1-07-11707\1

1-07-11707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11707 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kaitsja Merike Borunova Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Rauno Frolovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rauno Frolov (isikukood 38709112712; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Rauno Frolov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rauno Frolovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rauno Frolov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.04.2006.a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.12.2005.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aasta 2 kuu 2 ja 7 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistuse kandmise aja hulka. Karistuse kandmise algus oli 27.12.2005.a ja lõpp on 06.03.2011.a. Kinnipidamisasutuses Rauno Frolovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab eluosakonnas mitteametlikult abitöölisena. Vabanemisel läheks elama ema 2toalisse korterisse XXX. Tööle soovib minna firmasse „Metall Wood.“ Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Suhtub vanglaametnikesse lugupidavalt ja seadusekuulekalt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Rauno Frolovi vabanemine oleks arvestades tema isikuomadusi ja lähivõrgustiku nõrkust, ennatlik. Peale esmakordset vangistust suutis kinnipeetav kehtestatud reegleid järgida vaid lühiajaliselt, mistõttu risk uue kuriteo toimepanemiseks on kõrge. Rauno Frolovi elukohta hetkel ei vasta ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele Alkoholi tarvitamine ja probleemse käitumisega inimestega suhtlemine suurendavad kinnipeetava suhtes riskikäitumise tõenäosust. Samuti on riskifaktoriks stabiilse elukorralduse puudumine ja kontrollimatu vaba aja kasutamine. Rauno Frolov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise järelevalvega. Varem on ta 4-korral kohtulikult karistatud, vanglas viibib
2. korda. Karistusi kannab auto ärandamise eest. Kuritegude põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ja vanade sõprade seltskond. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on isik määratud kriminaalhooldusele, kuid ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Vabanedes on olemas elu- ning töökoht. Samas on kriminaalhooldaja oma ettekandes kirjutanud, et töötamise soov on R. Frolovil lühiajaline, varasemalt on ilmnenud töödistsipliini järgimisel probleeme. R. Frolov on soovinud vabaneda elektroonilise järelevalve alla, kuid tema elukoht on elektroonilise valve kohaldamiseks sobimatu. Seega ei ole võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet ning ei ole tema suhtes võimalik ka nimetatud valvet kohaldada. Ülaltoodut arvesse võttes puudub veendumus, et R. Frolov tingimisi enne tähtaega vabanedes katseaja nõudeid täidaks ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada ennetähtaegselt vangistusest. Nüüd juba kinnipeetava ema korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, remont on lõppenud. Kuriteoks oli auto ärandamine, kus R. Frolov ei olnud initsiaator ning kuritegu jäi katse staadiumisse. Eelmised kuriteod on kinnipeetav toime pannud alaealisena. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Rauno Frolovi, prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et R. Frolov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Frolovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt 3 karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on isik määratud kriminaalhooldusele, kuid ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid kuigi tal oli olemas elu- ning töökoht. Kohtul puudub veendumus, et R. Frolov tingimisi enne tähtaega vabanedes katseaja nõudeid täidaks ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. R. Frolov on soovinud vabaneda elektroonilise järelevalve alla, kuid tema elukoht on elektroonilise valve kohaldamiseks sobimatu. Seega ei ole võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet ning ei ole tema suhtes võimalik ka nimetatud valvet kohaldada. Arvestades R. Frolovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik