Obsah (6)

§ 25§ 280§ 64§ 68§ 65§ 76

1-07-11385 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ja

§ 280

lg 1 järgi;

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Sergei Zujevile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja karistuseks mõisteti 3 kuud 2 vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulga eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja loeti mõistetud karistuseks 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.01.2006.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.01.2007.a ja lõpp on 20.04.2008.a. Sergei Zujevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Murru vanglas ei tööta ega õpi, kriminaalkorras karistatud 5-korral, vanglas viibib 4. korda. Kuriteod pani toime alkoholijoobes. Enne vangistust elas üürikorteris, kuhu läheb elama ka peale vabanemist.. Lähedastest on 3 venda, kellega on head suhted. Vanglaametnikke suhtumine on olnud rahuldav. Kriminaalhooldusesse on kinnipeetava sõnul suhtumine positiivne, kuigi uus kuritegu oli sooritatud just kriminaalhoolduse alla olles. Omab ühe kehtivad distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Sergei Zujevi tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Isik on 5-korral karistatud varavastaste süütegude eest. S. Zujevi näol on tegemist väljakujunenud käitumismustriga isikuga, kes tuttavate välistegurite ilmnemisel sooritab kuritegusid sarnaselt oma varasematele kogemustele. Kindla sissetuleku puudumine võib soodustada uute varavastaste kuritegude sooritamist, soodustavaks teguriks võib olla ka kinnipeetava kalduvus alkoholi liigtarbimisele. Samuti puudub kinnipeetaval elukoht, kuna S. Zujevi poolt nimetatud aadressil ei olnud vaatamata korduvatele külastustele võimalik majja sisse saada ning linna elamuregistri andmetel puudub sellel korteril omanik. Sergei Zujev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 4-5-korral, vanglas viibib 2.korda. Vabanemisel on tal enda sõnul olemas töö- ja elukoht. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör kriminaalhooldaja ettekande kohaselt puudub kinnipeetaval vabanedes kindel stabiilne elukoht. Kriminaalhoolduse läbiviimseks on aga alalise elukoha nõue kategooriline, ilma selleta, pole võimalik üldse isikut allutada käitumiskontrollile. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja tema taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Sergei Zujevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Zujevi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on S. Zujevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Zujevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S. Zujev kannab karistust varguse eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Arvestades S. Zujevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul S. Zujevi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik