7 alusel ja kohustas Rapla TÜ juhatuse esimeest Väino Sassi tasuma riigi tuludesse 5000.- krooni ning Rapla TÜ-d 10 000.- krooni. Kannatanu ei nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega ja esitas
1 ja 3 alusel 04.detsembril 2006.a. kaebuse Riigiprokuratuuri, milles palus jätkata kriminaalmenetlust ja leidis, et peamises osas oli kuriteokaebus jäetud sisuliselt tähelepanuta; kannatanule tekitatud kahju ei ole hüvitatud ega asutud hüvitama, mis on aga üks eeldusi kriminaalasja lõpetamiseks
7 alusel. Samuti ei nähtu kriminaalasja lõpetamise määruse põhjendavast osast, miks on välistatud kaebuses nimetatud isikute kooskõlastatud tegevus kannatanule kahju tekitamiseks. Määruse peamine osa on pühendatud maa erastamise teemale, millega aga ei tekitatud kannatanule kahju. 11.jaanuaril 2007.a. jättis Riigiprokuratuur kaebuse rahuldamata, riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud põhistustega. Kaebuse kohaselt on kriminaalmenetluses tähelepanuta jäetud asjaolu, et 26.jaanuaril 2004.a. müüs Rismar Holding OÜ kinnistu Arge Europe AS-ile, müüja ja ostja vahel esines vahendajana Arge Europe AS-i töötaja Risto Valge, kelle tegevus oma tööandja juures näitab just äriruumide küsimustega tegelemist. Kinnistu müügilepingu punkti 2.5 kohaselt on müüja ja ostja avaldanud, et lepingu eseme otsene valdus ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed olid müüja poolt ostjale enne lepingu sõlmimist üle antud. Samuti on müüja Rismar Holding OÜ kinnitanud, et lepingu ese ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealjuures kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. Samal ajal aga paiknevad kinnistul kannatanu kui eluruumi erastamise õigustatud subjekti valduses üürilepingu alusel 1958. aastast kasutatav asustatud eluruum ja abihoone. Kõnealuste valduste võtmed on olnud vaid kannatanu valduses, ta pole kedagi volitanud neid kasutama. Eluruumi olemasolu ei saa olla märkamatu, kui on turvauks omaniku telefoninumbriga, välisjalatsid ukse taga, valgustatud aknad pimedal ajal jne. Kannatanule jääb arusaamatuks, et Lääne Ringkonnaprokuratuur ei ole kordagi põhjendanud, miks ta juba enne kriminaalasja alustamist langetab otsuse, et kooskõlastatud tegevus kannatanule kahju tekitamiseks on välistatud või et tegemist ei ole kuriteoga toimepandud vara turustamisega, kuigi nii kannatanu kui ka Riigiprokuratuur oma algses kirjas on osutanud sellele võimalusele ja kirjeldanud vastavaid asjaolusid. Määruses viidatakse, et kriminaalasjas ei ole kannatanu, vaidlustades kriminaalmenetluse lõpetamist, osutanud ühelegi oma põhiõigusele, mida oleks võimalik kaitsta üksnes lõpetatava kriminaalmenetluse raames. Kannatanu väidab, et kodu puutumatuse tagab Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 ja valdus eluruumile on siiani tema käes. Tsiviilkohtumenetluses on tunnistatud Rapla TÜ tegevus kannatanu suhtes õigusvastaseks ja sisuliselt on kannatanul õigus Rapla TÜ-lt nõuda tekitatud kahju hüvitamist, kuid kannatanu eesmärgiks ei ole oma põliskodu eest rahalise hüvitisega leppimine. Kannatanu leiab, et kaks kiiret tehingut kinnistuga kandsid just eesmärki, et kinnistul seni rentnikuna olnud kasiinopidaja Arge Europe AS saaks omandada sama kinnistu oma seniselt rendileandjalt Rapla TÜ-lt viisil, et oleks võimalik viidata heauskse omaniku staatusele ja nõuda hoones asuva elamispinna vabastamist. Kannatanule esitati üürilepingu ülesütlemisavaldus. Tsiviilprotsessiga on kohtud läbi Riigikohtu tunnistanud õigustühiseks asjaõiguslepingu Rapla TÜ ja Rismar Holding OÜ vahel. Tõendite ebapiisavuse tõttu on tõendamata jäänud asjaolu, et Arge Europe AS-i juhid on Rismar Holding OÜ-d kasutades ise organiseerinud kinnistuga mõlemad tehingud ja seda Rapla TÜ juhi teadmisel. Samas nähtub kriminaalmenetluses kogutud tõenditest, et kannatanu vastaspooled on andnud vastuolulisi ütlusi, mistõttu jäi kannatanul ka tsiviilprotsessis tõestamata, et õigustühisele tehingule kohe järgnenud teise tehingu organisaatorid on omavahel seotud. Kannatanu leiab, et tema poolt esitatud avalduses kriminaalmenetluse alustamiseks puuduvad
Kannatanu elab Rapla TÜ-le kuulunud kinnistul xxxxxxxx xxx xx xxxxx asuva hoone
7 alusel on prokuröri õigus ja kui süüdistatav talle pandud kohustusi ei täida, siis uuendab prokurör kriminaalasja menetluse ja võib saata kriminaalasja süüdistusaktiga kohtusse. Kohus ei saa teha prokurörile ettekirjutust, kas saata kriminaalasi süüdistusaktiga kohtusse või kasutada
ette nähtud võimalusi.
7 kohaselt tehtud kriminaalasja lõpetamise määrus ei ole kaevatav. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et KarS § 281 lg. 1 ja 2 ette nähtud kuritegu eraldi võetuna M.Allika jaoks kahju ei põhjustanud ja selles osas on kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud. Rapla TÜ esindaja on kinnitanud 15.detsembril 2003.a. notari juures vastaspoolele kinnistut koormavate mistahes lepingute ja kolmandate isikute õiguste puudumist ja 26.jaanuaril 2004.a. on sama kinnitanud Rismar Holding OÜ esindaja AS Arge Europe esindajale. Kinnistu müük Rismar Holding OÜ-le ega viimase poolt AS-ile Arge Europe ja eluruumi erastamise võimaluse kaotamine ei olenenud aga kuidagi sellest, mida müüja ostjale kinnistu kohta notari juures avaldas. Kohtul ei ole alust kahelda, et Rismar Holding OÜ ja Arge Europe AS-i esindajad pidid nägema M.Allika korteri välisust ja hoovil asuvat garaaži ning aru saama eluruumi olemasolust hoones. Miski aga ei tõenda, et Rismar Holding OÜ ja Arge Europe esindajad teadsid või pidid teadma M.Allika õigusest eluruum erastada ja et Rapla TÜ oli seda õigust enne esimese ostu-müügi lepingu sõlmimist rikkunud. M.Allika õiguste rikkumine algas pärast seda, kui ta oli esitanud Rapla Tarbijate Ühistule (TÜ) eluruumi erastamise avalduse ja avaldus ilma igasuguse lahenduseta jäeti. Järgnevalt rikkus M.Allika kui eluruumi erastamise õigustatud subjekti õigusi Rapla TÜ 20.novembri 1997.a. avaldus Rapla Linnavalitsusele, milles taotleti Raplas xxxxxxxx xxx. xx asuva maatüki erastamist täies ulatuses ärimaana. Samal ajal oli Rapla TÜ juhtkonnale teada, et hoones on eluruumid ja ühes neist elab üürnik. Sellest tulenevalt pidi Rapla TÜ juhtkond aru saama, et maatüki erastamine ärimaana rikub oluliselt M.Allika õigust eluruum erastada. M.Allika ei olnud maa erastamisest Rapla TÜ poolt ja sellele järgnenud kinnistu moodustamisest teadlik. Rapla TÜ juhtkonna ja Rapla Linnavalitsuse töötajate tegevuses esinesid sel ajal kehtinud KrK §§ 161 ja 162 ette nähtud kuritegude (ametialase lohakuse ja ametiseisundi kuritarvitamise) tunnused, kuna maatükil asuvas elamus eluruumide olemasolu mittearvestamine ja sellest tingitud maa sihtotstarbe ebaõige määramine lõid eeldused järgnevateks tehinguteks, millede tulemusena kaotas M.Allika võimaluse kasutada seaduses ette nähtud õigust eluruum erastada. Kinnistu müük OÜ-le Rismar Holding 15.detsembril 2003.a. võttis M.Allikalt eluruumi erastamise võimaluse pöördumatult. Kuni selle ajani oleks veel olnud võimalus tühistada 15.oktoobril 2001.a. tehtud maa erastamise ostu-müügi leping, muuta maa sihtotstarvet ja taastada võimalused eluruumi erastamiseks. Tegemist oli jätkuva kuriteoga Rapla TÜ juhtkonna poolt, mille üheks osaks tuleb lugeda ka 15.detsembri 2003.a. tehing. Seepärast ei saa kuritegu lugeda ka aegunuks. Kuriteo aegumise kohaldamisel ei saa antud juhul lähtuda ainult erastamiseavalduse esitamisest Rapla TÜ poolt 20.novembril 1997.a. ega maa sihtotstarbe määramisest 16.mail 2000.a. . Rapla Linnavalitsuse poolt või üldse M.Allika erastamisevalduse tähelepanuta jätmisest 1995-1996.a. kui ühekordsest teost Rapla TÜ juhtkonna poolt. Nende toimingute ühe tagajärje saabumisest (kinnistu võõrandamisest) ei ole möödunud KarS § 81 lg. 1 p. 2 ette nähtud tähtaeg. Käesolevaks ajaks on uus üürileandja öelnud üürilepingu üles ja M.Allika ainsaks võimaluseks on leida endale ise uus elukoht ja nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Eluruumist ilmajäämine niisugustel asjaoludel on käsitletav suure kahjuna olenemata eluruumi turuväärtusest, samuti tuleb nõustuda, et antud juhul on rikutud ka M.Allika õigust kodu puutumatusele vastavalt Põhiseaduse § 33. Isiku võimalus nõuda tsiviilkohtupidamise korras varalise kahju eest hüvitamist ei tähenda, et riik ei peaks tegema kindlaks isikuid, kellede tegevus või tegevusetus tekkinud tagajärjeni viis. M.Allika täitis üürnikuna oma kohustused ja ta oli õigustatud ootama, et eluruumi omanik kui erastamise kohustatud subjekt täidab oma kohustused. 15.märtsist 2007.a. on KarS §§ 289 ja 290 tühistatud. Sellele vaatamata on kriminaalmenetluse uuendamine vajalik, kuna tuleb kontrollida, kas vastutavate isikute tegevuses ei esine mõne muu kuriteo koosseisu. Kriminaalmenetluses ja M.Allika kaebuse lahendamisel on seni tähelepanu pööratud vaid ühele kuriteole- lepingu objekti kohta notarile ebaõigete andmete esitamisele.
1 ja 2 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetamist või alustamata jätmist kaebusega vaidlustada üksnes juhul, kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata või alustatud menetlus lõpetatakse
kriminaalmenetlust välistavate asjaolude esinemise tõttu.
1 kohaselt kuuluks Riigiprokuratuuri määrus kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise kohta vaidlustamisele ringkonnakohtus. Riigiprokuratuur on antud kaebust käsitlenud kui
ette nähtud kaebust uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale ja kaebus Riigiprokuratuuri määrusele kuulub lahendamisele maakohtus.
3 p. 3 kohaselt on maakohtul õigus vaidlustatud määrus tühistada. Kuna kaevatav Riigiprokuratuuri määrus jättis rahuldamata M.Allika kaebuse, milles taotleti kriminaalmenetluse jätkamist ja oli esitatud ringkonnaprokuröri määrusele kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, siis peab Riigiprokuratuuri määruse tühistamise tulemuseks olema kriminaalmenetluse uuendamine. Lähtudes eeltoodust, maakohus m ä ä r a s: Tühistada riigiprokurör Kaire Jaaksoni 11.jaanuari 2006.a. määrus Meelis Allika kaebuse rahuldamata jätmise ja kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Määrus on lõplik ega kuulu määruskaebe korras vaidlustamisele. Koopia määrusest saata Riigiprokuratuurile ja Meelis Allikale. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.