järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust,
lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 5(viis)kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.
alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 28.-29.11.2006.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud ja 28 päeva vangistust. 2
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud ja 1 päev – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud ja 29 päeva vangistust algusega 17.05.2007.a. Karistuse kandmise algus oli 17.05.2007.a ja lõpp on 16.05.2008.a. Kinnipidamisasutuses Remii Dmitrijevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole karistusaja jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Peamiselt on R.Dmitrijev pannud toime varavastaseid kuritegusid ja vägivalda on esinenud ainult äärmistel juhtudel. Remii Dmitrijev on töötanud ehitustöödel Iirimaal 1998.a – 2003.a. Seal lõpetas ta 11.klassi ja omandas ehitusinseneri eriala, mille kohta on olemas ka dokumendid. Kinnipeetava abikaasa G D elab üürikorteris XXX, kuhu kavatseb ka R.Dmitrijev pärast vabanemist elama asuda. Pärast vabanemist kavatseb Remii Dmitrijev minna tööle ehitusfirmasse ehitajaks. Kinnipeetaval on esinenud probleeme alkoholi liigtarbimisega ja kuriteod on ta pannud toime alkoholijoobes. R.Dmitrijevil on üks laps, kes elab Iirimaal ja kellega ta suhtleb kirja ning telefoni teel. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades, et kinnipeetav on kohtu poolt 7korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ta sellest teinud vastavaid järeldusi. Kuigi kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, võib tekkida probleeme elektroonilise järelevalve kohaldamisega, sest R.Dmitrijev armastab tarvitada alkoholi. Remii Dmitrijev on pannud toime kuritegusid ka kriminaalhoolduse ajal ja see viitab sellele, et kinnipeetav ei suuda täita kriminaalhoolduse nõudeid ega ole võimeline seaduskuulekalt elama. Eelpool mainitu seab kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni elektroonilise valve korral kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Kriminaalhooldaja leiab, et käesoleval ajal on ennatlik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla. Remii Dmitrijev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Oma sõnade järgi on ta varem 6-7 korral kohtulikult karistatud. On nõus elektroonilise järelvalvega ja lubab talle pandud kohustusi täita. Elukoht on abikaasa juures olemas ning töökoha loodab leida ehitusfirmas ELIKOEHITUS. Abikaasal sündis laps 2 nädalat tagasi. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ja kandnud karistust ka vanglas, tal on esinenud probleeme alkoholiga. Varasemalt käitumiskontrollil olles on toime pannud uued kuriteod. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, sest alkoholi tarvitamine võib segada seda järelevalvet. Ta ei ole enda jaoks karistusest teinud vastavaid järeldusi. Seega puudub veendumus selles, et isik vabanedes enne tähtaega käitumiskontrolliga, suudaks alluda kriminaalhooldaja kontrollile ning täidaks kohtu määratud kohustusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R.Dmitrijevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et R.Dmitrijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.Dmitrijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Remii Dmitrijevi on karistatud kriminaalkuritegude toimepanemise eest 7 korda. Isik kannab karistust põhiliselt varguste toimepanemise eest, samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käitumiskontrollil olles ei täitnud R.Dmitrijev kontrollnõudeid ja ta pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, sest alkoholi tarvitamine võib segada seda järelevalvet. Arvestades Remii Dmitrijevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.