1-07-11224\1

1-07-11224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11224 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadezda Paukson Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Roman Rudakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Roman Rudakov (isikukood 38204010237; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Roman Rudakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Rudakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Roman Rudakov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.06.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja 7 järgi ja mõisteti talle 1 aasta ja 6 kuud vangistust; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 65 lg 2 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 05.12.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu ja 12 päeva võrra ning loeti R. Rudakovile mõistetud liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Roman Rudakovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.03.2006.a ja alates 18.03.2006.a, lugedes R. Rudakovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise algus on 18.03.2006.a ja lõpp 28.05.2008.a. Kinnipidamisasutuses Roman Rudakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on oma sõnul motiveeritud elama seaduskuulekat elu ja katkestas suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Vanglas püüab olla omaette ning kaaskinnipeetavatega suhtleb vähe. Lähtudes käitumisstiilist ja mõtlemisvõime üldvaatest, võib oletada, et narkootikumidest loobumise tõenäosus ja sotsiaalne rehabilitatsioon tulevikus on minimaalne. Alates 1998.a tarvitas heroiini. Käitumuslikult eelistab hoiduda omaette ja ei lahenda oma probleeme sihipäraselt või väldib nendega tegelemist, tarvitades narkootikume. Arvestades senist elukäiku võib kinnipeetava retsidiivsusriski hinnata üle keskmise kõrgemaks. 2007.a juulikuust omab ühte distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava suhted perekonnaga on head, hindab kõrgelt vanemate toetust. Kinnipeetav soovib tööl käia, kuid pikemaajaline töökogemus puudub. Isa kaudu on võimalus tal tööle asuda. Kindlat töökohta ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetav ei ole majanduslikult toimetulev ega valmis iseseisvaks eluks. Tal puuduvad elatusvahendid, töö ja töökogemused. Elukoht ja päritolupere olid R. Rudakovil olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid see ei aidanud tal hoiduda kuritegude toimepanemisest. Roman Rudakov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta kohtulikult karistatud, vanglas viibib neljandat korda. Kuriteod pani toime raha hankimiseks narkootikumide ostmiseks. Vanglas ei ole õppinud ega töötanud. Tsiviilhagid üle 58 000 krooni on hüvitamata. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Prokuröri ei toeta Roman Rudakovi ennetähtaegset vabastamist. Ta on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Teda on karistatud nii tingimusliku kui ka reaalse vangistusega. Sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning viimase kuriteo pani toime katseajal. Vabanemisel on olemas küll elukoht, kuid tema perekond on valmis teda toetama üksnes sellisel juhul, kui R. Rudakov on oma karistuse ära kandnud ning muutnud oma käitumist. Ning siiski on nad nõus teda toetama moraalselt, mitte aga materiaalselt, kuna R. Rudakov on korduvalt varastanud ka oma kodust perekonna tagant. R. Rudakovil on pikaaegne sõltuvus narkootikumidest, kuid ta ise ei ole astunud mingeid samme selleks, et sõltuvust ravida. Kuriteod pani ta toime selleks, et narkootikumide jaoks rahalisi vahendeid hankida. Tema toime pandud teod on olnud seotud ka vägivallaga, mistõttu ta on ohtlik ühiskonnale. R. Rudakov on ise avaldanud lootust saada tööd isa kaudu Volta tehases, kuid see on vähetõenäoline, kuna eelmisel korral, kui ta käis koos isaga tööl varastas ta isa töökaaslaste tagant ning süstis ennast töökohal. Ka kriminaalhooldaja ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et Roman Rudakov ei sobi kriminaalhooldusele. Seega puuduvad Roman Rudakovi puhul kõike ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeldused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Roman Rudakovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Rudakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Roman Rudakovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Roman Rudakov tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus suureks takistuseks töökoha puudumist. Vanglas ei ole ta enese sotsiaalseid oskusi täiendanud ei töötamise, õppimise ega ka sotsiaalprogrammide läbimise näol. Vabaduses on vanemad nõus teda ainult toitma, kuid mitte täielikult materiaalselt toetama. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei täitnud. Arvestades Roman Rudakovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik