Obsah (5)

§ 76§ 751§ 75§ 78§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 24.oktoobril 2007. a Tartu Maakohus Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-07-9083 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekret

§ 76lg 4 alusel määrata Aimar Auli`le katseaeg kuni 02.08.2009.

a.

§ 751lg-le 3 vastavalt määrata Aimar Auli elektroonilise valve kestuseks 3 kuud.

Kohustada Aimar Auli`t katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas,;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5, 7 alusel määrata Aimar Auli`le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;
2. asuda tööle hiljemalt kahe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates;
3. pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt nelja kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates ning läbida alkoholiravi;
4. mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohustada Aimar Aulit elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Määrus Aimar Auli suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Aimar Auli katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aimar Auli keha külge. Vabastada süüdimõistetu Aimar Auli karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aimar Auli on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.07.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 107-1209 ja karistuseks on

§ 65lg 1 alusel järgi mõistetud 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

Mõistetud liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 08.09.2006 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 02.10.

1. a kuni 25.07.
2. a s.o 9 kuud ja 23 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 7 päeva vangistust alates 25.07.2007.a. Süüdimõistetu on

§ 76

lg 1 p 1 järgi ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast ning isik on nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

30.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aimar Auli on kriminaalkorras kokku karistatud 8-l korral. Tartu Vanglast iseloomustatakse Aimar Aulit kui isikut, kes on käitunud korrektselt. Süüdimõistetu vanglas viibides töötab majandustöödel. Vabanedes on võimalus tööle asuda endisesse töökohta. Kinnipeetav omas vabaduses kindlat sissetulekut ja suutis katta oma kulusid. Olemas on kindel elukoht ja materiaalsed tagatised. Kinnipeetava karistus on seotud alkoholiga, korduvad joobes juhtimised. Vangistuse ajal abi ei ole alkoholi probleemile otsinud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, toetab Tartu Vangla Aimar Auli tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vabastamist, sest teostatud riskihindamise põhjal võib asuda seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seadusekuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes teeb ettepaneku süüdimõistetu ette tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastada. Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Abikaasa Ü.A. on andnud kirjaliku nõusoleku Aimar Auli ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Reaalset vanglakaristust kannab süüdimõistetu Varasema kriminaalhooldusperioodi andmetest nähtub, et Aimar Auli täitis rikkumisteta

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

Ettepaneku tegemist mõjutab ka asjaolu, et A.Auli vanglakaristuse kandmise ajal on perekonna majanduslik toimetulek tunduvalt halvenenud. Kinnipeetava abikaasa sissetulek ei võimalda tasuda pangalaenu osamakseid ning selle kohustuse on enda peale võtnud Aimar Auli ema. Prokurör ei toeta Aimar Auli ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et Aimar Auli on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Arvestades kuritegude ohtlikkust prokurör leiab, et Aimar Auli tingimisi ette tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuniku seisukoht A.Auli mõisteti kohtuotsustega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on A.Auli temale mõistetud karistusajast vähemalt 1/3 ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul A.Auli tulevane elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.Aulit on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Distsiplinaarkorras süüdimõistetut vanglas oleku ajal ei ole karistatud. A.Auli on käitunud õiguskuulekalt ning jälginud vangla kodukorda ning sisekorraeeskirju. Vanglas viibides on A.Auli olnud huvitatud töötamisest. Uue kuriteo riski tõstvateks teguriteks on A.Auli probleemid alkoholi liigtarvitamisega ja sellest tulenev halb enesevalitsemine ning impulsiivne käitumine. Positiivne on, et A.Auli kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. A.Aulil on säilinud kontakt oma lähisugulaste, elukaaslase ja lastega. Viimane laps sündis juulis

1. Peale vabanemist asub ta elama oma perekonna juurde. A.Aulil on võimalus asuda tööle AS-is X Seega on A.Aulil vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kohtunik leiab, et A.Auli tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. A.Auli viibib vangistuses alates 02.10.
2. a. A.Auli senine elukäik (kuritegude korduvus), sõltuvusprobleemid ning alkoholitarvitamisega kaasnev impulsiivusus ja nõrk enesevalitsemine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 3 kuud, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse A.Auli keha külge.

§ 76lg-le 4 tuginevalt kestab A.Auli katseaeg kuni 02.08.2009.

a. Sellel ajal allutatakse A.Auli

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades aga asjaolu, et A.Auli poolt toime pandud õigusrikkumised olid enamasti seotud alkoholi tarvitamisega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Samal eemärgil tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p-s 5 sätestatud kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt ühe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates ning läbida arsti ettekirjutusel ravi. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka

§ 75

lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. A.Auli paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle hiljemalt kahe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates. Kui A.Auli katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus

§ 76lg 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui A.Auli paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Aivar Pellja Kohtunik 24.10.2007.a.