1-07-11376\1

1-07-11376 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11376 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ander Männamäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ander Männamäe (isikukood 38411205222; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ander Männamäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Ander Männamäe vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ander Männamäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ander Männamäe tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 22.03.2004.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o Tartu Maakohtu 08.05.2003.a otsusega mõistetud 8-aastase vangistusega. KarS § 2 68 lg 1 alusel arvati maha ärakantud karistuse aeg 08.05.2002.a kuni 21.03.2004.a, s.o 1 aasta 10 kuud ja 14 päeva, kanda jäi 6 aastat 1 kuu ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 22.03.2004.a ja lõpp 08.05.2010.a. Ander Männamäe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas A. Männamäe töölerakendamist ei leidnud, lõpetas vanglas 11 klassi, tulevikus tahab omandada keskharidust. Peale vabanemist soovib A. Männamäe elama asuda ema juurde aadressil XXX. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja vanaema ning nendepoolne moraalne toetus on vabanemise korral olemas. Vanglasoleku ajal on ümbermõtestanud eluväärtused ning mõistab põhjuste ja tagajärgede seoseid. Sooritatud kuritegu kahetseb ning mõtestab adekvaatselt kuriteoni viinud asjaolusid. Vangistuse jooksul on A. Männamäe suhtes kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab A. Männamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Märgib, et vabanemisel soovib A. Männamäe elama asuda aadressil XXX ning A. Männamäe soovib jätkata õpingutega. Samuti sooviks A. Männamäe leida endale sobiva töökoha, mis tagaks mõningase sissetuleku. A. Männamäe taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Märgib, et varem on kohtulikult karistatud 2 korda, vanglas viibib esimest korda. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Prokurör ei toeta A. Männamäe ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et kinnipeetav on toime pannud isikuvastase kuriteo, millega ründas kõige hinnalisemat õigushüve – teise isiku elu ja tervist. Kannatanuks oli 13 aastane laps. A. Männamäe on vangistuses kaheksal korral ka distsipliini rikkunud, mis näitab, et kui isik ei suuda juba vangistuse tingimustes kuulekalt käituda, puudub alus ka arvamiseks, et ta suudaks seda teha vabaduses. Kinnipeetavale mõistetud karistusaeg lõppeb alles 2010.a. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Männamäe ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Männamäe tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Männamäe ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Männamäe isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus on jätkuvalt seisukohal, arvestades just A. Männamäe poolt toime pandud kuriteo jõhkrust, et A. Männamäe vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. A. Männamäe ei ole ka vangistuses käitunud õiguskuulekalt (on toime pannud režiimirikkumisi) ning kohtul puudub seetõttu veendumus, et A. Männamäe oleks asunud paranemise teele. Kuna A. Männamäe on seni äärmiselt ükskõikselt suhtunud seaduskuulekasse ellu ja õiguspäraste käitumisnormide järgimisse, ei ole A. Männamäe kohtu hinnangul isikuks, keda kohus saaks usaldada ning ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohus on arvamusel, et A. Männamäe võib jätkuvalt olla ohtlik ühiskonnale. Kohtu hinnangul ei kaalu ka elukoha olemasolu ning lähedaste toetus üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et väga julma kuriteo toime pannud isikut ei saa ennetähtaegselt vabastada 3 ligikaudu 2,5 aastat enne karistusaja lõppu, see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Arvestades A. Männamäe poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Männamäe vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik