1-06-5740\18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-5740 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Jüri Paap ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Tatiana Rubtsova, Vladimir Jevstratovi, Oleg Devjaterikovi, Nikolai Kuznetsovi ja Sergei Sergejevi süüdistus KarS § 268 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav Sergei Sergejev
3. a otsus sünd 16.02.1953.a. Eesti kodanik, elukoht x, töötab MTÜ-s X, varem ei ole kohtu poolt karistatud Kaitsja Adv. Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. märtsi 2007.a otsus Sergei Sergejevi õigeksmõistmises KarS § 268 lg 1 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohus mõistis Sergei Sergejevi KarS § 268 lg 1 järgi õigeks. Sergei Sergejev oli kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles x korteri omanik, andis oma korteri üürilepingu alusel üürile alates 31.10.2004.a Tatiana Rubtsovale ja vähemasti alates 04.05.2005.a, olles teadlik, et temale kuuluvas korteris osutavad prostituudid intiimteenuseid, jätkas korteri väljaüürimist kuni politseitöötajate sekkumiseni 11.05.2005.a. Sai korteri üürimise eest üüritasu rahast, mis oli tasutud klientide poolt prostituutidele intiimteenuste osutamise eest. Seega andis kasutada oma korteri prostitutsiooniga tegelemiseks ning võimaldas oma korteris prostitutsiooniga tegelemist. Maakohus asus seisukohale, et S. Sergejev ei teadnud T. Rubtsovale väljaüüritud korteris intiimteenuste osutamisest, sai sellest teada alles ajakirjanduse vahendusel, mispeale nõudis koheselt üürilepingu lõpetamist. APELLATSIOONI SISU Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist Sergei Sergejevi õigeksmõistmises ning uue otsusega tema süüditunnistamist KarS § 268 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o 10 050 krooni (päevamäär 67 krooni). KarS § 268 lg 1 dispositsioon kirjeldab prostitutsiooni vahendamisena ka prostitutsiooniks ruumi kasutada andmist. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus tuvastas, et sõlminud T. Rubtsovaga üürilepingu, käis S. Sergejev ise üürirahal järel. Apellant on seisukohal, et S. Sergejev, saades hiljemalt 04.05.2005.a teada tema üüritavas korteris intiimteenuste osutamisest, lubas tegeleda vähemalt
5. maist kuni
6. juunini 2005.a ja möönis üürniku sellist tegevust kuni tema poolt esitatud korteri vabastamise tähtajani, s.o 17.05.2005.a. Reaalselt lõpetati T. Rubtsova poolt prostitutsiooni vahendamine 11.05.2005.a seoses politsei poolt x toimunud läbiotsimisega ja kahtlustatavate kinnipidamisega. Menetluse käigus on tuvastatud, et artikkel „Eesti Ekspressis“ x asuvas korteris intiimteenuste pakkumise kohta ilmus 05.05.2005.a ning eelnevalt oli ajakirjanik teavitanud sellest ka korteri omanikku S. Sergejevit. S. Sergejev kinnitas, et helistas ajakirjanikult saadud info kontrollimiseks viimase poolt antud telefonile 04.05.2005.a mitmel korral n.ö kliendina. Vastusena teatati, et tüdrukud on hõivatud ja teenust ei saa hetkel tarbida. Samuti on S. Sergejev erinevalt kohtus väidetust, helistanud T. Rubtsovale 05.05.2005.a korteri omanikuna, mil tunneb huvi tüdrukute kohta, mitte ei nõua korteri vabastamist. Korteri vabastamisest oli juttu alles
7. mai õhtul. T. Rubtsova ja O. Devjaterikov on kinnitanud, et S. Sergejev teadis juba üürilepingu sõlmimisel, et korteris hakatakse pidama massaažisalongi ja korteris hakkavad viibima tüdrukud. S. Sergejevile süüks arvatud tegu on tõendatud 10.05.2005.a jälitusprotokolliga ja selle lisas on fikseeritud ja stenografeeritud kõned, millistest nähtub, et 04.05.2005.a helistas S. Sergejev 2 mitmel korral T. Rubtsovale ja esinedes intiimteenust vajava kliendina, uuris, millist teenust massaažisalong pakub ja millal on võimalik teenust saada, uuris, kas T. Rubtsova juures on „normaalsed tüdrukud“ ja avaldas soovi vaadata üle uued. 06.
8. õhtul helistas uuesti T. Rubtsovale ning teatas, et kuna skandaal laieneb, siis ütleb lepingu üles, kuid nõustus T. Rubtsova ettepanekuga, et korter vabastatakse 22.05.2005.a. Prokurör on seisukohal, et kogutud tõendid kogumis arvestades on S. Sergejevi poolt toimepandud prostitutsiooni vahendamine selleks ruumi võimaldamise näol kinnitamist leidnud. Isegi juhul, kui S. Sergejev ei teadnud üürilepingu sõlmimisel, milleks tema korterit kasutama hakatakse, siis hetkest, mil ta sellest teada sai, on tema käitumine käsitatav prostitutsiooni vahendamisena. Õiguskuuleka kodanikuna oleks ta üürilepingu lõpetamist ja korteri vabastamist pidanud viivitamatult nõudma, aga mitte tegema seda siis kui mõistis, et asja ei ole võimalik avalikkuse eest vaikselt summutada. S. Sergejev pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kui süüdlane, saades teada, et korteris tegeletakse ebaseadusliku tegevusega, kontrollib ja saab sellele kinnitust, kuid teatab alles mitme päeva pärast lepingu lõpetamisest ja annab korteri vabastamiseks aega 11 päeva, siis möönab ta 11 päeva jooksul kuritegude jätkuvat toimepanemist. Apellant peab demagoogiliseks kaitsja väidet, et karistusseadustik ei nõua politsei poole pöördumist kuriteo toimepanemise avastamisel. S. Sergejevil oli võimalus valida, kas jääda passiivseks ja möönda T. Rubtsova tegevust või osaleda aktiivselt kuriteo tõkestamisel. S. Sergejev valis esimese variandi. Seadusandja ei ole määratlenud ajaperioodi, millise jooksul ruumi võimaldamine prostitutsiooniga tegelemiseks ei oleks kuritegu. On vaid öeldud, et ruumi võimaldamine saab olla ajutine või alaline. Seega saab järeldada, et ka 1 päeva jooksul ruumi võimaldamine prostitutsiooniks on süütegu KarS § 268 lg 1 mõttes. VASTUS APELLATSIOONILE S. Sergejevi kaitsja leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Ükski tõend asjas ei viita sellele, et S. Sergejev oleks teadlik olnud enda poolt üürile antud korteris intiimteenuste osutamisest. S. Sergejev sai korteri mittesihtotstarbelisest kasutamisest teada ajalehe vahendusel ning veendumaks selle informatsiooni õigsuses, kontrollis ja veendus selles ise, helistades T. Rubtsovale. Edasi käitus ta aga igati seadusekuulekalt – ütles üürilepingu üles ja andis korteri vabastamiseks mõistliku aja. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör toetas apellatsiooni ja taotles maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega S. Sergejevi süüditunnistamist KarS § 268 lg 1 järgi ja karistamist. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning taotlesid apellatsiooni rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Käesolevas kriminaalasjas puudutab vaidlus KarS § 268 lg 1 ettenähtud kuriteo subjektiivset koosseisu. Apellatsioonis märgitakse küll õigesti, et KarS § 268 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab käesoleval juhul olema tuvastatud, et S. Sergejev pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, ja tahtis või vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 4), kuid kohtukolleegium on arvamusel, et kuriteo subjektiivne koosseis süüdistatava käitumises puudub. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-13-07 väljendatud seisukohale, mille kohaselt koosneb tahtlus kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergmeelsusest. Kuivõrd apellatsiooni läbib muuhulgas ka versioon, nagu oleks S. Sergejev juba T. Rubtsovaga üürilepingu sõlmimisel teadnud, et tema poolt üüritavas korteris hakatakse intiimteenuseid osutama, siis kohtukolleegium, pidades apellandi seisukohta ekslikuks ja tuvastatud tehioludele mittevastavaks, märgib S. Sergejevile esitatud süüdistuse väliselt järgmist. S. Sergejev sõlmis talle võõra T. Rubtsovaga maakleri vahendusel eluruumi üürilepingu ning maakohtus tuvastatud tehiolude kohaselt ei võinud ta arvata, et üüritavat pinda hakatakse kasutama selle sihtotstarvet rikkudes. T. Rubtsova esines S. Sergejevi ja ka üüritehingut vahendanud maakleri ees koos oma poja ja O. Devjaterikoviga perena ning asjaolu, et kui T. Rubtsova ka teatas, et on massöör ja hakkab osutama korteris massööriteenuseid, ei seosta nn tavalise elukogemusega inimene, et korter hoopis bordelliks võiks muutuda. T. Rubtsova ega O. Devjaterikov ei avaldanud ei maaklerile ega S. Sergejevile oma ebaseaduslikke kavatsusi ega ole seda ka kohtus väitnud. Nii nähtub T. Rubtsova ütlustest, et korteriomanik ei teadnud, mis toimuma hakkab, S. Sergejeviga ei ole juttu olnud, et korteris hakkavad käima kliendid /III kd tl 97-98/. Prokurör on taotlenud T. Rubtsova ristküsitluse käigus tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist. Nende ütluste kohaselt rääkinud ta S. Sergejevile, et on elukutseline massöör ja hakkab korteris massaažiga tegelema. Intiimteenustest ta ei rääkinud /I kd tl 182/. Ka ei olevat S. Sergejev T. Rubtsova sõnul kedagi näinud, kui üüriraha järel käis, S. Sergejev teadis, et nad elavad perena ja et neil on poeg. Kui aga S. Sergejev ajalehest teada sai, et korteris osutatakse intiimteenuseid, oli see tema jaoks üllatus või löök, ta andis korralduse korter vabastada ning palve peale oli nõus selleks aega andma /III kd tl 99, 103104/. Sarnaseid ütlusi andis kohtuistungil ka O. Devjaterikov /III kd tl 104-110/. Seega puudus S. Sergejevil kuni 2005.a
9. maini 2005.a. T. Rubtsova ja O. Devjaterikovi poolt toimepandava kuriteo koosseisuasjaoludest teadmine (tahtluse intellektuaalne külg) ning seetõttu ei saanud ta ka möönda või heaks kiita prostitutsiooniga tegelemist enda poolt üüritavas korteris (tahtluse voluntatiivne külg). 4 Apellant ei vaidlusta tuvastatud faktilisi asjaolusid – xx.xx.xxxxx.a ilmus ajalehes „Eesti Ekspress“ x asuvas korteris intiimteenuste pakkumise kohta artikkel ning eelnevalt, 04.
10. oli ajakirjanik teavitanud sellest ka S. Sergejevit kui korteri omanikku. S. Sergejev, soovides kontrollida ajakirjanikult saadud infot, helistas viimase poolt antud telefonil n.ö kliendina ning sai kinnitust ajakirjanduses avaldatud ja talle teatatud info tegelikkusele vastavusest.
11. mail andis S. Sergejev T. Rubtsovale teada, et lõpetab koheselt üürilepingu ja andis korralduse korter vabastada. Sealjuures nõustus S. Sergejev andma T. Rubtsovale aega korteri vabastamiseks kuni
12. maini 2005.a. Intiimteenuste pakkumine kõnealuses korteris lõpetati
13. mail 2005.a politseitöötajate sekkumisega. Seega saab rääkida
14. maist alates S. Sergejevil olnud tahtluse intellektuaalsest küljest eht teadmisest, kuid tema piisavalt operatiivset käitumist arvestades (üürilepingu lõpetamine ja korteri vabastamise nõue) ei anna mingit alust väitmaks, et ta soostus korteris toimuvaga ja kiitis selle heaks, tuvastatav ei ole tahtluse voluntatiivne ehk tahtmisaspekt. Järelikult ei esinenud S. Sergejevi käitumises KarS § 268 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisu ning maakohus on põhjendatult otsustanud S. Sergejevi õigeks mõista. Kohtukolleegium, nõustudes S. Sergejevi kaitsja poolt esitatud vastusega apellatsioonile, peab vajalikuks korrata selles väljendatut: Asjaolu, et S. Sergejev andis T. Rubtsovale aega ligi 10 päeva korteri vabastamiseks, ei saa ära kasutada tema tegevuses kuriteokoosseisu tuvastamisel. S. Sergejev tegutses talle üürileandjana seadusega pandud kohustuste raames. Ta teatas kohe üürnikule üürilepingu ühepoolsest lõpetamisest ning andis mõistliku aja korteri vabastamiseks. Seaduse mõtte kohaselt tuleb oma õigusi teostada heauskselt ning mõistlikult. Seadus kaitseb isikuid omavoli eest ning ei anna seetõttu üürileandjale võimalust vaatamata üürniku tegevusele endal üürnikku üüritud ruumist välja tõsta. Välistatud on üürileandja vägivald või omavoli. Üürileandjana oli S. Sergejevil see reeglistik teada, tal puudus õiguslik alus sundida üürnikku koheselt lahkuma, eluruumi vabastamine pidi toimuma üürniku nõusolekul, vastasel korral tulnuks tal kohtusse pöörduda, kus menetlus oleks toimunud pikka aega. S. Sergejev tegutses vaidlusaluses olukorras mõistlikult ja loogiliselt ning tegi kõik endast sõltuva enda korteris ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Mis puudutab apellatsioonis esitatud etteheiteid selle kohta, et õiguskuuleka kodanikuna oleks S. Sergejev pidanud kuidagi teisiti käituma, et ta jättis paljugi tegemata ja jäi passiivseks, siis kohtukolleegium peab apellatsiooni sellesisulist osa asjatundmatuks ning peab vajalikuks märkida, et S. Sergejevile esitatud süüdistus on sisustatud tegevusdeliktina. Seetõttu ei ole prokuröril apellatsioonis võimalik süüdistatavale süüdistusest väljuvalt ette heita tegevusetust. Tegevus- ja tegevusetusdelikti olemuslikku erinevust ja sellest tulenevaid nõudeid süüdistusele ja süüdistuse raamidest kinnipidamisele on põhjalikult käsitlenud Riigikohus oma otsuses 3-1-1-13-07 (vt p 8 – 10). Eelnevat arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.03.2007.a otsuse Sergei Sergejevi õigeksmõistmises KarS § 268 lg 1 järgi muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Jüri Paap 5 Ene Randmäe