lg.2 p.4 järgi ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
70 lg 1 ja lg 2 alusel Tartu Maakohtu 07.06.2004.a otsuse järgi rahalise karistuse täitmata osa 8200 krooni, s.o. 200 päevamäära asendati vangistusega 2 kuud 6 päeva.
lg.2 alusel suurendati Inga Tigasele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.06.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 6 päeva vangistuse võrra ja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 01.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuud vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 6 (kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.08.2007.a ja lõpp on 01.06.2008.a. Inga Tigase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas viibides käinud tööl AS Eesti Vanglatööstuses. I. Tigane põeb kroonilist haigust, millest tulenevalt on ta 80% ulatuses töövõimetu. Kinnipeetava tugivõrgustik ei ole vabaduses märkimisväärselt suur. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole kohaldatud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ta ei nõustu Inga Tigase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. I. Tigane oli eelnevalt kriminaalhooldusele määratud, aga kinnipeetav ei väärtustanud temale antud võimalust ega asunud seaduskuulekale teele, vaid eiras käitumiskontrolli nõudeid ja kohtumäärusest tulenevaid kohustusi. Lähtudes eelnevast ei pea kriminaalhooldaja Inga Tigase ennetähtaegset vabanemist käesoleval ajal otstarbekaks. Inga Tigane taotleb kohtult tingimisi enda vabastamist. Varem on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 4. korda. Kriminaalhoolduse katseajal sooritas uue kuriteo. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kuid kuna isik ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid, pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Vabaduses puudub garanteeritud elukoht, kriminaalhooldajal elukohta kontrollida ei olnud võimalik. Tulenevalt asjaolust, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud, ta on toime pannud kuriteo katseajal, teda on ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei täitnud katseajal kontrollnõudeid, prokurör leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Puudub veendumus selles, et seekord isikut ennetähtaegselt vabastades hoiduks ta eemale kuritegude toimepanemisest ning oleks võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid ning alluma kriminaalhooldaja kontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Inga Tigase ja prokuröri arvamuse, leiab, et I. Tigane tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Tigase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades I. Tigase poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.