lg 2 p 4, 7; § 209 lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 4, 5; § 201 lg 2 p 1, 4 järgi.
lg 1 alusel mõisteti 2 karistus 6 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.
lg 3 alusel mõisteti ärakandmiseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 23.03.2005.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse – 5 kuu vangistuse võrra ning mõisteti lõplikult ärakandmiseks 4 aastat ja 5 kuud vangistust. Viru Ringkonnakohtu 11.01.2006.a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 12.10.2005.a kohtuotsust osaliselt ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus oli 30.12.2004.a ja lõpp on 30.01.2008.a. Oksana Guzanova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas viibides viimasel ajal käinud tööl AS Eesti Vanglatööstuses, mis on ka tema ainus töökogemus. Narkomaania soodustab uue kuriteo toimepanemist, mistõttu on reaalne risk teo kordumisele. Vanglas suhtleb peamiselt narkomaanidega. Ema ja elukaaslasega on suhted head, kes on teda toetanud nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vangistuse jooksul on olnud 2 distsiplinaarkaristust, viimati 2007.a jaanuarikuus. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ta ei nõustu Oksana Guzanova vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Riskihindamise järgi võib järeldada, et O. Guzanova jätkab narkootikumide tarvitamist ka peale vanglast vabastamist. On oht uue kuriteo toimepanemiseks, kuna kinnipeetav on oma suhete, elustiili, väärtushinnangute ja hoiakute järgi ohtlik endale ja ühiskonnale. Samuti suurendavad seda veel töökoha ja kindla elamiskoha puudumine. Oksana Guzanova ei taotle kohtult tingimisi enda vabastamist, saab aru, et kohtul ei ole alust teda vabastada. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vabaduses puudub kindel töökoht. Kriminaalhooldaja leiab, et vabaduses võib O. Guzanova jätkata narkootikumide tarvitamist, mis omakorda võib kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Vangistuses viibimise ajal on O. Guzanova suhtes alustatud kriminaalmenetlust
tunnustel selles, et tal tuvastati 07.09.2007.a Harku vangla meditsiiniosakonnas narkootilise aine üledoos. Sellest asjaolust tuleneb, et ka vanglas viibides võimalusel O. Guzanova rikub reegleid ega allu vanglas kehtestatud käitumisreeglitele. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei toeta prokurör taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Oksana Guzanova ja prokuröri arvamuse, leiab, et O. Guzanova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Guzanova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades O. Guzanova poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.