. Oluline on see, et Tõnu Napp oli juba manöövri sooritanud, kui talle Subaru tagant sisse sõitis. Väärteootsuses on
itud, et Tõnu Napp pööras külge kõrval olnud sõidukile Subaru – sellisel juhul ei saaks Tõnu Nappi mootorsõiduk olla vigastatud tagastange paremast nurgast. Tõesed ei saa olla tunnistaja Triin Kaski ütlused nagu oleks Subaru vasak esinurk esmalt kokku põrganud MB parema esinurgaga ja seejärel MB parem tagumine nurk ning Subaru vasak tagumine poritiib – sõidukite pikkused on märgatavalt erinevad. MB tagumisest nurgast on näha, et löök on tulnud tagant, mis tähendaks, et Subaru pidi pärast esimest kokkupõrget kuidagi saama MB kaubiku taha ning sõitma vastu tagastanget. Kuna esmane löök oli tugev ning Tõnu Napp ei teadnud, kust löök tuli, oli ta algselt nõus väärteootsuses toodud skeemiga. Tegemist oli aga olukorraga, kus inimene oli tahes-tahtmatult pärsitud keskendumisvõimega ning ei suutnud koheselt kõiki vigastusi loogiliselt analüüsida. Seetõttu on Tõnu Napp esitanud hilisema vastulause, mida aga pole arvestatud. Samas pole Tõnu Napp kunagi tunnistanud, et Subaru temale külje pealt sisse sõitis. Vastuoluline on Triin Kaski ütlus, et temal jäi pidurdamiseks 3 meetrit, kui politsei on Subaru pidurdusmaaks fikseerinud üle 10 meetri. See seab kahtluse alla Triin Kaski ütlused oma väidetava kiiruse kohta. Eeltoodu alusel palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil andis Tõnu Napp ütlusi selle kohta, et sõitis Aardla tänavat pidi raudtee ülesõidult Võru risti poole keskmisel rajal. Kiirus oli 5-10 km/h. Ta veendus, et taga ei ole autot ja pani suunatule sisse ning hakkas parempööret sooritama. Manöövri ajal, olles 90% manöövrist sooritanud, kui teine auto sõitis tagant sisse ja lõi hooga bussi edasi. Talle tundus, et Subaru tuli liiga suure hooga, Subaru juht väitis, et kiirus oli 60 km/h, kui ta lähenes valgusfoorile. Politsei vaatas sündmuskoha üle ja tegi pildid. Samal päeval kutsuti ta politseisse, kus ta kirjutas seletuskirja. Talle anti nädal mõtlemisaega, et ennast süüdi tunnistada. Ta käis kindlustuses, kus tehti pildid. Manöövri sooritamisel ta vaatas, et ei olnud autot sel hetkel. Enne manöövri sooritamist ei olnud kindlasti seda autot läheduses. Ta ei saanud eeldada, et teine tuleb kiirusega 60-70 km/h. Eeldatavasti enne valgusfoori ei sõideta isegi 50 km/h. Kui ta manöövrit sooritas, oli piisavalt vaba ruumi sooritada manööver mõistliku kiirusega. Ta ei oska öelda, miks ta just sel hetkel manöövri sooritas, kuid tal oli piisavalt aega manöövri sooritamiseks. Kui ta otsustas paremale reastuda, oli ees punane tuli, autod seisid ees foori all ja ta liikus suhteliselt väikese kiirusega. Roheline tuli süttis peale kokkupõrget. Vahemaa enne foori oli piisav ümberreastumiseks. Mis iganes autot ei olnud näha enne manöövri sooritamist. Kui ta hakkas manöövrit sooritama, ei olnud autot lähedal. Manöövri ajal läks pilk ka vasakule, et mitte eessõitvale autole sisse sõita. Kogu aeg ei vaata paremasse peeglisse. Tõnu Napp väidab, et siis vaatab edasi, kuhu manöövri sooritab. Tal ei olnud soovi pöörata, oli soov minna Jalaka tänavale. Oleks sinna kahte pidi saanud minna. Miks varem või hiljem ei sooritanud seda manöövrit, ei oska öelda. Ta ei olnud ka päris valgusfoori all veel. Miks just sel hetkel tegi, sellele on raske vastata (tl. 44 pöördel). Tema jaoks oli piisavalt aega manöövri sooritamiseks. See ei olnud vahetult fooritule all. Keegi ei olnud sel hetkel juures, ei näinud selja tagant kuhu punkti Subaru 3 tema autole täpselt külge sõitis. Löök on toimunud tagant, on löönud stange ette. Otsuse ümberreastumiseks tegi Tõnu Napp sel hetkel, enne manöövri sooritamist. Tal oli vaja teatud punkti jõuda ja sai 2 teed pidi sinna minna ja ta otsustas, et nii on lähem minna. Enne manöövri sooritamist ei olnud seda autot kindlasti läheduses. Arvestades kiirust ja bussi suurust, kui palju manööver ise aega võtab ja kui palju meetreid jõuab läbida Subaru 60 km/h kiirusega. Ta ei tajunud seda autot läheduses (tl. 45). Ta tegi manöövri paremale, parem sõidurada oli vaba manöövri sooritamise hetkel. Punane tuli oli ees, ei olnud vahet, kas lähen Jalaka tn. -
või otse Aardla tn. Mõlemal rajal oli punane ees ja ka seal oli auto ees, ei oleks saanud kohe foorini sõita. Kui ta otsustas paremale reastuda, oli punane tuli ees ja autod olid ees, seisid tule all ja tema liikus suhteliselt väikese kiirusega. Pani suuna sisse ja otsustas parempööret teha, veendus, et tagant ei tule autot. Keskmise raja peal oli tema ees 5 autot ja paremal oli vähemalt 1 auto, mis seisis punase tule all. Roheline tuli süttis peale kokkupõrget. Ei oska öelda, kui palju taga autosid oli, ei ole sellist aega, et taga autosid kokku lugeda. Nägi valgusfoori roheliseks minemas, aga see oli juba peale kokkupõrget. Tõnu Napp sõidab seda teed üsna tihti. Juhistaaž on alates 1988.aastast. Esimese rohelise tule ajal, seal rajal kust ära läks, oleks põhimõtteliselt jõudnud üle sõita, aga sõltub ka ees olevatest juhtidest (tl. 49 pöördel). Väärteoprotokolli koopia sai Tõnu Napp kätte samal päeval kui kirjutas seletuse politseis 14.02.07.a. Ta ei tutvunud paberi peal, millise aja jooksul on õigus esitada vastulause. Politseinik ütles talle, mis aja jooksul otsus tehakse ja milliseks ajaks esitada vastulause. 09.03 esitas vastulause. Tõenäoliselt tema kui tavakodaniku viga on, et ei lugenud seda teist
hekülge väärteoprotokollis läbi (tl. 44 pöördel). Tunnistaja Triin Kask andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta sõitis Aardla tänaval üle raudtee Aardla-Võru ristmiku suunas ning tahtis pöörata paremale. Ristmikul lähenedes oli punane tuli. Ta oli vasakus sõidureas ja reastus paremasse, et parempööret teha. See oli mitukümmend meetrit enne ristmikku. Parem rida oli vaba, vasakus oli palju autosid, 5-6 autot tema ees. Kui ta ümber reastus, läks foor roheliseks ja autod hakkasid liikuma. Manöövri tegemisest andis ta suunatulega märku. Kui oli punane tuli, siis paremas reas seisis kaks autot, kui tuli läks roheliseks, olid need jõudnud juba üle ristmiku sõita. Kui ta ristmikule jõudis, siis autod seisid, ka kaubik, mis oli rea keskel. Kui ta jõudis kaubikust kaks autot tagapool oleva autoga kohakuti, märkas ta, et kaubik hakkab välja keerama. Tema kõrval oleva auto ja kaubiku vahel oli üks auto. Ta ei jõudnud pidurdada, hoidis paremale tee äärde ja mõtles, et kas juht tõesti ei näe teda. Lumevall tuli ette ja nende autod põrkusid kokku, ta
ndas lumehange ja kaubik sõitis tema ette. Kui lumevalli ei oleks olnud, oleks ta saanud üle äärekivi sõita ja kokkupõrget arvatavasti ei oleks toimunud. Ta lähenes ristmikule kiirusega umbes 45 km/h, kuna hakkas ees olevate autode tõttu pidurdama. Ta tuli mööda vasakut rida ja reastus paremale, kus on jõnks. Kokkupõrke hetkel oli kiirus kindlasti väiksem, kuna ta vajutas pidurit. Esmane kokkupõrge oli tema auto vasaku esimese nurga ja kaubiku parema esinurga vahel. Kuna oli just punane tuli olnud ja esimesed autod hakkasid üle ristmiku sõitma, siis oli Tõnu Nappi kiirus väga väike, peaaegu olematu. Väga tihe liiklus selle sündmuse ajal ei olnud. Peale õnnetust paiknesid autod nii, et tema auto esiots oli hanges, Tõnu Napp sõitis temast mööda ja jäi tema ette seisma 5-10 m kaugusele otse sõidusuunas. Kui ta autost väljus, fikseeris ta selle, et autode ninad põrkusid kokku. Ta järeldas, et inertsist põrkusid ka küljed kokku. On oletus, et tagumised nurgad puutusid kokku, sest kaubiku nurk oli katki. Suuremad vigastused olid mõlema sõiduki esiosal, ka tagaosa oli vigastatud. Tema auto kahjud hinnati 80 000 krooni ringis (tl. 49). Väärteoasjas on dokumentaalsed tõendid: liiklusõnnetuse akt (tl 19), selgitused liiklusõnnetuse kohta (tl 20-22, 25-29), fotod, fototabelid (tl 5-9, 34-40, 46), millelt nähtuvad mõlema sõiduki liiklusõnnetusejärgsed vigastused ning liiklustehnilise eksperdi arvamus (tl 57-59). 4 14.02.2007.a koostatud liiklusõnnetuse akti kohaselt Tõnu Nappi juhitud sõidukil MB 310, registreerimisnumbriga 504 ABS, on kahjustatud esistange paremnurk, tagastange paremnurk ja parem esiporitiib, suunatuli. Selgituses liiklusõnnetuse kohta (tl 20-22) selgitab Triin Kask, et sõitis mööda Aardla tänavat Võru suunas paremas reas, kiirus oli umbes 45-50 km/h. Rida oli ees vaba, kõrval vasakus reas seisis viiskuus autot. Järsku pööras vasakust reast välja valge kaubik ning tal jäi pidurdamiseks 3 meetrit. Ta hoidis paremale, et kokkupõrget vältida, kuid ei suutnud, sest valge kaubik ei märganud teda. Kaubik oli reas keskel. Kuna tema taga seisis veel kaks autot, ei olnud näha ka kaubiku suunatuld ja kas see oli sisse lülitatud. Kokkupõrke tulemusena sai ta löögi vasakusse esinurka ja ta peatus paremal tee ääres lumevallis. Sõidukil on õnnetusejärgselt vigastatud esistange, vasak tuli, vasak poritiib, vasak tagumine uks, tagumine stange, vasak esirehv ja velg. Selgituses liiklusõnnetuse kohta (tl 25-27) selgitab Tõnu Napp, et ta sõitis Aardla ülesõidult Võru tänava poole, enne valgusfoori sooritas ta parempööret. Enne ristmikku sooritas ta ümberreastumise manöövri keskmiselt rajalt parempoolsele rajale. Enne pöörde sooritamist pani ta suunatule põlema ja veendus tahavaatepeeglist, et rada on vaba. Pöörde sooritamisel, kui ta oli jõudnud parempoolsele rajale, sõitis parempoolsel rajal tema autole küljelt sisse Subaru. Tema sõidukiirus oli sellel hetkel umbes 5-10 km/h, Subaru kiirus juhi väitel 60 km/h. Sõidukil on õnnetusejärgselt vigastatud tagastange, esistange, esimene poritiib, esiratta ilukilp, suunatuli. Eksperdi arvamuse (ekspertiisiakti nr LL-122-07/3087 tl. 59) kohaselt sõidukitel esinevad vigastused annavad tunnistust sellest, et esmane kontakt toimus kaubiku parempoolse taganurga ja Subaru vasakpoolse esinurga vahel. Kontakti tekkimisel liikus Subaru suurema kiirusega kui kaubik, mistõttu teine tugevajõulisem kontakt toimus kaubiku parempoolse esinurga ja Subaru vasakpoolse esinurga vahel. Subaru vasakpoolse esinurga kontakteerumine algul kaubiku parempoolse taganurgaga ja seejärel ka kaubiku esinurgaga näitab seda, et olid kokkupõrke ajal mõlemad sõiduautod paremale suundumas ja kaubik asus osaliselt veel teisel sõidurajal, mis tähendab, et kaubik ei olnud ümberreastumist lõpetanud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Menetlusaluse isiku kaitsja avaldas kohtuistungil, et tulenevalt liiklustehnilisest ekspertiisist oli kaubik kokkupõrke hetkel manöövrit lõpetamas. Seega ei toimunud otsasõit Tõnu Nappi liikluseeskirja rikkumise tõttu, vaid Subaru juhi hooletuse tõttu. Tõnu Napp alustas manöövrit korrektselt, näidates suunatuld ning veendudes eelnevalt, et kõrvalrada on tühi. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et pärast õnnetust paiknes kaubik samal sõidureal, kuhu ta manöövrit sooritas.
sätestab, et taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Kohtuväline menetleja on püstitanud ekspertiisiaktist oluliselt erineva avarii toimumisversiooni, mis näitab kohtuvälise menetleja lohakat suhtumist oma teenistuskohustuste täitmisse. Samuti on Subaru juht andnud valeütlusi avarii toimumise kohta. Triin Kasele ei saanud jääda märkamatuks, et ta sõitis algselt otsa kaubiku tagumisele nurgale, kuid ometi on ta väitnud, et otsasõit toimus esialgselt kaubiku esimesele nurgale. Ekspert on tuvastanud, et Subaru kiirus oli minimaalselt 38,2 km/h, kuid ekspertiisiakti alguses on toodud seisukoht, et Subaru tegelik liikumiskiirus oli saadud tulemusest mõnevõrra kiirem. Kuigi ei ole alust arvata, et kiirus oli suurem kui 50 km/h, ei saa pidada mõistlikuks sellist sõidukiirust vahetult enne ristmikku, kui fooris põleb punane tuli, mida Triin Kask on ise tunnistanud. Triin Kask oma ütluste kohaselt tuli üle raudtee ning valis vasakpoolse sõidurea, kuid seejärel vahetas sõidurida ning reastus samasse sõiduritta kui Tõnu Napp. Subaru 5 sõidukiirusest lähtuvalt reastus Subaru ilmselt hoogu pidurdamata, mistõttu ei jõudnud ta ka reageerida reavahetust sooritavat kaubikut nähes, kui Subaru juht üldse kaubikut märkas. Vastuolulised on ka andmed Subaru pidurdusmaa kohta. Triin Kask on oma ütlustes väitnud, et tal jäi pidurdamiseks 3 meetrit, kuid väärteoprotokollis on kirjas pidurdusjälg 10,2 meetrit. Tõnu Napp on menetluse käigus rõhutanud, et kohapeal pidurdusjäle mõõtmist ei toimunud ning politseibuss seisis Subaru taga, kus pidi jooksma pidurdusjälg. ABS pidurdussüsteemi omav auto ei jäta pidurdamise jälge. Eeltoodu alusel
iab kaitsja, et liiklusõnnetuse on ilmselgelt põhjustanud Subaru juht, kes liikles vale sõidukiirusega ning ei pööranud piisavat tähelepanu ümbritsevale liiklusele ning ei andnud teed ümberreastumist sooritavale sõidukile. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Tõnu Napp rikkus
nõudeid, mis sätestavad, et enne manöövri alustamist peab juht veenduma selle ohutuses ja et ta ei takista teisi liiklejaid. Antud juhul on Tõnu Nappi tegu tõendatud Triin Kase ütlustega ning ekspertiisiaktis eksperdi arvamusega, mille punktist 3 nähtuvalt oli Subaru jõudnud kokkupõrke hetkeks kaubikuni, kui kaubik asus sooritama manöövrit. Kokkupõrge toimus punkt 4 kohaselt, mitte nii nagu Tõnu Napp väidab, et oli reastunud. Ekspertiisiakti punkt 8 kohaselt ei olnud Triin Kasel võimalik liiklusõnnetust vältida. Kohtu järeldused
kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed.
kohaselt taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile.
. Suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist.
nõuete rikkumises on tõendatud ja selle rikkumisega kaasneb vastutus LS § 7417 lg 1 järgi. 6 Tõnu Nappi ja Triin Kase juhitud sõidukite kokkupõrke aeg ja koht on tõendatud menetlusaluse isiku Tõnu Nappi ja tunnistaja Triin Kase ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega: liiklusõnnetuse aktiga, mõlema liiklusõnnetuses osalenu selgitustega liiklusõnnetuse kohta ja liiklustehnilise eksperdi arvamusega. Kumbki liiklusõnnetuses osalenud juht ei kirjelda esialgses selgituses kokkupõrget tagant otsasõiduga. Mõlema juhi poolt antud liiklusõnnetuse põhimõttelise skeemi kohaselt paiknesid liiklusõnnetuses osalenud sõidukid õnnetuse toimumise hetkel teine-teisega kõrvuti, erinevused on sõidukite paiknemise nurkades. Kohtuistungil kirjeldasid liiklusõnnetuses osalenud juhid asjaolusid täpsemalt. Menetlusalune isik andis mitmeid erinevaid ütlusi. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi hindab kohus teiste tõendite abil. Menetlusaluse isiku esialgse seletuse järgi ta veendus tagavaatepeeglisse vaatamisega, et tagant sõidukit ei tule ja tegi enne ristmikule jõudmist manöövri paremale sõiduridade vahetamiseks. Tõnu Napp ei tea öelda, kas tema taga sõitis sõidukeid ja millised sõidukid. Pärast tahavaatepeeglist olukorra hindamist suunas Tõnu Napp kogu tähelepanu enda ees toimuvale liiklusele. Seda kinnitavad tema ütlused ette vaatamise kohta ja iseloomustab tema ütlus selle kohta, et „Kogu aeg ei vaata paremasse peeglisse“. Tunnistaja ütlused kirjeldavad täpsemalt kokkupõrke eelset liiklussituatsiooni. Tunnistaja ütlustest järeldub, et tema ristmikule lähenemisel ja enne kokkupõrget vaheldus foorituli mitmel korral. Kui tunnistaja oli algul menetlusaluse isiku juhitud sõidukiga ühes sõidureas temast mitme sõiduki võrra tagapool, siis pärast tunnistaja manöövrit paremasse sõiduritta lähenes ta kõrvalt menetlusaluse isiku juhitud sõidukile. Tunnistajate ütluste kohaselt oli Tõnu Nappi juhitud sõiduk vahetult enne kokkupõrget tema suhtes vasakul kõrvalrajal teiste sõidukite vahel. Ebaselgetel asjaoludel tegi Tõnu Napp hetkelise otsustuse jõuda sõidu sihtpunkti Jalaka tänavale kasutades Aardla tänavaga ristuvat Võru tänavat linnast väljasõidu suunas. Selleks tuli muuta sõidurida ja teha manöövrid paremale. Tõnu Napi ütluste järgi oli tema kogu tähelepanu vastava otsuse vastuvõtmise järel suunatud ette ning seetõttu oli manöövri sooritamise ajal kokkupõrge paremalt temale ootamatu. Sama ootamatu oli paremal sõidurajal sõitnud Triin Kasele tema ette sõiduki ilmumine. Ootamatust situatsioonist tulenevalt ja vajadusest kiiresti reageerida ei ole alust ette heita tunnistajale valeütluste andmist. Tõnu Napp jättis vahetult enne paremale manöövri sooritamist veendumata selle ohutuses. Tahavaatepeegli kaudu tema taga toimuva liikluse hindamisest manöövri alustamiseni möödunud aja kestel oli liiklussituatsioon muutunud. Liiklustihedat olukorda arvestades ei olnud manöövri ohutuse hindamiseks küllaldane peeglite kasutamine. Situatsioon vajas manöövri eelselt taha vaatamist pea keeramisega, et tuvastada sõidukite olemasolu väljaspool peegli vaateulatust niinimetatud „pimedas nurgas“. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et esimene kokkupõrge toimus Tõnu Nappi juhitud kaubiku parempoolse taganurga ja Triin Kase juhitud Subaru vasakpoolse esinurga vahel. Sama asjaolu kinnitavad ka liiklusõnnetuse aktis ning fototabelites jäädvustatud sõidukitel esinevad vigastused. Kokkupõrke tekkimisel liikus Subaru suurema kiirusega kui kaubik, mistõttu teine tugevajõulisem kontakt toimus kaubiku parempoolse esinurga ja Subaru vasakpoolse esinurga vahel. Subaru vasakpoolse esinurga kontakteerumine algul kaubiku parempoolse taganurgaga ja seejärel ka kaubiku esinurgaga näitab seda, et olid kokkupõrke ajal mõlemad sõiduautod paremale suundumas ja kaubik asus osaliselt veel teisel sõidurajal, mis tähendab, et kaubik ei olnud ümberreastumist lõpetanud. Ükski uuritud tõend ei kinnita menetlusaluse isiku ütlusi selles, et tema kaubikuga kokkupõrganud sõiduki juht ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust. Kuna kaubik ei olnud kokkupõrke hetkeks reavahetust veel lõpetanud, ei toimunud tagant lausotsasõitu, vaid kontakteerusid nurgad. Kaubiku parempoolse taganurga ja Subaru vasakpoolse esinurga kontaktist järeldub, et Subaru juht püüdis kokkupõrget vältida sõiduki juhtimisega sõidurea paremasse serva. Takistavaks asjaoluks oli paremal servas olev lumevall. Tõnu Napp väidab, et ta ei teadnud enne manöövri alustamist, et see takistab teisi liiklejaid ja pidas seetõttu manöövrit ohutuks. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud 7 seda ette nägema. Tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega. Seega on tegu toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Hooletus on ettevaatamatuse kergem vorm. Tõnu Nappi poolt hoolsuskohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, sõidukite kokkupõrkega ja selle tulemusena tekkinud vigastustega. Kohus ei tuvastanud Tõnu Nappi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel menetlusnormide rikkumist. Liiklussündmuse toimumise järel asus politsei koguma tõendeid. Tõendite hindamisel nädala jooksul tuvastati menetlusalune isik, kellele selgitati õigusi ja kohustusi VTMS § 19 järgi. seda asjaolu kinnitab Tõnu Nappi allkiri väärteoprotokolli pöördel. Tõnu Napp tunnistas, et oli tähelepanematu ja seetõttu ei järginud tähtaega vastulause esitamiseks. Vastulause on Tõnu Nappi poolt esitatud VTMS § 69 lg. 6 sätestatud tähtaja möödumisel. Seetõttu ei ole alust kaebuses esitatud väitel, et vastulause on jäänud arvestamata ja kaevatavas otsuses puudub VTMS § 74 lg. 1 p. 8 nõutav vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Väärteoasja kaebemenetluses kohtuliku arutamise käigus kogutud täiendav tõend, eksperdiarvamus ei lükka ümber kohtuvälise menetleja järeldusi. Seetõttu on alusetu kaebuses esitatud väide, mille järgi liiklusõnnetus on puudulikult dokumenteeritud, mistõttu on antud asjas otsus tehtud pealiskaudselt ning kergekäeliselt. Kohtulikul arutamisel on tõendite hindamisel jõutud samale järeldusele, et Tõnu Napp rikkus
. Seetõttu ei ole alust kohtuvälisele menetlejale ette heita väärteomenetluses ühekülgset tõendite hindamist ja väära süüdlase tuvastamist. Tõnu Nappi poolt enne manöövrile asumist suunatule sisselülitamist ei kinnita tõendid. Kui ka Tõnu Napp andis sõidurea vahetamisest märku suunatulega, ei anna hoiatusmärguandmine
Tõnu Nappi hooletuse tõttu
nõuete täitmisel ei ole alust Triin Kasele ette heita
S § 15 lg. 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja kohtulikul arutamisel ei tuvastanud kohus KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud KarS § 56 sätestatud alustega. Karistus, mis on ¼ vastava paragrahvi sanktsiooni määrast, on proportsionaalne rikkumisega ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. Arvestatud on ainult neid asjaolusid, mis on seotud toimepandud väärteoga. Tõnu Nappi varasem laitmatu eluviis näitab, et lahendatav väärtegu on juhuslikku laadi. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.