1-07-11711\2

1-07-11711 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11711 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksei Gussarov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Gussarov (isikukood 38504190231; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Gussarov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Gussarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Gussarov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.08.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 5(viis)kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.11.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 2 4 kuud ja 30 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 30 päeva vangistust algusega 28.10.2006.a. Karistuse kandmise algus oli 28.10.2006.a ja lõpp on 27.08.2008.a. Kinnipidamisasutuses Aleksei Gussarovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav sotsiaalprogrammides ja psühholoogi grupitöös osalenud ei ole. Vanglas eriala omandanud ei ole, samuti on lõpetamata põhikool, mida ta ei pea oluliseks lõpetada. A.Gussarovi enda sõnade kohaselt sooviks omandada ehituseriala. Vabanedes on väidetavalt olemas esialgne töökoht ettevõttes, kus töötab ka kinnipeetava onu. Pärast vabanemist soovib asuda elama korterisse XXX, kus elavad kinnipeetava vanaema L G ja onu V G. Vangla iseloomustuse järgi Aleksei Gussarovil alkoholiprobleemi ei ole, aga ta on tarvitanud amfetamiini vabaduses enne kinnipidamisasutusse saabumist. Kinnipeetaval on vädetavalt vabaduses tüdruksõber, kellel sünnib peagi ühine laps kinnipeetavaga. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades, et kinnipeetav on kohtu poolt 6korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ta sellest teinud vastavaid järeldusi. Samuti puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht, sest telefonivestluses teatas onu Vadim Gussarov kriminaalhooldajale, et Aleksei Gussarov on kaotanud lähedaste usalduse ja onu ei toeta A.Gussarovi tingimuslikku ennetähtaegset vabastamist. Samuti puuduvad kinipeetaval dokumendid, mis on takistuseks töökoha leidmisel ja Tööhõiveametis end töötuna arvele võtmisel. A.Gussarovil on enne vangistust olnud probleeme narkootikumide tarbimisega. Eelpool mainitu seab kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni elektroonilise valve korral kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Kriminaalhooldaja leiab, et käesoleval ajal on ennatlik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla. Aleksei Gussarov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Oma sõnade järgi on ta varem 4-korral kohtulikult karistatud. Karistust kannab kontrollnõuete mitte täitmise eest. Elukoht on vanaema juures olemas ning töökoha loodab kindlasti leida onu abiga. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ja kandnud karistust ka vanglas, tal on esinenud probleeme narkootikumidega. Varasemalt käitumiskontrollil olles ei täitnud kontrollnõudeid. Kuna lähedased ei ole nõus teda enda juurde elama võtma ja kinnipeetaval puudub ka kindel töökoht, siis on need asjaolud uue kuriteo sooritamise riskifaktoriteks. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud isiku ennetähtaegse vabastamisega. Ta ei ole enda jaoks karistusest teinud vastavaid järeldusi. Seega puudub veendumus selles, et isik vabanedes enne tähtaega käitumiskontrolliga, suudaks alluda kriminaalhooldaja kontrollile ning täidaks kohtu määratud kohustusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Gussarovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Gussarov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel 3 arvesse kõik A. Gussarovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust põhiliselt varguste toimepanemise eest, samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud NPAS § 15-1 järgi. Käitumiskontrollil olles ei täitnud A.Gussarov kontrollnõudeid ja ta saadeti vanglasse karistust kandma. Kuna lähedased ei ole nõus teda enda juurde elama võtma ja kinnipeetaval puudub ka kindel töökoht, siis on need asjaolud uue kuriteo sooritamise riskifaktoriteks. Arvestades Aleksei Gussarovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samuti puudub A.Gussarovil kindel elu- ja töökoht. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik