lg 2 p 4, 7, 8 järgi;
lg 1 järgi;
lg 1 alusel mõisteti Vjatšeslav Žuravljovile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja karistuseks mõisteti 9 kuud 2 vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Vjatšeslav Žuravljovile mõistetud karistust 1/3, s.o 3 kuu võrra, oli Vjatšeslav Žuravljovile karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1, § 64 lg 1 kohaldamisega, loeti kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu 07.06.2006.a kohtuotsuse nr 1-065271 järgi mõistetud karistusega vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva, mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva. Osaliselt ärakantud karistus 6 kuud ja 11 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha. Vjatšeslav Žuravljovi ärakandmata karistus on 1 aasta 11 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise algus oli 19.12.2006.a ja lõpp on 29.11.2008.a. Vjatšeslav Žuravljovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Murru vanglas ei tööta ega õpi ega ole osalenud sotsiaalprogrammides. Enne vangistust elas koos vanematega, kuhu läheb elama ka peale vabanemist. Vanglas toetab kinnipeetavat materiaalselt ema. Kinnipeetava sõnul on talle töökoha garanteerinud taksofirma. Kuriteod pani toime narkootikumide ostmiseks. Kinnipeetav on endine narkomaan. Kriminaalkorras on karistatud 8-korral, vangistusega 4-korral. Karistuse kandmise ajal ei ole esinenud alkoholi ega narkootikumidega soetud õigusrikkumisi. Ametiisikutesse suhtub rahuldavalt. Oma sõnul on kriminaalhooldusesse suhtumine positiivne, kuigi uus kuritegu oli sooritatud just kriminaalhoolduse all olles. Vangistuse jooksul on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui isik hakkab vabaduses uuesti tarvitama narkootilist ainet, on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Vjatšeslav Žuravljovi tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vjatšeslav Žuravljovile karistuse määramisel juba vähendati karistust 1/3 võrra ja tal on kehtiv distsiplinaarkaristus ning individuaalses täitmiskavas määratud tingimused ei ole täidetud. Peale selle on Vjatšeslav Žuravljovi puhul tegemist uue kuriteo riskiteguritega: on narkootiliste ainete tarvitaja, kuid ei ole kasutanud talle pakutud võimalusi probleemiga tegelemiseks. Vabaduses on küll töökoht olemas, kuid puudub õigus nimetatud tööle asumiseks. Võlgade tasumisse suhtub ükskõikselt. Eelnev käitumiskontrollile allutamine ei olnud tulemuslik, kuna jätkas mitteseadusekuulekat eluviisi. Kriminaalhooldusesse suhtus ükskõikselt. Vjatšeslav Žuravljov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 6-7-korral, vanglas viibib mitmendat korda. Vabanemisel on tal enda sõnul olemas töö- ja elukoht. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Enam ei hakka narkootikume tarvitama. Prokurör ei toeta Vjatšeslav Žuravljovi ennetähtaegset kinnipidamisasutusest vabanemist. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt kandnud ka vabadusekaotuslikku karistust, see aga ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ta on narkomaan, kes pani kuritegusid toime ilma ilmse põhjuseta ning ei osanud põhjust nimetada ka kohtuistungil. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav kätkeb endas jätkuvalt ohtu ühiskonnale ning ei toeta vabanemist. Ta pole vanglas teinud midagi enda muutmiseks – ta ei käi tööl, ei osale sotsiaalprogrammides ega õpi. Prokurör asub samuti seisukohale, et vabastamine oleks ennatlik ning karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Vjatšeslav Žuravljovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vjatšeslav Žuravljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vjatšeslav Žuravljovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse 3 kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vjatšeslav Žuravljovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vjatšeslav Žuravljov kannab karistust varguste eest. Kinnipeetav on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Arvestades Vjatšeslav Žuravljovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul V. Žuravljovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.