4-07-4108\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2007.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-4108 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Aivo Ots’a kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 18.07.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,003087 Kaebuse esitaja Aivo Ots, isikukood XXXXXXXXXX Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskond Kaebuse läbivaatamise aeg 38602084210, elukoht Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 18.07.2007.a otsus nr 2510,07,003087 ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates. Väärteokirjeldus Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajat karistatud liikluseeskirja § 127 nõude rikkumise eest ning teda on karistatud Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabli otsusega liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ning lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Väärtegu seisnes selles, et ta juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirust 38 km/h võrra, sõites kiirusega 116+-8 km/h. Kaebuse motiivid Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmisega takistatud rahatrahvi maksmine, kuna töö seisneb põhiliselt mööda Eestit sõites ja töökohustusi täites. Tegu on kahetsusväärne. Kaebusega taotletakse lisakaristuse vähendamist või ärajätmist. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungit ega menetlusse kaitsjat. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegu on leidnud tõendamist ja tegemist on tahtlikult toime pandud rikkumisega. Läbitud teel oli 3 kiirust piiravat märki. Kui Aivo Ots ei märka sõidutee äärde paigaldatud liiklusmärke, siis on tema puhul tegemist liiklusohtutust arvestades väga ohtliku juhiga. Veel tuleb lisada, et mõõdetud sõidukiirus oleks olnud suurem ka siis, kui antud teel oleks lubatud sõidukiirus olnud 100 km/h. Samuti keelab liikluseeskiri algajat juhti sõitmast kiiremini kui 90 km/h. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Aivo Ots on vähese kogemusega juht, keda on aasta jooksul karistatud 5 korral liiklusnõuete rikkumiste eest, sealhulgas 1 kord joobeseisundis sõiduki juhtimise eest ja 2 korda kiiruse ületamise eest rohkem kui 20 km/h. Ta on seadnud ohtu enda ja teised liiklejad. Varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Seega on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Tööl käimine ei ole põhjenduseks lisakaristuse vähendamiseks või tühistamiseks. Kohtuväline menetleja ei soovi osa võtta kohtuistungist ja nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtumenetlus Kohtus lähtub menetlusalause isiku ja kohtuvälise isiku antud nõusolekust lahenda tekkinud vaidlus kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Kohtus on uurinud veel kirjalikke materjale, milledeks on peale kaebuse ja kohtuvälise menetleja vastuse kaebusele väärteoasja toimik ja –otsus, väärteoprotokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning karistusregistri väljavõte. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut on karistatud liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi selle eest, et ta rikkus liikluseeskirja § 127 sätet, mille järgi õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Lubatud kiiruse ületamine kuni 38 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Sama paragrahvi
2. lõike alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja on lisakaristust kohaldanud 3 kuuks. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises. Menetlusalune isiku tunnistab seda. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärteo toimepanemine. Kohus ei ole tuvastanud samuti raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole avaldatud kohtuvälise menetluse ajal. Karistus ei ületa seadusega kehtestatud määra. Lisakaristust on peetud vajalikuks kohaldada. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine, sest enne kaebuse esitamist on ta toime pannud liikluseeskirja nõuete rikkumisi 5 korral. Nende eest määratud rahatrahvid ei ole isikut muutnud seaduskuulekaks. Karistusregistri väljavõtte järgi on need rikkumised toime pandud 12.11.2006 kuni 5.04.2007.a. Selles ajas sees on teda karistatud samasuguse rikkumise eest (sõidukiiruse ületamine üle 21 km/h) kahel korral ainult rahatrahviga lisakaristust kohaldamata. Vaatamata sellele on menetlusalune isik kahe kuu pärast uuesti kiirust ületanud üle 21 km/h. Sellest nähtub, et menetlusalune isik ei tahagi asuda liikluseeskirja nõudeid täitma. Liikluseeskirja rikkumine on otsese tahtlusega toime pandud. Algaja juhina niisugune käitumine toob endaga kaasa karmima karistuse. Oluline on samuti kolme liiklusmärgi eiramine. Karistamine sanktsiooni maksimaalpiiris on igati põhjendatud ja seaduslik. Karistuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteo. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistusseadustiku (KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü ja tahtluse liik, mitte muu asjaolu. Seejuures arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Kiiruse ületamine kuni 40 km/h on ohtlik tegu igal teelõigul. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse või tööl käimise järgi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik