1-07-11351\1

1-07-11351 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11351 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Janek Harakk`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Janek Harakk (isikukood 37604114219; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Janek Harakk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Harakki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Janek Harakk tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 27.04.2006.a otsusega KarS § 329 ja § 424 järgi ning karistati teda KarS § 63 lg 1 kohaldades 9-kuulise vangistusega. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. 2 Karistuse kandmise algus oli 08.03.2007.a ja lõpp on 08.12.2007.a. Janek Harakki kohta kinnipidamisasutusest koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas AS Eesti Vanglatööstusele kuuluvas pesumajas. Tema kohta oli Murru Vangla direktori poolt kohaldatud soodustus töötamiseks järelevalveta väljaspool vanglat. Esildisest nähtub, et distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Isikuvastaseid kuritegusid ei ole toime pannud, kuid oma käitumisega on mitmeid kordi ohustanud kaasliiklejate elu ja tervist. Peale vabanemist asub elama koos abikaasa, laste ja ämmaga. Samuti on kinnipeetaval olemas töökoht. Vangistuse ajal ei ole alkoholi ega narkootilisi aineid tarvitanud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Janek Harakki tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Janek Harakkil on olnud probleeme alkoholiga, mistõttu ka kuriteod on sooritatud alkoholi mõju all. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Janek Harakki kriminaalhooldusele allutamine aitaks kaasa kinnipeetava ühiskonda naasmisele – kohaneda eluga vabaduses, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldusosakonnas toimuvas „Liiklusohutuse“ programmis. Kinnipeetaval oleks vabaduses olemas kontroll ja tugi, et edaspidi käituda seaduskuulekalt. Janek Harakk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta kannab teist korda karistust alkoholijoobes auto juhtimise eest. Vabanemisel on tal olemas töö- ja elukoht. Varem töötas Avavanglas, aga praegu ei tööta seoses režiimirikkumisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Lubab, et alkoholi enam ei tarvita. Prokurör ei toeta Janek Harakki vabastamist. Ta on varem korduvalt karistatud nii rahalise karistuse, kui ka tingimusliku ning reaalse vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo on ta toime pannud katseajal. Ka vangistuses ei ole käitunud õiguskuulekalt. 16.07.2007.a lühiajaliselt väljasõidult naastes tuvastati tal alkoholi tarvitamise jääknähud. Kuigi tal on vabanemisel olemas elu-ja töökoht ning perekonna toetus, siis arvestades tema varasemat elukäiku ning käitumist vanglas, ei pea tema ennetähtaegset vabastamist ning allutamist kriminaalhooldaja järelevalvele otstarbekaks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Janek Harakki ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Harakk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Janek Harakki ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janek Harakki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Janek Harakk kannab karistust joobes auto juhtimiste eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt korduvalt samade kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Selle aasta juulikuus vangistusest lühiajaliselt väljasõidult naases ta alkoholi jääknähtudega. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Arvestades Janek Harakki poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul Janek Harakki ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik