1-07-6905\11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 september 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 07-6905 Kohtukoosseis Eeistuja Ivi Kesküla, likmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 11 september 2007, avalik kohtuistung Kriminaalasi Dmitri Voinovi süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11 juuli 2007 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Dmitri Voinov Prokurör Ringkonnaprokurör Marina Kalistratova Süüdistatav Dmitri Voinov, ik: 36405120279, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all ei viibinud Kaitsja Vandeadvokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 11 juuli 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-6905 Dmitri Voinov’i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 263 p 1 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 20 septembrist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 20.

2. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
3. D.Voinov tunnistati süüdi selle eest et ta, olles 22.08.2006 kella 16.00 paiku Harju maakonnas Maardu linnas Keemikute 37 tööl turvamehena Maxima kaupluses võttis Z.T käest kinni ja lükkas ta kauplusest välja, solvas teda, lõi rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oma sellise käitumisega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade tavade, kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu, so rikkus vägivalda kasutades avalikku korda.
4. Harju Maakohus tunnistas Dmitri Voinovi süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistas rahalise karistusega 60 päevamääras, summas 8160 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära, summas 5440 krooni. APELLATSIOONI SISU:
5. Esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et pole otsusega nõus. Leiab, et tema süüdimõistmine KarS § 263 lg1 järgi on ebaõige. Materjalidest nähtuvalt alustas konflikti kannatanu, kes provotseeris teda. Tema veendumuse kohaselt tuleb tema teod tõlgendada kui vajalik enesekaitse tööülesannete täitmisel. Kannatanu osas oli selgelt nähtav vastuolulisus ja eelarvamuslikkus. KANNATANU KIRJALIKUD VASTUVÄITED JA SELGITUSED:
6. Kannatanu leiab, et süüdistatava poolt toimepandule on antud õige juriidiline hinnang ning nendib, et mõistetud karistus on liialt leebe. Süüdistatav ilma igasuguse õiguseta ja vajaduseta kohustas teda koti sisu ette näitama, kuigi tal oli olemas tšekk ostude sooritamise kohta teisest kauplusest. Selgitab asjaolusid mis olid seotud süüdistuses esitatud sündmusega. Maakohtus süüdistatav tunnistas oma süüd täielikult, kuid apellatsioonis väitab, et tegemist oli enesekaitsega. On andnud erinevaid ütlusi, teda ei saa uskuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
7. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Palus teda kas õigeks mõista või süüdi tunnistada kannatanu suhtes toimepandud vägivallateo eest.
8. Kaitsja toetas apellatsiooni ja jäi seiskoha juurde, et süüdistatava käitumisele on antud ebaõige juriidiline hinnang.
9. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik, piisavalt põhistatud, mõistetud karistus vastab KarS § 56 ettenähtule ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 2 RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHISTUS:
10. Apellant on taotlenud tema õigeksmõistmist põhjendusega, et tegemist oli tema poolt vajaliku hädakaitsega. Kohtukolleegium leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Seega jaguneb hädakaitse esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks on õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-111-04 leidnud, et lugeda inimese teatud tegevus õigusvastaseks ründeks KarS § 28 lg 1 tähenduses, peab see tegu sotsiaalse arusaama kohaselt olema vaadeldav ründena. Ründena pole käsitatav ühiskondlikult tolereeritud käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võiva ebamugavuse piiri. Teiseks peab rünne olema õigusvastane. Õigusvastane on rünne, mis on vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne, millega rikutakse õiguslikke käitumisnorme. Juhul, kui isiku õigushüve rünnatakse teoga, mis ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele, tuleb eriti hoolikalt hinnata, kas tegemist ei ole väheolulise ründega, mille puhul on hädakaitseõigus piiratud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul pole tuvastatav, et D. Voinov, haarates kannatanul käest ja ta kauplusest välja lükates oleks olnud hädakaitseseisundis, mis annaks üldse alust rääkida hädakaitsetegevusest. Tuvastamist on leidnud ja seda eelkõige tunnistaja D.G kohtueelsel uurimisel antud ütlustega/ t.lk. 12-16/milliste usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud, et väljas olles toimus süüdistatava ja kannatanu vahel sõnaline konflikt, vastastikune solvamine. Süüdistatava poolse solvamise järgselt lõi kannatanu talle käekotiga vastu kätt, mille peale lõi süüdistatav talle rusikaga näkku, millest naine ka kukkus. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul kannatanu poolt D.Voinovi kotiga vastu kätt löömine on käsitatav väheolulise ründena, seda eelkõige süüdistatava enda varasemat käitumist silmas pidades ning seega oli D.Voinovi hädakaitseõigus ründe väheolulisuse tõttu piiratud. Kaitsetegevus on vajalik, kui see on sobiv ründe tõrjumiseks ja kaitsja käsutuses olevatest vahenditest säästvaim. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu, vanema naisterahva, rusikaga näkku löömine ei olnud sobiv väheolulise ründe tõrjumiseks. Süüdistataval ei olnud vajadust kasutada rusikalööki ega näkku löömist. Rusikas oli ebasobiv vahend ja löök näkku ei olnud ka säästvaim vahend. Süüdistataval oli teisi võimalusi kannatanu korrale kustumiseks. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav ise selgitas, et töötades turvamehena tuli selliseid konflikte ikka ette ning ta leidis, et rünne ei olnud tõsine. Eeltoodu alusel on objektiivselt tuvastatud asjaolude pinnal sedastatav süüdistatava poolne käitumine otsese tahtlusega. Hädakaitsepiiride ületamine toob endaga kaas vastutuse üldkorras. 3
11. Ringkonnakohtu istungil nii süüdistatav kui ka kaitsja taotlesid D.Voinovi poolt toimepandu kvalifitseerimist KarS § 121 järgi. Kohtukolleegium leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on süüdistatava poolt toimepandule andnud õige juriidilise hinnangu. Tuvastamist on leidnud, et esialgne konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel kaupluses tekkis asjaolu pinnal, et paar päeva varem oli süüdistatav turvamehena läbi otsinud kannatanu koti, kuigi viimasel oli esitada kviitung ostude sooritamise eest. Kannatanu olles solvunud süüdistatava eelnevast käitumisest, nõudis sündmuste toimumise päeval temalt vabandamist. Seega oli algselt küll tegemist kahe isiku vahelise tüliga, kuid alati on võimalik, et isikutevahelise tüli lahendamine võib toimuda sellisel viisil, et see väljub pelgalt isikuvastase süüteo raamidest KarS § 121 mõttes ning süütegu kvalifitseeritakse kui avaliku korra raske rikkumine KarS § 263 järgi. Vastav seisukoht on väljendatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-15-07, kus on märgitud, et sellisel juhul isikliku tüli lahendamine väljub toimepanijate, isiklikku laadi konflikti lahendavate poolte sfäärist, ning konflikti lahendamisesse saavad sellisel juhul enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud. Pole nõutav, et teo toimepanijal oleks omaette eesmärk rikkuda avalikku korda, kuid samas ei piisa sellisel juhul ka ainult avalikku korda rikkuva teo objektiivsest avaldumisest. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS §
12. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi. Kriminaalasja materjalidega on tuvastamist leidnud, et nii kannatanu kauplusest välja tõukamine ja ka kaupluse ees valjuhäälselt tülitsemine häiris kaupluses ja kaupluse ees olevaid kui ka läheduses bussiootekohas viibivaid kolmandaid isikuid, kes ei olnud üldse konfliktiga seotud, samuti häiris neid turvamehe poolt vanema naisterahva rusikaga näkku löömine millest viimane kukkus, mis tingis ka tunnistaja, kõrvalise isiku, jooksmist kannatanu juurde ja tema aitamist. Kohtukolleegium leiab, et D.Voinov sai aru, et tema käitumine kaupluses ja kaupluse ees, rahvarohketes, avalikes kohtades võisid olulisel määral rikkuda kõrvaliste isikute õigusrahu ja seetõttu kohtukolleegium leiab, et D.Voinovi poolt toimepandule on maakohtu poolt antud õige juriidiline hinnang.
13. Süüdistatavale mõistetud karistust ei ole eraldi vaidlustatud ja seetõttu peab kohtukolleegium vaid vajalikuks märkida, et süüdlasele mõistetud rahaline karistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga. KarS § 263 p 1 sanktsioon näeb ette ka vangistuse mõistmist. Kohus on arvestades nii kannatanu käitumisega, karistust kergendavate asjaoludega ja raskendavate asjaolude puudumisega ning süüdlase isikuga, karistanud D.Voinovit kergemaliigilise karistusega ja seda KarS § 44 lg 1 ettenähtud minimaalse päevamäära lähedases määras. Antud juhul puuduvad alused mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks.
14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11 juuli 2007 kohtuotsuse Dmitri Voinov’i süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER 4