3. Silver Part’ile hüvitada riigieelarve vahenditest 3000 (kolm tuhat) krooni õigusabikulude katteks. Otsuse ärakiri õigusabikulude hüvitamiseks saata pärast kohtuotsuse jõustumist täitmiseks Rahandusministeeriumile. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik 16.08.2007.a karistas Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel J. Järvela Silver Parti liiklusseaduse § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 540 krooni. Otsuse kohaselt juhtis S. Part 16.08.2007.a kell 09:16 Tallinnas Sõle tn 2 juures liikudes Sõle tn 4 suunas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 km/h +-6 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas maksimaalselt sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Sellise tegevusega rikkus S. Part liikluseeskirja § 124 lg 1 nõudeid. S. Parti kaitsja esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise motiivil. Kaebuse kohaselt nägi menetlusalune isik peale kiirmenetluse otsuse kättesaamist, et ta ei ole viibinud kohas, mis on märgitud kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise kohana. Tegelikkuses sõitis ta Sõle tänavale Kolde puiesteelt. Kaebaja pöördus kohtuvälise menetleja poole tema väärteoasjas oleva tõendusteabega tutvumiseks ning märkas, et Põhja Politseiprefektuuris olevas väärteotoimikus oli lisaks sündmuskohal koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile ka liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll nr 0708163401, mida menetlusalusele isikule ei olnud varem tutvustatud ning mille kohta puudus märge ka kiirmenetluse otsuses, videosalvestus puudus. Kaitsjale tutvumiseks esitatud videosalvestus ei kajasta kiiruse mõõtmist ega mõõtetulemust. Kaebuses on välja toodud, et kiirmenetluse kohaldamine oli ebaseaduslik, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei tehtud menetlusalusele isikule teatavaks tema õigusi ja kohustusi ning nimetatud protokollis ei kajastu isiku nõustumine kiirmenetlusega. Kiirmenetluse erisuste selgitamata jätmine ning nõustumise kohta allkirja võtmata jätmine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Kuna kiirmenetluse kohaldamine oli välistatud, oli kohtuväline menetleja kohustatud koostama väärteoprotokolli.
p 6 kohaselt on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega tegemist, kui asjas puudub väärteoprotokoll, kuid selle olemasolu on nõutav. Selline väärteomenetlusõiguse rikkumine ei ole kõrvaldatav. Kaebuse esitaja viitab ka Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-109-03 ja 3-1-1-75-03, kus on käsitletud analoogseid rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. S. Parti kaitsja on kohtule esitanud nõusoleku S. Parti kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Ühtlasi on kaitsja esitanud õigusabikulude arvestuse, mille kohaselt on Silver Part vastavalt temale esitatud arvele kandnud õigusabikulusid 5575,50 krooni (konsultatsioon, päring Julgestuspolitseile, materjalidega tutvumine Põhja Politseiprefektuuris, videosalvestusega tutvumine Julgestuspolitseis, kaebuse koostamine). Tulenevalt
Partile tema poolt kantud õigusabikulud riigieelarve vahenditest. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud seisukoha, et S. Parti kaebus Julgestuspolitsei poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 114949620 tuleb rahuldada ja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja nõustub kaebaja poolt välja toodud vormistusvigadega: liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nr 0708163401 ei ole võimalik tuvastada, kas kaebajale näidati kiirusmõõteseadme näitu või mitte, samas protokollis puudub märge juhile protokolli tutvustamise kohta; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 3 puuduvad märked
§-s 19 loetletud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta ning kaebaja nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, leiab kohus, et antud asja on võimalik
lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kaebuse esitaja kaitsja on taotlenud kohtult Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse 16.08.2007.a kiirmenetluse otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist
Kohtuväline menetleja kohtule saadetud kirjalikus seisukohas nõustus kaebuse rahuldamisega ning otsuse tühistamisega. Kohus, tutvunud kohtumenetluste poolte kirjalike seisukohtadega ning hinnanud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Silver Parti kaebus tuleb rahuldada.
Seaduse kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses protokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.
p 6 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks välja, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteoasja materjalide juures olevast kiirusmõõteseadme protokollist ei nähtu, kas S. Partile näidati kiirusmõõteseadme näitu ning kas talle tutvustati protokolli või mitte, samuti puuduvad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kaebaja allkirjad temale
§-s 19 loetletud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta ning kaebaja nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, et kiirmenetluse erisuste selgitamata jätmine ning nõustumise kohta allkirja võtmata jätmine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus peab asjakohaseks ka kaebuses toodud viidet Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-109-03, kus Riigikohus on selgelt väljendanud, et kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused. Kohtuväline menetleja ei ole kaebuses toodud seisukohtadele vastuväiteid esitanud ning on kaebuse rahuldamisega ja Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse 16.08.2007.a kiirmenetluse otsuse tühistamisega nõus. Menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus peab olema selge ja objektiivne ning isik peab aru saama, milles tema rikkumine seisnes. S. Parti väärteoasjas on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kuna kohtuvälises menetluses on toime pandud menetluslikke rikkumisi, mida ei saa enam kõrvaldada, ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas S. Parti teos esinesid väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse 16.08.2007.a kiirmenetluse otsus
Parti suhtes alustatud väärteomenetlus
4
p 8 kohaselt peab kohtuotsuse lõpposas olema kajastatud ka menetluskulude otsustus.
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral selle seadustiku § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 loetletud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. S. Parti väärteoasjas osutas S. Partile õigusabi tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Sirk Advokaadibüroost Kadak & Partnerid. Kohtule esitatud arve-saatelehest 201313 nähtuvalt on S. Partile esitatud arve õigusabiteenuse osutamise eest summas 4725 krooni, mis koos käibemaksuga on kokku 5575,50 krooni. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kohus antud väärteoasjas kaitsja poolt teostatud töö mahtu ning asja keerukust, samuti selle tasu maksmise vajalikkust. Samuti arvestab kohus Riigikohtu seisukohta (Riigikohtu 28.04.2006.a kohtuotsus nr 3-1-1-25-06), et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Kuna S. Parti karistati rahatrahviga 540 krooni, ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks õigusabikuluks 5575,50 krooni. Samas ei saa tähelepanuta jätta kaitsja poolt teostatud töö mahtu, s.o konsultatsiooni andmine, päringu tegemine Julgestuspolitseile, materjalidega tutvumine Põhja Politseiprefektuuris ja videosalvestusega tutvumine Julgestuspolitseis ning kaebuse koostamine, samuti tuleb arvestada, et õigusabi osutamine oli S. Partile tulemuslik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõistlikuks kaitsjatasuks on 3000 krooni, mis tuleb S. Partile hüvitada. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.