1-07-11712\1

1-07-11712 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11712 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andrei Haljavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Haljavin (isikukood 37712220230; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Haljavin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Haljavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Haljavin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.05.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati teda 3-aastase vangistusega. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise 2 vangistuse 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka Andrei Haljavini poolt kokku eelvangistuses viibitud aeg - 10 kuud ja 3 päeva. 14.05.2007.a kohtuotsuse tegemisel on Andrei Haljavinil ärakandmata karistust 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva. Karistuse kandmise algus oli 13.07.2006.a ja lõpp on 11.07.2008.a. Kinnipidamisasutuses Andrei Haljavini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav viibib Murru Vanglas alles natuke üle kuu aja ega ole saanud kooli ja tööle minna. Vabanemisel kavatseb elama minna ema juurde XXX. Vanglas lõpetas 2007.a
2. klassi. Töökoht on talle väidetavalt garanteeritud. Vanglas kinnipeetavat materiaalselt ei toetata. Head suhted on tal ema ja õega. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, viimasel korral oli vabaduses pool aastat. Vangistuse jooksul on teda ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad isikutunnistus, elamis- ja tööluba. A. Haljavin on korduvkaristusega narkosõltlane. Kui jätkub narkootikumide tarbimine, on oht uuteks kuritegudeks väga suur. Leiab, et käesoleval ajal on ennatlik kinnipeetav vabastada tingimisi ennetähtaegselt vanglast. Andrei Haljavin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta 5-korral kohtulikult karistatud. Karistust kannab korterivarguste eest, kuriteo põhjused on materiaalsed Elukoht on ühiselamus olemas ning töökoht peaks ka ehitusfirmas olema. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Esitatud materjalide kohaselt on tegemist isikuga, kes vabaduses tarbis narkootikume. Et narkootikumide jaoks raha saada, pani toime vargusi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt puuduvad ka elamis- ja tööluba. Tulenevat isiku varasematest karistustest, asjaolust, et eelnevad vangistused ei ole suunanud isikut elama edaspidi seadusekuulekalt, puudub veendumus, et käesoleval hetkel enne tähtaega vabanedes isik ei pane toime uusi kuritegusid, allub kriminaalhooldaja kontrollile ning täidab talle pandud kohustusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Haljavini ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Haljavin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Haljavini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades A. Haljavini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Esitatud materjalide kohaselt on tegemist isikuga, kes vabaduses tarbis narkootikume. Et narkootikumide jaoks raha saada, pani toime vargusi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt puuduvad ka elamis- ja tööluba. Tulenevat isiku varasematest karistustest, asjaolust, et eelnevad vangistused ei ole suunanud isikut elama edaspidi seadusekuulekalt, puudub veendumus, et käesoleval hetkel enne tähtaega vabanedes isik ei pane toime uusi kuritegusid, allub kriminaalhooldaja kontrollile ning täidab talle pandud kohustusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik