1-07-11193\1

1-07-11193 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11193 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Viktor Bõstrov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Bõstrov (isikukood 36409120026; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Viktor Bõstrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Bõstrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viktor Bõstrov tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 22.01.1998.a otsusega KrK § 128 ja § 101 p 7 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 alusel 13-aastase vangistusega. 2 Karistuse kandmise algus on 18.05.1996.a ja lõpp 18.05.2009.a. Viktor Bõstrovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et V. Bõstrov on omandanud kinnipidamise ajal elektriku ja lukksepa kutsed, administratsiooniga suhtleb viisakalt. Alates 03.10.2005.a töötab V. Bõstrov majandusosakonnas abitöölisena. Vangistuse aja jooksul on ta ümberhinnanud oma väärtushinnangud, ta ei poolda kuritegelikke tegevusi, tema suhtumine ametiisikutesse on muutunud austavamaks ning ta on peale vabanemist motiveeritud elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav on veendunud, et käesolev karistus jääb talle viimaseks, kuna tema arvates on ta piisavalt vana mees mõistmaks, et aeg on luua perekond ja asuda ametlikult tööle. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Esitatud andmete järgi on V. Bõstrovil vabanemisel võimalus asuda elama aadressile XXX, elukoha kindlustab V. Andrejev ning sama isiku kaudu on V. Bõstrovil võimalus asuda tööle raudteele. Iseloomustuse kohaselt ei saa uue isikuvastase kuriteo toimepanemist välistada, kuid selle toimepanemise tõenäosus käesoleval ajal on minimaalne. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Bõstrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja hinnagul V. Bõstrov ei sobi kriminaalhooldusele ja vajab pidevat järelevalvet. Eeldab V. Bõstrovi poolt uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. V. Bõstrov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Vabanedes on olemas elu- ja töökoht. Toimepandud kuritegu kahetseb, palub arvestada, et alkoholi enam ei tarvita, ei ole tarvitanud 12 aastat. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et kinnipeetav on toime pannud äärmiselt julma isikuvastase kuriteo. Kuriteo pani ta toime vaid 16 päeva pärast eelmist vangistust. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt ka vanglas viibinud, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetava varasem käitumine ei tekita usaldust ning ta võib jätkuvalt olla ohtlik ühiskonnale. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Bõstrovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Bõstrov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Bõstrovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Bõstrovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V. Bõstrovi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega vaatab kohus läbi teistkordselt. Arvestades V. Bõtsrovi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja raskust, on kohus jätkuvalt seisukohal, et V. Bõtsrovi vabastamine käeoleval ajal ei ole põhjendatud. Tähelepanuta ei saa jätta, et V. Bõstrovi on ka enne viimast kuritegu korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on viibinud ka vangistuses, mis näitab, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et V. Bõtsrovi senine käitumine ei tekita usaldust ning ta võib jätkuvalt olla ohtlik ühiskonnale. V. Bõstrovi ükskõikne suhtumine seaduskuulekasse ellu näitab, et oma käitumist ei ole ta püüdnudki muuta ning õigusvastasest käitumisest ta järeldusi ei teinud. Kuigi V. Bõstrovi puhul on positiivseks näitajaks kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, ei saa üksnes nimetatud asjaolule tuginedes V. Bõstrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtul ei ole 3 kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks V. Bõstrov asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Takistuseks V. Bõstrovi tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist. V. Bõstrov on küll väitnud, et tal on olemas töökoht, kuid garantiid väidetavast töökohast selle kohta antud ei ole. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumine ning sellest tingituna liigse sisustamata aja olemasolu võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. Ka kriminaalhooldaja hindab V. Bõstrovi poolt uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik