lg 2 p 4, 7, 8 ja § 263 p 1 alusel 5-kuulise vangistusega tingimisi 2-aasta ja 6-kuulise katseajaga; 17.06.2003.
lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2; § 201 lg 2 p 1 alusel 10 kuud ja 28 päeva vangistust; 19.10.2004.
S § 200 lg 2 p 7 ja KarS § 275 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergema karistuse kaetuks raskemaga mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 20.04.2005.a ja lõpp on 20.10.2008.a. Maksim Vaganovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Murru vanglas ei tööta ega õpi, ei osale sotsiaalprogrammides, tegeleb spordiga. Kriminaalkorras on karistatud 7korral, vanglas on viibinud 4-korral. Vabanemisel soovib omandada põhihariduse õhtukoolis. Vanglas toetab materiaalselt teda ema, ametlikult ei ole kunagi töötanud, oli vanemate ülalpidamisel. Vanemate ja vanema õega on suhted head. M. Vabanovil on alkoholisõltuvus, viimati vabaduses viibides tarvitas alkoholi iga päev. Narkootilisi aineid ei tarvita, küll aga on neid proovinud. Kinnipeetav peaks kohe pöörduma psühholoogi ja/või psühhiaatri poole, et tegeleda sõltuvusprobleemidega. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorras karistatud 4korral, millest kõik on ka kehtivad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Maksim Vaganovi tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja ka kuriteod on sooritatud alkoholi mõju all. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õe pere. Käitumist võivad mõjutada ka sõbrad, kes viibivad vabaduses. Alkoholi ja narkootikumide kättesaadavus ja töökohta olemasolu võivad samuti mõjutada käitumist. Maksim Vaganov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kannab karistust röövimise eest. Varem on kohtulikult karistatud 7-korral, vanglas viibib 4.korda. Kuritegude põhjused on materiaalsed. Vabanemisel on tal olemas töö- ja elukoht. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta Maksim Vaganovi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on toime pannud varavastase vägivallaga seotud kuriteo. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku vangistust kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Enne vangistust oli ta vabaduses vaid kaks kuud, kui tema suhtes jõustus juba uus kohtuotsus. Kinnipeetava käitumine on selgelt kuritegelik. Samas pole ta vanglas teinud midagi selle muutmiseks – ta ei käi tööl, osale sotsiaalprogrammides ega õpi. Ka vabanedes pole kinnipeetaval garanteeritud töökohta, kuid kuriteo toimepanemise põhjus oli just materiaalse kasu saamine. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ning karistus tuleks lõpuni kanda. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Maksim Vaganovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Vaganov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Vaganovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel 3 arvesse kõik M. Vaganovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. M. Vaganov kannab karistust röövimise eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste eest. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Arvestades M. Vaganovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul M. Vaganovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.