4-07-775 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. septembril 2007. a Tartu, Kalevi 1 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-07-775 (2602,06,019232) K

. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku seletus: „isikuandmed vastavad tõele. Väärteokirjeldusega olen nõus.“ AS Valoor arvamuse kohaselt on Toyota Previal, registreerimisnumbriga Rivaal1 tugevasti vigastatud sõiduki parem esiosa, parem tagaosa ja silla detailid. Vigastuste tõenäoliseks põhjuseks võib olla paremalt poolt saadud tugev löök sõiduki esiossa, mille tagajärjel on sõiduki parem tagaosa põrkunud vastu takistust. Arvestades vigastuste ulatust on tõenäoliselt kokkupõrge toimunud linnaliikluses lubatust suuremal kiirusel. 01.03.2007.a. korrakaitseosakonna õiendi andmetel on Heikko Nuuma, isikukood:, toime pannud 40 väärtegu ajavahemikus 09.07.2001.a. kuni 09.12.2006.a. 2001.a. on üks väärtegu HÕS § 94 lg. 1 järgi, rahatrahv tasutud. 2002.a. on 9 väärtegu HÕS § 106 lg. 1, § 922 lg. 1, § 94 lg. 3; LS § 7435 lg. 1 ja LKindlS § 661 lg. 1 järgi. Määratud rahatrahvidest on kaks tasutud. 2003.a. on 16 väärtegu LS § 7435 lg. 1, § 747, § 746, § 7422 lg. 1 ja LKindlS § 661 lg. 2 järgi. Määratud rahatrahvidest on kaks tasutud. 2004.a. on 11 väärtegu LS § 741 lg. 2, § 7435 lg. 1, § 7422 lg. 1 ja 2 järgi. Määratud rahatrahvidest on kaks tasutud. 2005.a. on 2 väärtegu LS § 741 lg. 2, mille eest mõistetud arestid on kandmata. 2006.a. on 1 väärtegu LS § § 7435 lg. 1, § 7422 lg. 1 järgi, mille eest määratud rahatrahv on tasutud 15.01.2007.a. Kaebuse sisu ja põhjendused. Heikko Nuuma esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse tühistamist. Menetlusalune isik on seisukohal, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõiki liiklusõnnetuse asjaolusid ja et väärteo menetlemise käigus ei kogutud kõiki asjakohaseid tõendeid ning olemasolevaid tõendeid on hinnatud ebaõigelt, mille tulemusena asetati kogu vastustus liiklusõnnetuse eest ainult temale. Menetlusalune isik peab kohtuvälise menetleja tegevust 3 käsitletava väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel ebarahuldavaks, mille tulemusena tehti tegelikkust moonutav otsus. Kohtuvälise menetleja tegevuse tulemusena on rikutud ja oluliselt piiratud menetlusaluse isiku õigusi, eriti VTMS § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud õigust kaitsja abile; sama lõike punktis 4 sätestatud õigust anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi ning sama lõike punktis 5 nimetatud õigust teada menetlustoimingu eesmärki. Menetlusalune isik peab riivatuks ka talle teadaolevalt kuuluvat õigust võtta osa teda puudutava väärteoasja arutamisest. Menetlusalune isik peab ebaproportsionaalseks ja ebaõiglaseks ning tegelikkusele mittevastavatele andmetele rajatud kohtuvälise menetleja otsustust menetlusalusele isikule määratud karistuste (nii põhikaristuse rahalise suuruse kui ka lisakaristuse) osas. Menetlusalune isik palub kohtul kontrollida, kas kohtuväline menetleja on teinud oma otsuse tähtajaliselt õigeaegselt. Menetlusalusele isikule tundub, et kohtuväline menetleja peab oma otsuse tegema mingi konkreetse tähtaja jooksul, arvates väärteomenetluse aluseks olevast sündmusest. Liiklusõnnetus

idis aset 2006.aasta 28.detsembril, selle sündmusega seonduv otsus on dateeritud 2007.aasta 29.jaanuari kuupäevaga. Juhul, kui eksisteerib väärteo menetlemise tähtaeg ja see on käsitletavas väärteoasjas ületatud, siis palub menetlusalune isik tühistada vaidlustatud otsuse selle tegemise tähtaja ületamise tõttu. Menetlusalune isik palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsuse rahatrahvi osas osaliselt ja/või uue otsuse tegemist, millega vähendatakse menetlusalusele isikule otsusega määratud rahatrahvi suurust, võimaldades uue trahvisumma tasumist osade kaupa. Samuti taotleb menetlusalune isik kohtul tühistada menetlusalusele isikule otsusega määratud lisakaristuse täies ulatuses. Juhul, kui kohus

iab, et liiklusõnnetuses on süüdi ka teise auto juht, kelle suhtes kohtuväline menetleja pole väärteomenetlust algatanud ja kelle suhtes menetluse algatamine pole antud ajahetkel isegi võimalik, siis palub menetlusalune isik kohtul liiklusõnnetuse osaliste võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ja otstarbekuse kaalutlusele tühistada käesolevas kaebuses vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus antud väärteoasjas. Kaebuses esitatud sündmuse asjaolud ja menetlusaluse isiku seisukoht. 1.1 2006.aasta 28.detsembri öösel, kell 02.28,

idis Tartu linnas, Riia tänava ristumisel Kalevi ja Ülikooli tänavatega (edaspidi nimetatud Ristmik), aset liiklusõnnetus, milles osales ka menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto Toyota Previa (registrimärgiga „Rivaal1"). 1.2 Vahetult enne liiklusõnnetust keeras teine ülalmainitud liiklusõnnetuses osalenud sõiduk (Nissan Sunny, registreerimismärgiga 139 AOJ) Turu tänavalt vasakule Riia tänavale ning sõitis suure kiirusega (vähemalt 60 km/h) Ristmiku poole. Käsitletav sõiduk, mis sõitis ilma nõuetekohaste tuledeta, ei vähendanud hoogu ka mainitud teelõigul asetsevate jalakäijate ülekäikude juures. Sealjuures kasutas sõiduk mitte nõuetekohast paremat teerada, vaid vasakut teerada. Vastavat asjaolu kinnitas ka tunnistaja Vladimir Puzanov (isikukood:; elukoht: telefon) 2007.aasta 03 jaanuaril aset

idnud ülekuulamisel. Vastav protokoll asub väärteoasja toimikus. 1.3 Samal ajal oli menetlusaluse isiku poolt juhitav sõiduk Kalevi tänava alguses Kohtumaja juures ning soovis sõita üle Ristmiku Ülikooli tänavale. Ristmiku asukohas on Riia tänava sõidusuunad eraldatud vastava eraldusribaga, kusjuures kummasegi suunda lähevad kaks sõidurida. Olles veendunud, et vasakult poolt (s.o Riia mäelt) ei lähene Ristmikule ühtegi sõidukit, alustas menetlusalune isik oma sõidukiga liikumist Riia tänava keskosas paikneva eraldusriba suunas. Sinna jõudes vaatas menetlusalune isik ka paremale poole, kuid hetke murdosa vältel menetlusalune isik ei märganud suurel kiirusel lähenevat nõuetekohaste tuledeta tumedat sõiduautot ja alustas liikumist Ülikooli tänava poole. Olles liikunud ca 1 kuni 1,5 meetrit üle eraldusriba, märkas menetlusalune isik vasakus sõidureas lähenevat sõidukit ning pidurdas viivitamatult, kuid kokkupõrget ei olnud menetlusalusel isikul võimalik ära hoida. Kokkupõrke hetkel menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk seisis ning nii sõitiski Ristmikule lähenev sõiduk suure hooga menetlusaluse isiku poolt juhitavale autole sisse. Menetlusalune isik 4 konstateerib, et tema poolt juhitavale sõidukile sissesõitnud auto juht ei teinud ühtegi katset vältida otsasõitu menetlusaluse isiku poolt peatatud sõidukile. Nagu eelpool öeldud liikus sissesõitnud sõiduauto nõuetekohase parempoolse rea asemel vasakpoolses reas, seega lähemal menetlusaluse isiku seisatatud autole. Seega oli sissesõitnud auto juhil rohkem kui poolteise sõidurea suurune tühi ala seisvast autost ohutuks möödumiseks. 1.4 Kui vaadata väärteoasjas sisalduvat otsasõitnud sõiduki juhi tunnistust, siis jääb menetlusalusele isikule asjaosalise käekirjast ja lausetest mulje, et menetlusosalise autole sissesõitnud auto juht oli tol hetkel kas joobeseisundis või narkootikumide mõju alla või siis vähemalt äärmiselt väsinud. Menetlusalusele isikule teostati joobekontroll, seda kas seda tehti ka teise sõiduki juhile, seda menetlusalune isik ei tea ning seda ei kajasta ka liiklusõnnetusega seonduva väärteoasja toimik. Fakt on see, et sissesõitnud sõiduki juht ei jälginud asjakohase hoolsusega liiklust ning tõenäoliselt tegeles auto juhtimise ajal mingite muude asjadega, mis segasid teda teostama auto juhtimist vajaliku ja nõutud hoolsusega. Kui menetlusaluse isiku parempoolne vaateväli oli suhteliselt piiratud eraldusribal paiknevate puudega ning võttes arvesse seda, et võidu silla poolne Riia tn osa tuleb Ristmikule väikese nurga all ja seda, et Ristmikule suure kiirusega lähenenud tumedal autol puudusid nõuetekohased tuled, siis on inimlikult küllaktki arusaadav, miks ei mingi murdosa sekundi vältel ei saanud menetlusalune isik märgata paremalt poolt ristmikule kihutavat sõidukit. Samas on arusaamatu, kuidas tõusval teelõigul liikuv auto juht ei märganud Ristmikule jõudvat ja seal seisatatud nõuetekohaste tuledega autot. 1.5 Kaebuse eelmistes punktides nimetatud asjaolusid on oma ütlustega kinnitanud nii menetlusalune isik, kui tunnistaja Puzanov, kui ka liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juhi poolt antud ütlused, mis kõik on lisatud väärteoasja toimikule. Millegipärast ei ole aga kohtueelne menetleja ja tema ametiisikud suvatsenud vastavaid tõendeid väärteoasja menetluses õigelt ja õiglaselt hinnata. Siit tulenevalt on menetlusalusel isikul vaid üks küsimus - miks ei ole seda tehtud? 1.6 Menetlusalune isik on veendunud, et tema poolt kaebuses nimetatud asjaolusid kinnitaksid ka menetlusosalise autos sõitnud klient ning ka menetlusaluse isiku poolt juhitud autole sissesõitnud autos eesistmel, juhi kõrval olnud isik ja ka teised samas autos sõitnud isikud oma tunnistustes. Kuid millegipärast ei ole liiklusõnnetust käsitletavas väärteoasja toimikus kõigi liiklusõnnetuses osalenud autodes viibinud isikute tunnistusi ja/või ütlusi. Kokku viibis kahes autos seitse inimest, kellelt kohtueelne menetleja on võtnud tunnistused vaid kolmelt inimeselt. 1.7 Pea kõik väärteoasja toimikus sisalduvad dokumendid on äärmiselt ühekülgselt suunatud menetlusaluse isiku väidetava süü kinnitamisele. Menetlusalune isik ei ütlegi, et tema süüd liiklusõnnetuses polnud, kuid mitte kuidagi ei saa ta nõustuda sellega, et kohtueelne menetleja ei ole poole sõnagagi hinnanud menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukile sissesõitnud sõiduki juhi süüd ja tegevust/tegevusetust liiklusõnnetuse põhjustamisel/ärahoidmisel. Seetõttu on menetlusalune isik seisukohal, et kohtueelne menetleja ei ole asja menetlemisel järginud menetlusele omast uurimispõhimõtet ning ei ole selgitanud välja kõiki liiklusõnnetusega seonduvaid asjaolusid. Mitte üheski dokumendis ei ole kohtueelne menetleja käsitlenud teise sõiduki juhi süüd ja sellega seonduvaid asjaolusid seoses liiklusõnnetusega. 1.8 Menetlusalusele isikule teadaolevalt peab ka eesõigust omava sõiduki juht järgima liikluseeskirjasid ja olemasolevat liiklussituatsiooni. Paljas väide, et kellelgi on eesõigus, ei ole aluseks teise sõiduki juhi ainusüü tunnistamiseks. Sama loogika kohaselt võiks ju sõidu eesõigust omava sõiduki juht sõita otsa kõigile teed vales kohas ületavatele jalakäijatele, samuti eesõigust mitteomavatele sõidukitele. See ei ole ju mõeldav. Samas tundub käesolevas väärteoasjas just sedamoodi olevat -eesõigust mitteomava sõiduki juht tunnistatakse süüdi, teise auto juhi tegevust ja temaga seonduvaid asjaolusid aga ei hinnata ega isegi käsitleta ning seda vaatamata asjaolule, et väärteoasja toimikus on materjalid, mis otseselt näitavad teise auto juhi olulist osa liiklusõnnetuse põhjustamisel. Olemasolevate asjade valguses võiks analoogilise 5 situatsiooni kasutada näiteks vanade autode omanikud, kes soovivad võimalikult soodsalt saada kätte oma auto kindlustuse summad. 1.9 Menetlusalune isik juhib siinjuures kohtu tähelepanu ka liiklusõnnetuse nr 714 kohta koostatud aktis sisalduvatele ebatäpsustele. Käsitletavas aktis on kirja pandud vaid menetlusaluse isiku rikkumine - „eiras LM 221 nõudeid". Samas pole kajastatud teise auto juhi rikkumisi. 1.9.1. Nii sätestab

§ 11

, et keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Menetlusalune isik konstateerib, et tema autole sissesõitnud sõiduki juht ei jälginud nõuetekohaselt liiklust ning ei astunud ühtegi sammu kokkupõrke ärahoidmiseks. 1.9.2.

§ 65

keelab juhil keelata juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Arvestades teise juhi poolt tema tunnistuses antud ütluseid, võib menetlusalune isik väita, et juht tegeles millegi muuga, mis segas teda tajumast liikluskeskkonda. 1.9.3.

§ 68

punkti 1 kohaselt on juht kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit. Nii menetlusaluse isiku kui tunnistaja Puzanov on oma tunnistustes tõendanud, et teise sõiduki juhi poolt juhitud sõiduvahendil ei puudunud nõuetekohased tuled, seega ei ole täitnud teise auto juht vastavat normi. Sama paragrahvi punkti 5 kohaselt peab sõidukis, millel on turvavööd, olema sõitjad turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja ei tohi sõidutada sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Menetlusalusel isikul on põhjendatud kahtlus selles, et tema autole sissesõitnud sõidukis viibijad ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, mida kinnitab ka ühe kaassõitja vigastus. 1.9.4.

§ 76

kohaselt ei tohi autojuht olla ei joobeseisundis ega sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Nii teise autojuhi käitumine liiklussituatsioonis kui ka tema käekiri liiklusõnnetust vahetult kajastavates dokumentides viitab menetlusaluse isiku arvates sellele, et teise juhiga ei olnud õnnetuse hetkel kõik korras. Samas puudub menetlusalusel isikul mistahes informatsioon selle kohta, kas kohtueelne menetleja on teinud vajalikud kontrollid. 1.9.5.

§ 123

kehtestab üheselt, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Konkreetne liiklusnorm, mida menetlusaluse isiku sõidukile sissesõitnud auto juht jämedalt eiras ning mida kohtueelne menetleja üldse ei käsitlenud. 1.9.6.

§ 124

punkti 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud kiiruseks 50 kilomeetrit tunnis. Nii menetlusaluse isiku, tunnistaja Puzanovi ütlused kui ka menetlusaluse isiku autot remontinud autoesinduse seisukoht autole tekitatud kahjude hindamisel oli selline, et menetlusaluse isiku autole sissesõitnud auto kiirus oli lubatust oluliselt suurem. Kohtueelse menetluse läbiviija ei astunud ühtegi sammu tuvastamaks teise auto kiirust. Küll oli aga menetlusaluse isiku auto kiiruseks kaebuse punktis 1.9 käsitletavas aktis märgitud „25 km/h". Äärmiselt hea tulemus kohalt liikumise ja ca 1,5 meetri läbimise kiiruseks. Kuigi huvitav, kuidas nimetatud suurus on saadud. 1.9.7.

§ 154

sätestab üheselt, et ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Sama eeskirja § 158 sätestab, et sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat. Menetlusaluse isiku autole sissesõitnud auto juht eiras nimetatud sätteid, kuid kohtueelne menetleja on jätnud selle tähelepanuta. 1.9.8.

§ 178

kohaselt peavad mootorsõidukil sõidu ajal põlema lähi-, ääre- ja numbrituled.

§ 219

sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama 6 seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele". Menetlusalune isik ja tunnistaja Puzanov on oma ütlustega tõendanud sissesõitnud auto tulede mittepõlemist. Järelikult ei olnud tema auto tehnoseisund kooskõlas kehtestatud nõuetele ning seda veel öisel ajal liiklemiseks. Jällegi peab menetlusalune isik konstateerima, et kohtueelne menetleja on jätnud mainitud asjaolud tähelepanuta ning seda vaatamata sellele, et märkamatuks jäämine oli üheks oluliseks põhjuseks liiklusõnnetuse tekkimisele. 1.9.

1. Liikluseeskirjades sisalduvate sätetega analoogilise sisuga sätteid sisaldab ka liikluseeskirjade aluseks olev liiklusseadus. Menetlusalune isik juhib siinjuures tähelepanu ka kehtiva liiklusseaduse redaktsiooni § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, et liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, milles on menetlusalusele isikule teadaolevalt sätestatud olulised menetlusprintsiibid nagu näiteks uurimispõhimõte. Käsitletava liiklusõnnetuse puhul on küllaltki raske rääkida uurimispõhimõtete järgimisest. 1.
2. Tulenevalt käesoleva kaebuse punktis 1.9 ja selle alapunktides esitatust ning liiklusõnnetuse alusel algatatud väärteoasja materjalidest, võib menetlusalune isik üheselt konstateerida, et liiklusõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid on uuritud äärmiselt pealiskaudselt ja ühekülgselt. Selle tulemuseks on menetlusaluse isiku tegemine ainusüüdlaseks koos sellest tulenevaga. 1.
3. LS § 60 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korra, mille § 10 kohaselt selgitab politseiprefektuur (s.o kohtuväline menetleja) välja politseiprefektuuris registreeritud liiklusõnnetuse asjaolud, vormistab liiklusõnnetuse akti ja menetleb liiklusõnnetust vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Menetlusalune isik konstateerib, et kohtueelne menetleja ei ole selgitanud välja kõiki liiklusõnnetusega seonduvaid asjaolusid. Kuna seda ei ole tehtud, siis on kaheldav ka kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud seisukohad ja järeldused, sellest tulenevalt vajab olulist ümbervaatamist ka menetlusaluse isiku süü aste ja ulatus. 1.
4. 2007.aasta 09.jaanuariks kutsus kohtueelne menetleja suulise kutse alusel menetlusaluse isiku enda juurde. Nimetatud kohtumine oli äärmiselt lühike ning väljakutsumise eesmärgiks oli saada menetlusaluse isiku käest allkirjad kahele protokollile allkirjad ning ei midagi muud. Samas tekitas mainitud kohtumine menetlusalusel isikul tagantjärele mitmeid küsitavusi. 1.
5. Menetlusalune isik on seisukohal, et politseiametnikud ei selgitanud talle 2007.aasta 09.jaanuaril aset

idnud menetlustoimingul asjakohaselt vastava toimingu eesmärki ning menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Selle asemele viidi menetlusalune isik politseiametnike poolt eksitusse, öeldes, et allakirjutamiseks esitatud protokollid võib rahulikult alla kirjutada, kuna seal on vaid menetlusosalise isikuandmed ja mõne sõnaga on kirjeldatud ka toimunud sündmust ning et allakirjutatavad dokumendid ei ole mitte otsus vaid otsuse tegemiseks vajalikud formaalsed dokumendid. Samuti selgitasid politseiametnikud, et kui menetlusalusel isikul on midagi lisada või täiendada, siis saab ta seda teha väärteoasja lahendamisel. Ei öeldud menetlusosalisele midagi ka kaitsja kasutamise võimalusest ja õigusest. Selle asemel anti menetlusosalisele allakirjutamiseks väärteoprotokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mille menetlusalune isik politseiametnike juhendamisel ka heauskselt alla kirjutas. Alles pärast otsuse kättesaamist ja käesoleva kaebuse ettevalmistamisel hakkas menetlusalune isik lähemalt vaatama, millele ta oli 2007.aasta 09.jaanuaril alla kirjutanud: 1.13.1 kohtuvälise menetleja ametniku, konstaabel Jüri Pärna poolt koostatud väärteoprotokollile, mis nagu eelnevalt öeldud, oli menetlusaluse isiku kohtuvälise menetleja ruumidesse saabumise hetkeks juba eelmainitud ametniku poolt valmis koostatud ning mis esitati menetlusalusele isikule üksnes allakirjutamiseks. Mingit sisulist menetlustoimingut, mille kohta protokoll koostati, sisuliselt ei toimunud. Küll oli protokollis aga tehtud protokolli 7 koostaja käega märked selle kohta, et menetlusalune isik ei soovi kaitsja osalemist menetluses ning seda, et ta ei soovi osa võtta ka asja arutamisest kohtus. Omapärane oli ka väärteo kohta esitatud kirjeldus, mis erines liiklusõnnetuse järel politseile menetlusosalise poolt antud seletustest ja ütlustest, samuti teise liiklusõnnetuse osalise ja tunnistajate poolt antud ütlustest. Käsitletavast protokollist ilmnes, et menetlusosalise juhitud sõiduauto ei andnud samaliigiliste teede ristmikul eesõigusmärgi „anna teed" kohaselt teed ristuval teel liikuvale sõidukile, millest tulenevalt olevat menetlusalune isik liikluseeskirja nõude rikkumisega põhjustanud liiklusõnnetuse ning tekitanud tervisekahjustuse teise sõiduki kaassõitjale, samuti varalise kahju mõlema sõiduki omanikele. Mitte ühegi sõnaga ei olnud käsitletud asjaolu, et liiklusõnnetuses oli oluline süü ka teise sõiduauto juhil, mida too ise on nimetanud oma ütlustes ning mis on kinnitamist

idnud ka tunnistajate ütlustes. Käsitletav protokoll sisaldas ka viiteid mitmetele õigusaktide sätetele, mille sisu „unustati" menetlusalusele isikule samuti selgitada. Seda ei saanudki ju teha, kuna väidetava menetlustoimingu protokoll oli juba valmis ning anti menetlusalusele isikule vaid allakirjutamiseks. Käsitletavas protokollis oli samuti märked selle kohta, et tunnistajate ütlused olevat protokollitud eraldi, ning et väärteoga on põhjustatud kahju, samuti märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 2007.aasta 01.veebruarist. Samas ei tutvustatud menetlusalusele isikule protokolli allakirjutamisel ei tunnistajate ütlusi ega teisi viidatud materjale. Kuna menetlusalusele ei tutvustatud protokollile allkirja võtmisel tema seadusest tulenevaid õigusi ning tekitati eksitav kujutelm, et menetlusalune isik saab omad seisukohad esitada väärteoasja menetlejale otsuse tegemisel, siis jäeti menetlusosaline ilma vastulause ja tõendite esitamise võimalust ning võimalusest tutvunud väärteoasjatoimikuga 15 päeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest. Viimatinimetatud võimalust kasutas menetlusosaline alles pärast otsuse kättesaamist. Protokolli allakirjutamisel lisas menetlusalune isik sinna politseiametnike poolt antud „nõu" ja etteütlemist järgides laused, mille kohaselt vastavad isiku andmed tõele ja milles kajastati menetlusaluse isiku nõustumist väärteo kirjeldusega; 1.13.

1. kohtuvälise menetleja ametniku, konstaabel Jüri Pärna poolt koostatud teine protokoll (s.o menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) sisulist informatsiooni menetlusaluse isiku arvates ei sisalda. Ja millist informatsiooni saabki „ülekuulaja" protokolli kohaselt vaid 5 (viis) minutit toimunud nn ülekuulamise kestel. Menetlusalusele isikule on jäänud arusaamatuks, millisel eesmärgil vastavat nn ülekuulamist üldse vaja oli. Võib olla ehk selleks, et saada mainitud dokumendile järgmine märge: ,,28.12.
2. Jään oma varasemalt antud ütluste juurde, lisada midagi ei ole. Protokoll on kirjutatud omakäeliselt ja vastab tõele." Ja jällegi peab menetlusalune isik konstateerima, et protokollis viidatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi menetlusalusele isikule ei selgitatud. Seda oleks ilmselt ka äärmiselt raske mahutada ülekuulamise viieminutilise kestvuse sisse. Sama aja sisse mahtus ka esimesena käsitletud protokolli allkirjastamine. 1.
3. Menetlusalune isik tunneb ennast äärmiselt puudutatuna kohtuvälise menetleja tegevusest allkirjade saamisel menetlusaluselt isikult. Loomulikult saab menetlusalune isik vaid tagantjärele tõdeda oma rumalust, et ta kuulis politseiametnike „häid nõuandeid" ja kirjutas protokollidele alla ilma neid lugemata. Tagantjärele on äärmiselt raske, kui mitte võimatu, tõendada, et menetlusalune isik on kirjutanud dokumentidele politseiametnike poolt soovitatud laused ja on protokollid ka allkirjastanud ilma neid läbi lugemata. Menetlusalune isik peab sellist tegevust õigusvastaseks, kuid äärmiselt raskesti tõendatavaks. Selline kohtuvälise menetleja ametnike käitumine riivab tugevalt nii menetlusaluse isiku õiglustunnet kui ka usaldust võimuesindajate suhtes. Samas on kohtueelne menetleja lasknud allkirjastatud protokolli puhul läbi ühe olulise aspekti, 8 märkides ülekuulamise ajaliseks kestvuseks 5 minutit. Menetlusalune isik on seisukohal, et sellist viieminutilist ülekuulamist ei usu mitte ükski inimene, loodetavasti ka kohus. 1.
4. Kuna 2007.aasta 09.jaanuaril kohtuvälise menetlejaga toimunud kohtumisel kujundati politseiametnike poolt menetlusalusele isikule kujutelm, et ta saab oma seisukohti kaitsta kohtuvälise lahendi tegemise ajal, siis läks menetlusalune isik talle suuliselt teatatud ajal, s.o 2007.aasta 01.veebruaril, kohtuvälise menetleja juurde ootuses, et ta saab isiklikult osaleda väärateoasja arutamisel. Kahjuks tuli tal selles pettuda, sest asja arutamisel osalemist kohtueelne menetleja menetlusalusele isikule ei võimaldanud. Menetlusalusele isikule anti allkirja vastu kätte juba valmis koostatud ja allkirjastatud otsus. 1.
5. Käsitletavast otsusest ilmnes, et see oli dateeritud 2007.aasta 29.jaanuari kuupäevaga ja koostatud kohtuvälise menetleja ametniku, korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku poolt. 1.16.
6. Otsuses on väärteo toimepanemise kohana nimetatud Riia tänavat, mis on äärmiselt pikk. Menetlusaluse isiku arvates ei ole selline sündmuskoha märkimine nõuetekohane. Sama hästi võiks ju kohana nimetada Eesti Vabariiki või isegi Euroopa Liitu. 1.16.
7. Otsuses kirjeldati väärtegu järjekordselt ühepoolselt - menetlusalune isik ei olevat sõidukit juhtides täitnud liiklusmärgi „anna teed" nõudeid ning ei andnud teed teisele sõidukile, mille tulemusena toimus kokkupõrge. Samuti oli otsuses nimetatud seda, et

nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju sõidukite omanikele ning tervisekahju kaassõitja I.Lookile. Ning jällegi ei ühtegi sõna teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi tegevuse ja õnnetuse põhjustamises osalemise kohta. 1.16.

1. Omapärane on otsuses sisalduv seisukoht, et väärteo toimepanek on tõendatud liiklusõnnetuse akti, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja teatisega kannatanu saabumisest TÜ Kliinikumi. Kui aluseks on tunnistajate ütlused, siis miks kohtuväline menetleja ei järgi ja ei hinda neis sisalduvat informatsiooni. Samuti ei sõnagi sellest, et liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese kahjustused ei olnud suured ja vajasid vaid ambulatoorset ravi. 1.16.
2. Kohtuväline menetleja väitis oma otsuses, et menetlusalane isik rikkus

§ 5

, § 160 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7417 lõikes 1 kvalifitseeritud väärteo. Samuti oli fikseeritud, et otsuse kohaselt puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. 1.16.

1. Samas väideti otsuses, et menetlusalune isik olevat varasemalt pannud toime mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud menetlusosalist mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Võeti aluseks KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3, määrati LS § 7417 alusel rahatrahviks 80 trahviühiku ulatuses, s.o 4 800 krooni ja Liiklusseaduse § 7417 lõike 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. 1.16.
2. Menetlusalune isik oli sügavas hämmingus ja segaduses, lugedes kaebuse punktis 1.16.6 käsitletud otsuse osa. Menetlusealune isik ei ole enne käsitletavat liiklusõnnetust teinud oma autojuhi karjääri jooksul ühtegi liiklusõnnetust ega ole liiklusõnnetuses ka osalenud. Seega on täielikult vale otsuses esitatud väide, nagu ei oleks väidetavad karistused sarnaste karistuste eest suutnud menetlusalust isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma. Samuti ei ole menetlusalust isikut karistatud liiklusmärgi „anna teed" eiramise eest. Seetõttu on vale ja tegelikkusele mittevastav otsuse osa, mis oli otsuses aluseks lisakaristuse määramisele, mistõttu menetlusalune isik on seisukohal, et lisakaristuse määramiseks puudub igasugune alus. 9 1.16.
3. Menetlusalune isik juhib siinjuures kohtu tähelepanu asjaolule, et ta on elukutseline autojuht, kellele autojuhtimine on ainsaks elatisallikaks. Võttes ära juhtimisõiguse ükskõik milliseks ajaks tekitab see menetlusalusele isikule äärmiselt raske majandusliku olukorra ning raskendab oluliselt igapäeva elu. Sellise karistuse määramine lisaks alusena nimetatud asjaolude puudumisele on äärmiselt ebaõiglane ja ei ole proportsioonis väärteo asjaoludega. 1.
4. Olles tutvunud nii otsusega kui ka pärast otsuse saamist väärteoasjas kogutud materjalidega,

idis menetlusalune isik, et oma rikutud õigusi on võimalik kaitsta üksnes otsuse ja kohtuvälise menetleja peale kaebuse esitamisega. Kohtuvälise menetleja peale kaebuse esitamine kohtuvälise menetluse käigus ei olnud võimalik, kuna menetlusalust isikut hoiti menetluse ajal eksituses ja väärkujutelmades. Seetõttu vaidlustab menetlusalune isik kohtuvälise menetleja tegevuse alles käesolevas kaebuses. Kuna menetlusaluse isiku õiguste rikkumist ei saa menetlusaluse isiku arvates käesoleval hetkel enam kõrvaldada, siis palub menetlusalune isik kohtu tunnistada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist kohtuvälisel menetlemisel. Kokkuvõte 2.1 Menetlusalune isik on üheselt seisukohal, et tema osalusel 2006.aasta 28.detsembril aset

idnud liiklusõnnetuse alusel algatatud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud nii vastava menetluse norme ja põhimõtteid ning teisi õiguses üldtunnustatud põhimõtteid. 2.2 Menetlusalune isik

iab, et väärteo menetlemisel on oluliselt rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuväline menetleja ei ole kogunud kõiki asjas olulist tähtsust omavaid tõendeid, mille tulemusena tehti otsus, mis oli ebaproportsionaalselt menetlusaluse isiku poole kaldu. Samuti on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tähelepanuta kõik asjaolud ja tõendid, mis käsitlevad liiklusõnnetuse teise osapoole osa liiklusõnnetuse tekitamisel. 2.3 Kohtuväline menetleja eksitas teadlikult menetlusalust isikut ja lõi ebaõige kujutelma väärteoasja menetlemisest, mille tulemusena jäi menetlusalune isik ilma seaduses sätestatud õigustest, mis samuti avaldas mõju otsuse menetlusaluse isiku kahjuks pööramisel. 2.4 Kohtuväline menetleja on otsuses esitanud teadvalt valesid andmeid, mille tulemusena tekitas kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ebaproportsionaalse lisakaristuse kohaldamiseks. Nimetatud lisakaristuse reaalsuseks muutmine muudab sisuliselt kaheldavaks menetlusaluse isiku elementaarseid vajadusi rahuldava ja talle asetatud kohustuste täitmise võimalikkuse. 2.5 Kuna menetlusaluse isiku õiguste rikkumist ei saa menetlusaluse isiku arvates käesoleval hetkel enam kõrvaldada, siis palub menetlusalune isik kohtu tunnistada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist kohtuvälisel menetlemisel. 2.6 Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, miks jäeti ta ilma võimalusest osaleda väärteoasja arutamisel, kuigi seda lubati menetlusalusele isikule politseiametnike poolt 2007.aasta 09.jaanuaril. 2.7 Menetlusalune isik palub kohtul kontrollida, kas kohtuväline menetleja on teinud oma otsuse tähtajaliselt õigeaegselt. Menetlusalusele isikule tundub, et kohtuväline menetleja peab oma otsuse tegema mingi konkreetse tähtaja jooksul, arvates väärteomenetluse aluseks olevast sündmusest. Liiklusõnnetus

idis aset 2006.aasta 28.detsembril, selle sündmusega seonduv otsus on dateeritud 2007.aasta 29.jaanuari kuupäevaga. Juhul, kui eksisteerib väärteo 10 menetlemise tähtaeg ja see on käsitletavas väärteoasjas ületatud, siis palub menetlusalune isik tühistada vaidlustatud otsuse selle tegemise tähtaja ületamise tõttu. 2.8 Kaebuses esitatud asjaoludel peab menetlusalune isik vajalikuks kaebuses vaidlustatud otsuse täielikku või osalist tühistamist. Igal juhul palub menetlusalune isik kohtul tühistada otsusega määratud lisakaristus. 2.9 Kui kohus

iab, et liiklusõnnetuses on süüdi ka teise autojuht, kelle suhtes kohtuväline menetleja pole väärteomenetlust algatanud ja kelle suhtes menetluse algatamine pole antud ajahetkel isegi võimalik, siis palub menetlusalune isik kohtul liiklusõnnetuse osaliste võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ja otstarbekuse kaalutlusele tühistada käesolevas kaebuses vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus antud väärteoasjas. 2.10 Menetlusaluse isiku arvates on väga olulise mõjuga tema poolt tasutav sõiduvahendi remondikulu, mis ulatub üle 50 000 krooni ning mille tasumine mõjutab veel pikka aega menetlusaluse isiku finantsolukorda äärmiselt negatiivses suunas. 2.11 Kui kohus

iab, et menetlusalusel isikul tuleb siiski tasuda mingi trahvisumma, siis palub menetlusalune isik vähendada otsuses nimetatud trahvisumma suurust ning võimaldada trahvisumma tasumist osade kaupa. 2.12 Vaatamata kohtuvälisel menetlusel menetlusalusele isikule osaks saanud suurt ebaõiglust, ei ole menetlusalune isik siiski veel täielikult usku õiglusele veel kaotanud ning loodab kogu südamest, et see usk

iab kinnitust ka kohtumenetluses. Taotlused 3.1 Tulenevalt ülaltoodust ja lähtudes kehtivate õigusaktide asjakohastest sätetest, menetlusalune isik palub kohtul: 3.1.1 tunnistada menetlusaluse isiku õiguste rikkumist kohtuvälise menetleja poolt käesolevas kaebuses käsitletud liiklusõnnetuse ja selle alusel algatatud väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel; 3.1.2 kontrollida, kas kohtuväline menetleja on teinud oma otsuse tähtajaliselt õigeaegselt ning juhul, kui kohtuväline menetleja on eiranud väärteoasja menetlemiseks ettenähtud tähtaegasid, siis palub menetlusalune isik tühistada kaebuses vaidlustatud otsuse selle tegemise tähtaja ületamise tõttu; 3.1.3 hinnata käesolevas kaebuses nimetatud väärteoasjas kogutud kohtuvälise menetleja poolt kogutud ja kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemisel tähelepanuta jäänud tõendeid ning nende piisavust otsuse tegemisel; 3.1.4 tühistada täielikult või osaliselt kaebuses vaidlustatud 29.01.2007.a. väärteoasjas nr 2602,06,019232 tehtud otsus; 3.1.5 tühistada juhul, kui kohus ei pea võimalikuks otsust täielikult tühistada, otsusega määratud lisakaristus ning vähendada otsusega menetlusalusele isikule määratud trahvisumma suurust, võimaldades menetlusalusele isikule määratava trahvisammu osade kaupa maksmist mõistliku aja jooksul; 3.1.6 kaaluda, arvestades asjaolu, et liiklusõnnetuse teise osapoole suhtes pole algatatud väärteoasja, kuigi ka tema osalus liiklusõnnetuse tekkimises on oluline, kas otstarbekuse kaalutlusel ning poolte võrdse kohtlemise põhimõttel ei ole võimalik tühistada täies 11 ulatuses käesolevas kaebuses vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus antud väärteoasjas; 3.1.7 lahendada käesolev kaebus võimaluse korral kirjalikus menetluses; 3.1.8 jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. 3.2 Menetlusalune isik palub vastu võtta Toyota esindaja AS-i Valoor poolt 2007.aasta 08.veebruari koostatud arvamus menetlusaluse isiku juhitud sõidukile tekitatud kahju põhjuste kohta. Nimetatud tõendiga soovib menetlusalune isik tõendada liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juhi süülist tegevust liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu Heikko Nuuma poolt esitatud kaebusega ning esitas oma seisukoha alljärgnevalt. Heikko Nuumale koostati 09.01.2007.a. väärteoprotokoll liiklusõnnetuse põhjustamise eest LS § 7417 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt juht H.Nuuma juhtis mootorsõidukit Toyota Pervia registreerimisnumbriga Rivaal1 reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul, ei andnud eesõigusmärgi 221 (Anna teed) kohaselt teed ristuval teel liikuvale sõidukile Nissan Sunny registreerimisnumbriga 139 AOJ, millega liikluseeskirja nõude rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas tervisekahjustuse Ingrid Lookile. Samuti põhjustas varalise kahju Nissan Sunny omanikule Arvi Hundile sõiduki vasakpoolse külje deformatsiooni näol ja Toyota Previa omanikule Balti Autoliisingu AS-

mootorsõiduki parempoolse esiosa deformatsiooni näol. Oma tegevusega rikkus H.Nuuma liikluseeskirja § 5; 160, lisa 2 liiklusmärgi 221 nõudeid.

§ 5kohaselt peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.

Liikluseeskirja mõistes mõistetakse liikluskorraldusvahendi all "Teeseaduse" § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele vastavat liiklusmärk!

§ 160

sätestab, et reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht - kui eesõigusmärgid ei näita teisiti - andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Liiklusõnnetuse sündmuskohal Tartu linnas Riia ja Kalevi tänavate ristmikul on tegemist samaliigiliste teede ristmikuga, mis on tähistatud liiklusmärgiga 221 (Anna teed) nii, et mööda Kalevi tänavat Riia tänava suunas lähenev juht peab andma teed ristuval teel, s.o. mööda Riia tänavat sõitvale juhile. Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse

§ 2

lõikest 1 tulenevalt nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Asjakohatud on kaebuses osundatud väited teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi, Ergo Nugise

§ 11; 65; 68; 76; 123; 154 nõuete rikkumistele.

Antud väited on pelgalt hüpoteetilised ning pole asja menetlemise käigus tõendamist

idnud. E.Nugise ütlustest nähtub, et ta pööras Turu tänavalt Riia tänavale. Sõidukiirus oli juhi hinnangul ca 45 km/h. E.Nugis märkas vaskault Kalevi tänava poolt ristmikule sõitvat sõidukit ning talle tundus, et viimane peatus. E.Nugis jätkas sõitu ning ühel hetkel nägi ta auto tulesid vasakult küljelt. Edasist E.Nugis ei mäleta. Küll aga nõustub kohtuväline menetleja kaebuses viidatud E.Nugise poolt

§ 178

nõuete eiramisega.

§-st 178 tulenevalt peavad mootorsõidukil sõidu ajal põlema lähituled. Tunnistaja Vladimir Puzanovi ütlustega on tõendamist

idnud, et E.Nugise poolt juhitud sõidukil põlesid sõidu ajal parktuled. Võttes arvesse, et liiklusõnnetuse sündmuskohal Riia ja Kalevi tänavate ristmik oli valgustatud, ei saanud ka parktuledega liikuv sõiduk H.Nuumale tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral jääda nähtamatuks. Oli ju parktuledega liikunud sõiduk nähtav tunnistajale V.Puzanovile. Seega ei olnud E.Nugise poolt parktuledega sõitmine liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses. Mõistmatu on ka kaebuses tähendatu, nagu E.Nugis kasutas sõidukit juhtides, mitte nõuetekohast paremat teerada, vaid vasakut teerada. Sündmuskohal Riia tänaval, vaadatuna Kalevi tänava suunas 12 kulgeb pärisuunas kaks sõidurada. Jääb arusaamatuks, mis suhtes on üks nõuetekohane ja teine mitte. Sõidukijuhtide joobeseisundi kontrollimisse seonduvalt, peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et liiklusõnnetuse sündmuskohal saabudes kontrollitakse kõikidel juhtidel alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Positiivse tulemuse korral koostatakse protokoll ning negatiivse tulemuse puhul ei koostata. Liiklusõnnetuse põhjustas just H.Nuuma tegevus, kelle käitumine oli vastuolus

§ 5ja § 160 nõuetega.

Teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi E.Nugise tegevuses liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid rikkumisi ei esine. H.Nuuma kaebuse kohaselt veendus ta enne ristmikule välja sõitmist, et vasakult (s.o. Riia mäelt) ei lähene ristmikule ühtegi sõidukit. Seejärel alustas H.Nuuma oma sõidukiga liikumist Riia tänava keskosas paikneva eraldusriba suunas. Sinna jõudes vaatas ta ka paremale poole, kuid hetke murdosa vältel ei märganud H.Nuuma suurel kiirusel lähenevat nõuetekohaste tuledeta tumedat sõiduautot ja alustas liikumist Ülikooli tänava poole. On ilmselge, et hetke murdosa on vähe veendumaks kas ristuval teel on lähenemas sõidueesõigusega juhte või mitte. Sealsamas tunnistab H.Nuuma, et parempoolne vaateväli oli suhteliselt piiratud eraldusribal paiknevate puudega ja võidu silla poolne Riia tn osa tuleb ristmikule väikese nurga all. Karistuse määramisel võeti arvesse, et H.Nuuma poolt toimepandud rikkumise puhul oli tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Juhtimisõiguse äravõtmise eesmärgiks on õiguskorra ja isikute elu, tervise ning omandiõiguse kaitse vajadus. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et väärteomenetluses tuleb kontrollida isiku kehtivate karistuste arvu, sest tegemist on isikut iseloomustavate andmetega, mida tuleb KarS § 56 lõike 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvesse võtta, hindamaks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna H.Nuuma on varasemalt toimepannud tahtlikke liiklusalaseid õigusrikkumisi ning nende eest määratud trahvid on tasumata, oli juhtimisõiguse ära võtmine põhjendatud. Samas liiklusseaduse § 7417 järgi määratud rahatrahv 1/4 sanktsiooni määrast tugineb seadusele ning on vastavuses toimepandud teo raskusastme ja ühiskonnaohtlikkusega. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p. 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta Heikko Nuuma väärteoasjas 2602,06,019232 tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu järeldused. LS § 2 lg. 22 järgi liikluskorraldusvahendi all mõistetakse ”Teeseaduse” § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või muud sarnast.

§ 5

järgi liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§ 160

järgi reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Rööbasteta sõiduki juht peab andma teed trammijuhile, sõltumata trammi sõidusuunast.

§ 178järgi sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled.

Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

1. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. 13 Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. LS § 7417 lg. 1 järgi mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7417 lg. 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku (KarS) §
2. Karistamise alus

idnud vajadust asja lahendamiseks kohtuistungil ja seetõttu ei määranud kohtuistungit VTMS § 120 lg. 2 alusel. VTMS § 120 lg. 1 ja 3 sätestatud alused asja kirjalikus menetluses lahendamiseks on olemas. Kuigi kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette tõendite puudulikku kogumist ja tunnistajate ülekuulamata jätmist, ei ole kaebuses nimetatud Heikko Nuuma juhitud taksos sõitnud reisijat, kes võib ja saab anda ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Tunnistajat teadmata ei ole teda võimalik kohtuistungil ka üle kuulata. Kohus kontrollib kirjalikus menetluses täies ulatuses poolte esitatud tõendite alusel kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja vastab küsimustele: kas kohtuväline menetleja on väärteomenetluses rikkunud menetlusnorme ning kas kohtuväline menetleja on tuvastanud tõendamiseseme asjaolud ja karistamise aluse. Vaidlust ei ole selles, et 28.12.2006.a. kella 02.28 ajal toimus Tartus, Riia ja Ülikooli tänavate ristmikul liiklussündmus, milles osalesid Heikko Nuuma juhitud Toyota Previa, registreerimismärgiga Rivaal1 ja Ergo Nugise juhitud Nissan Sunny, registreerimismärgiga 139 AOJ. Liiklussündmuse toimumise aeg ja koht, ning selles osalenud isikud ja sõidukid on tõendatud menetlusaluse isiku ning tunnistajate Ergo Nugise ja Priit Reidolfi ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega: liiklusõnnetuse aktiga 28.12.2006.a. ja skeemiga, Heikko Nuuma joonistatud skeemiga ning fototabeliga. Heikko Nuuma joonistatud skeemil on sündmuskoha olustik kujutatud samasuguselt liiklusõnnetuse akti juures oleval skeemil kujutatud olustikuga (tl. 15, 18). 14 Heikko Nuuma kohtueelses menetluses antud ütlused ja kaebuses kirjeldatud asjaolud ei välista tema liikluseeskirjade rikkumist vahetult enne liiklussündmust, kokkupõrget teise sõidukiga. Väärteoprotokolli kirjutatud ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis fikseeritud Heikko Nuuma kohtueelses menetluses antud ütlused on lakoonilised. Kohtuväline menetleja on jätnud menetlusaluse isiku sisuliselt üle kuulamata. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel on viidatud vaid tunnistajana antud ütlustele. Põhjendatud on kaebuse esitaja väide selles, et tema õigusi on rikutud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise ja tunnistaja ülekuulamise erinevus seisneb erinevates õigustes ja kohustustes ning nende realiseerimata jätmine võib kaasa tuua menetlusaluse isiku õiguste rikkumise. Tunnistajal on kohustus ütlusi anda. Tunnistajal seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumisega kaasneb kriminaalõiguslik vastutus KarS § 318 järgi. Menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg. 1 p. 4 sätestatud õigus anda ütlusi saab olla realiseeritud vaid õigusega keelduda ütluste andmisest. Menetlusalusele isikule ei järgne vastutust ütluste andmisest keeldumise korral. Kohtule esitatud kaebuses on ta teo asjaolusid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldanud ning tegu analüüsinud. Kaebuses asjaolude kirjeldamine on toimunud vabas olustikus iseseisvalt ja seetõttu on kohtul teiste tõendite kõrval ka menetlusaluse isiku ütlused. Menetlusalune isik ei ole kaebuses esitanud väidet, et ta ei soovinud ütlusi anda. Tema ütlused on jäänud vormistamata menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Kuna ta on kohtule kaebuses oma ütlused kirjutanud ja need kattuvad tema kohtuvälises menetluses antud ütlustega, ei ole alust kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku ülekuulamisel tema õiguste rikkumisest hinnata oluliseks rikkumiseks, mille tagajärjeks on otsuse tühistamine. Sõidukite kokkupõrge on otseses põhjuslikus seoses Heikko Nuuma liikluseeskirjade rikkumisega. Heikko Nuumale ei ole alust ette heita

§ 160rikkumist.

Kohas, kust ta Riia tänavale sõitis, oli liiklusmärk 221 „Anna teed“. Seetõttu ei olnud tegemist reguleerimata samaliigiliste teede ristmikuga.

§ 5

järgi on liiklejal kohustus juhinduda liikluskorraldusvahendi nõuetest, milleks on ka liiklusmärgid. Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määrusega nr. 48 kinnitanud Liikluseeskirja lisas 2 on kirjeldatud ja näidatud liiklusmärgid. Liiklusmärk 221 „Anna teed“ olemuse ja tähenduse selguse tõttu ei ole kahtlust liikluseeskirjade nõuete rikkumises Heikko Nuuma poolt. Tunnistaja Vladimir Puzanovi ütluste järgi nägi ta vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist Riia tänavat mööda Riia mäe suunas liikuvat sõidukit, millel ei põlenud nõuetekohaselt tuled. Tunnistaja ütluste järgi oli temale vastu sõitnud sõiduk Opel. Liiklusõnnetuses osales samas suunas sõitnud Nissan Sunny. Tunnistaja ütlustes märgitud aja järgi sõitis ta samas piirkonnas peale avarii toimumist. Kuna tema avariid ei näinud ja kirjeldab avariile eelnenud sündmust on tõenäoline, et ta sõitis ristmikult läbi mõned minutid enne avarii toimumist. Nendest asjaoludest ei ole alust järeldada, et tunnistaja nägi sõidukit, mis osales avariis ja teab seetõttu anda ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Nendel asjaoludel on alust kahelda tunnistaja Vladimir Puzanovi ütluste usaldusvääruses. Kui ka tunnistaja nägi vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist teist avariis osalenud sõidukit, on oluline hinnata mõlema sõiduki juhi rikkumise ulatust ja raskust. Riia tänaval sõitnud sõiduk liikus sõidueesõigusega teel, millele kõrvalteelt sõitjal oli kohustus teed anda seal liikunud sõidukitele. Heikko Nuuma esialgsete ütluste järgi ta „nagu vaatas paremale“. Nendest ütlustest järeldub, et ta ei tegutsenud enne Riia tänavaga ristumist tähelepanelikult ja veendunult selleks, et tuvastada Riia tänaval liikuvaid sõidukeid. Ka kaebuses antud ütlustest järeldub, et ristteele sõites ta veendus, et vasakult ei tule sõidukeid ja siis vaatas ka paremale. Kaebuses antud ütlused on kohtueelses menetluses antud ütlustega samasisulised ja neist järeldus, et Heikko Nuuma veendus vasakult sõidukite puudumise ning sõitis ristmikule peatumata enne ristmikku. Kui ta siis pilgu paremale suunas, oli hilja edasisõitu vältida. Seetõttu oli talle ootamatu paremalt ristmikule jõudnud sõiduk, millele tal tuli liiklusmärgi 221 järgi anda teed. Anda teed tähenduses - mitte takistada - kohustas Kalevi tänavalt liiklejat mitte alustama liikumist ristmikule enne, kui Riia tänava 15 mõlemas suunas sõitvad sõidukid on takistusteta ära sõitnud. Heikko Nuuma sõidusuunast oli temal vasakule avatum vaade kui paremale, kus vaadet takistas ohutussaarel kasvav kõrge taimestik. Seetõttu, veendunud ohutusest vasakul tuli liikumine peatada hiljemalt Riia tänava keskel ja jätkamata liikumist lastes paremalt sõita Riia tänaval sõitval sõidukil. Heikko Nuuma ütluste järgi ta pidurdas enne kokkupõrget. Seda asjaolu kinnitavad ka Ergo Nugise ütlused, kes tajus vasakult liikuva auto peatumist. Kalevi tänavalt Riia tänavale sõitnud sõiduki juhil ei olnud õiguspärast ootust sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Tunnistaja Ergo Nugise ütlustega on tõendatud, et vastava märguande Riia tänaval sõitnud sõiduki juht ka sai. See märguanne võis olla ka kiiruse vähendamine pöördeks. Kuid Riia tänavale sõitnud sõiduki juht ei teinud kõike endast olenevat peatumiseks ja Riia tänaval liikuva sõiduki takistusteta liikumiseks. Tänav ja sõiduk olid valgustatud. Seetõttu ei olnud neid asjaolusid, mis ei võimaldanud Kalevi tänavalt Riia tänavale sõitval sõidukijuhil tajuda seal sõitnud sõidukit. Liikluseeskirja rikkumine on toimunud kaudse tahtlusega. Peateele sõitnud juht pidi ette nägema peateel sõidukite liikumise võimalikkust ja mitmerealisel ristuval ohutussaarega eraldatud kahesuunalisel teel tegutsema kõrgendatud tähelepanuga teiste liiklejate suhtes. Tunnistaja Vladimir Puzanovi ütluste eeltoodud põhjustel usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisel ei ole alust järeldada, et Ergo Nuuma juhitud sõidukil puudusid nõuetekohased tuled. Tunnistaja Ergo Nuuma on sündmusele eelnenud asjaolusid kirjeldanud üksikasjalikult ja täpselt. Seetõttu ei ole alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Pärast avariid lülitas ta tuled välja. Kokkupõrkunud sõidukite tulede lülitamise mehhanismid on erinevad. Tunnistaja Priit Reidolfi ütlustega on tõendatud Ergo Nugise sõidukis olnud isikute paiknemine. Kannatada sai juhi taga istunud isik. Dokumentaalsete tõenditega, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest ja teatega Eesti Liikluskindlustuse Fondile on tõendatud liiklusõnnetuses ühele inimesele tervisekahjustuse tekitamine. Teatise andmetel oli Ingrid Lookil liiklusõnnetuse järgselt kerge vigastus ja ta vajas ambulatoorset ravi (tl. 16). Ravi vajadus tõendab tervisekahjustust. Tervisekahjustuse kerge liik eeldab väärteokoosseisu olemasolu ja võimaldab rikkumist menetleda väärteomenetluses. Raske tervisekahjustuse korral toimub menetlus kriminaalmenetluses tuvastamaks kuriteokoosseisu olemasolu. AS Valoor arvamusega, milles kinnitatakse Heikko Nuuma juhitud autol vigastuste olemasolu, samuti liiklusõnnetuse aktiga ja fotodega on tõendatud ka varalise kahju tekitamine mõlema kokkupõrkes osalenud sõiduki vigastuste näol. AS Valoor ei ole ekspertiisiasutus. Ekspertiisi ei ole asjas taotletud ega tehtud. Seetõttu ei ole alust AS-i Valoor arvamuse alusel järeldada kokkupõrkes osalenud sõidukite kiirust enne kokkupõrget. Tõendeid ei ole selle kohta, et sõidukid lubatud sõidukiirust ületasid. Olemasolevad tõendid ei lükka ümber liiklusõnnetuse aktis märgitud sõidukiirusi. Eelpool analüüsitud põhjustel võis Heikko Nuuma juhitud sõiduki kiirus olla 25 km/h, sest ei ole tuvastatud tema peatumine enne ristmikule väljasõitu. Väärteotoimikus ei ole tõendeid selle kohta, et sõidukijuhtidel on kontrollitud joovet. Heikko Nuuma ütluste järgi temal joovet kontrolliti. Kohus järeldab, et vastavate tõendite puudumisel ei tuvastatud Heikko Nuumal joovet. Sõidukijuhte koheldi võrdselt ja kontroll teostati ka teisele sõiduki juhile. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et kaebus ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Heikko Nuuma tegevus, mis on seotud

§ 5nõuete rikkumisega on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega.

Kaebuse esitaja on kaebuses esile toonud mitmeid liikluseeskirja paragrahve, mille rikkumist ette heita teisele sõidukijuhile. Kaebuses püstitatakse ja käsitletakse hulgaliselt oletusi. Uuritud tõendid ei anna alust järeldada teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumist ning sellega kaasnevat võimalikku kaasvastutust. Teo toimepanemise aeg ei anna alust järeldada ummikute olemasolust antud teelõigul. Vaatamata sündmuskoha asukohale Tartu kesklinnas ei ole kaks tundi pärast keskööd seal ummikule iseloomulikke tunnuseid. Tänavad olid tühjad, liikusid üksikud 16 sõidukid.

§ 154

järgi ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Riia ja Ülikooli tänavate ristmiku iseärasuseks on Kalevi tänava poolt ristmikule sõites liiklusmärk „Anna teed“ ja ristmik on Kalevi tänavaga ristuvalt lai, 4-realine ohutussaartega. Kohus ei tuvastanud Heikko Nuuma süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus on jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamisel ja toimingute teostamisel on järgitud menetlusnorme. Kaebuses vaidlustatud väärteoasja on pädev menetlema politseiprefektuur. Kohtuvälise menetlejana on Lõuna Politseiprefektuur järginud LS § 60 alusel Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määrusega nr 68 kehtestatud „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korda“. Väärteomenetlust on alustatud 09.01.2007.a. Sündmuse toimumisest 28.12.2006.a. kuni menetlusaluse isiku ülekuulamiseni on kogutud tõendeid menetlusaluse isiku väljaselgitamiseks. Esimest menetlustoimingut tehes on menetlusalusele isikule selgitatud õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §-

1. Õiguste selgitamist on menetlusalune isik kinnitanud allkirjadega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 09.01.2007.a. ja samal päeval koostatud väärteoprotokollis pöördel. Väärteoprotokollis on VTMS § 19 trükitud täies mahus. Väärteoprotokolli koopia sai menetlusalune isik samal päeval kätte. Kaebuses ta ei eita, et talle selgitati kohtuvälise menetleja esindaja poolt õigusi ja võimalikke järgnevaid toiminguid tema poolt. Väärteoprotokoll sisaldab VTMS §-s 69 nõutavaid andmeid. Väärteoprotokolli lõpposas pöördel on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Riigikohtu
2. juuni 2004.a. otsuses 3-1-1-50-04 on väljendatud seisukoht, mille järgi VTMS § 72 lg 1 alusel teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Seadusest tulenev vastulause esitamise õigus on kantud väärteoprotokolli, mille ärakiri antakse protokolli koostamise järel menetlusalusele isikule kätte. Sel viisil vastulause esitamise õigusest teavitamine on piisav. Vastulauset esitamata ootas Heikko Nuuma ära kohtuvälise menetleja otsuse ning seejärel vaidlustas otsuse kohtus. Vastulause esitamisega oli menetlusalusel isikul, Heikko Nuumal võimalik kaasa rääkida ka karistuse liigi ja määra osas, esitades omapoolsed seisukohad kohtuvälisele menetlejale. Vastulauset esitamata menetlusaluse isiku passiivsust arvestades ei ole alust kohtuvälisele menetlejale ette heita väärteomenetluses passiivsust ja ühekülgsust. Kohtuväline menetleja on üle kuulanud mitmeid tunnistajaid,

idnud neid ka liiklussündmuses mitteosalenud isikute hulgast. Kogutud tõenditest on alust järeldada, et kohtuväline menetleja on teinud vajaliku liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks. Tõendite alusel on jõutud järeldustele väärteo toimepannud isikus. Ka kaebemenetluses esitatud tõendite alusel ei ole alust teistsugusteks järeldusteks. Menetlusalusel isikul on väärteo üldmenetluses menetlemise korduv kogemus. Õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud. Tal oli õigus aktiivselt menetlusest osa võtta. Seepärast ei ole alust järeldada, et tema õigusi on piiratud ja teda jäetud ilma võimalusest oma õigusi realiseerida. Väärteoprotokolli koostamisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest 09.01.2007.a. kuni otsuse tegemiseni 29.01.2007.a. on 20-päevane ajavahe. Kohtuväline menetleja on jätnud menetlusalusele isikule 15-päevase tähtaja vastulause esitamiseks ja seejärel teinud otsuse. VTMS § 7457 lg. 2 järgi §-des 741–7456 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politseiamet, politseiprefektuur. Arutatava väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses. VTMS § 70 lg. 4 järgi peab kohtuvälise menetleja lahend olema sel juhul 17 menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Menetlusaluse isiku vastavat nõudmist ei ole tuvastatud. Seetõttu on kohtuväline menetleja teinud asjas otsuse seadusega ettenähtud tähtaja piires ja otsus oli menetlusalusele isikule kättesaadav temale väärteoprotokolli kätteandmisel teatavaks tehtud ajal. Kohtuvälise menetleja otsuses on VTMS § 74 järgi nõutavad andmed. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis VTMS § 150 lg. 1 järgi olulised rikkumised ja toovad kaasa otsuse tühistamise. Kohus ei tuvastanud ka muid olulisi rikkumisi, millest järeldada kohtuvälise menetleja ebaseaduslikku ja põhjendamatut otsust. Põhjendatud on kaebuse esitaja väide selles, et väärteo toimepanemise aeg on määratletud väga laialt. VTMS § 72 lg. 1 p. 5 järgi kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse väärteo toimepanemise aeg ja koht. Koht on tõenditega tuvastatud ja piiritletav tänavate ristmikuga, millel üheks ristuvaks tänavaks on Riia tänav. Kuna väärteoprotokollis on sündmuskoht täpselt määratletud ja kogutud tõenditega on tõendatud väärteoprotokollis märgitud sündmuskoht, ei ole otsuses märgitud teo toimepanemise koha lai määratlus sedavõrd eksitav, et seda lugeda oluliseks rikkumiseks. Teo toimepanemise koha üle ei ole vaidlust. Kohtuväline menetleja on väärteomenetluses tuvastanud tõendamiseseme asjaolud ja karistamise aluseks oleva süü. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Neid ei tuvastanud ka kohus kaebemenetluses asja arutamise käigus. Kummaline on kaebuse esitaja väide selle kohta, et temale karistuse mõistmisel on arvestatud liikluseeskirjade rikkumise eest määratud varasemaid karistusi. Õiendist, varasemate karistuste andmetest järeldub, et karistused on väärteomenetluses määratud korduvalt, ka liiklusõnnetuse toimumise kuul. Asjaolu, et varem ei ole Heikko Nuuma osalenud liiklusõnnetuses, ei oma tähtsust. Vaatamata varasematele liikluseeskirjade rikkumistega kaasnenud ja karistamisega realiseerunud vastutusele liiklusseaduse järgi, on Heikko Nuuma jätkanud liikluseeskirjade rikkumist. Kohtuväline menetleja on teda karistanud varalise kahju ja terviserikke põhjustamisega kaasnenud liikluseeskirjade rikkumise eest karistusega oluliselt alla keskmise määra, santsiooni neljandikus määras. Seetõttu on alust järeldada, et kohtuväline menetleja on arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega ega ole midagi tähelepanuta jätnud. Arvestades korduvat liikluseeskirjade rikkumisega kaasnenud varasemat karistatust, mis iseloomustab menetlusalust isikut, on põhjendatud ka lisakaristuse määramine. Heikko Nuumal on juhtimisõigus, mis eeldab liikluseeskirjade kohusetundlikku järgimist. Tema samalaadsed rikkumised ei ole juhuslikku laadi. Lisakaristus on määratud keskmises ulatuses ja on proportsionaalne süü suuruse ja väärteo ulatusega. Kohus peab võimalikuks KarS § 66 lg. 2 ja 3 alusel määrata kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi tasumine ositi igakuiste maksetena 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates. Kuus kuud on ositi maksmiseks KarS § 66 lg. 3 sätestatud keskmine aeg. Trahvi suurust arvestades ei ole põhjust seda pikemale ajale jagada. Kuigi kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel kaaluda tema poolt trahvi maksmise võimalusi peab kohus ositi maksmist põhjendatuks ainuüksi seetõttu, et süüteoga kaasnes varaline kahju ja lisakaristuse määramisega jääb kaebuse esitaja ilma võimalusest töötada valitud elukutsel, autojuhina. 29.01.2007.a otsusega LS § 7417 lg. 1 järgi määratud rahatrahv 4800 (neli tuhat kaheksasada) krooni tasuda ositi Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2602060192320034. Kohtunik 18