HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-07-4890 Väärteoasja number Otsuse tegemise kuupäev 25. oktoobril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Väärteo kvalifikatsioon Andrei KUGAPPI (elukoht: XXX, isikukood 37512080308, töötab ) Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 Andrei Kugappi Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 21.08.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2314,07,023069 Istungil osalenud isikud Kaebaja Andrei Kugappi Kohtuvälise menetleja esindaja HK Tõlk Anneli Helmann Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Andrei Kugappi poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 21.08.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2314,07,023069 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vastavalt 26.07.2007.a. koostatud väärteoprotokollile AB 934911 Andrei Kugappi 26.07.2007.a. kella 10:20 ajal juhtis Tallinnas, mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX kiirusega 91+-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust antud teelõigul mitte vähem kui 38 km/h. Seega Andrei Kugappi rikkus LE § kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 järgi. 124 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu oli 21.08.2007.a. Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsusega Andrei Kugappile oli Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel määratud karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, so. 2700,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Nimetatud otsusele esitas Andrei Kugappi kaebuse, paludes tühistada otsuse kuna tema õigusi oli rikutud, enne väärteoprotokolli koostamist talle ei tutvustatud tema õigusi, tal ei võimaldatud kaitsjat, seega on aluliselt rikutud menetlusnorme. Kohtuistungil kaebaja toetas kaebust, kuid muutis oma kaebuse põhjendusi. Kinnitas, et tema rikkumist ei eita, tunnistab, et ületas kiirust, palus vaid lisakaristuse osas tühistada kohtuvälise menetleja otsust, põhikaristuse osas otsust enam ei vaidlusta, oli nõus ka trahvimäära suurendamisega. Seletas, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes rikkumise momendil viibisid ka autos. Ta töötab autojuht-ekspediitorina, juhiload on talle vajalikud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus pole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud ning seda ei vaidlustanud ka kaebaja kohtuistungil, et 26.07.2007.a. kella 10:20 paiku Tallinnas, XXX oli ta juhtinud autot ning ületanud lubatud sõidukiirust. Ka väärteoprotokollile oli kaebaja omakäeliselt kirjutanud, et ületas kiirust, kuna hilines. Väärteoprotokolli pöördel on näha, et kaebajale oli allkirja vastu tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, kaebaja kohtuistungil kinnitas, et väärteoprotokollil kui ka selle pöördel on tema allkirjad. Väärteoasja materjalide hulgas on ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et kiirust oli mõõdetud kiirusmõõteseadmega UltraLyte nr VX XXX, mis oli nõuetekohaselt taadeldud ja mis oli töökorras. Seadme lugem oli 91 km/h, seega ületas kaebaja lubatud kiirust (mõõdetaval teelõigul – 50 km/h) mitte vähem kui 38 km/h. Kaebajale oli näidatud seadme tabloole fikseeritud näit, kaebaja kirjutas protokollile alla, mingeid vastuväiteid ega avaldusi ei esitanud. Ka kohtuistungil on kaebaja kinnitanud, et ta kiiruse ületamist ei eita. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et kaebaja Andrei Kugappi rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas juba kaebaja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, mõistetud karistus on õiglane, põhjendatud, selle tühistamiseks puudub seaduslik alus, pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist. Kaebaja on ka varem toime pannud rikkumisi, omab ka kehtivaid karistusi, talle varem määratud rahatrahvid on tema poolt täielikult tasutud, kuid rahatrahvid mingit mõju talle ei avalda ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kaebaja sõitis kiirusega 91+-3 km/h tunnis, tal olid autos ka tema enda alaealised lapsed, seega panni ta ohtu nii enda, oma laste kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Liikluseeskiri lubab juhil liikuda liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusega, mis antud teelõigul oli 50 km/h. Nimetatud säte on liikluseeskirjadesse viidud liiklejate ohutuse tagamiseks. Ohu vältimine on aga võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liikluseeskirja ning käituvad vastavalt sellele. Väärtegu toime pannes oli Andrei Kugappi teadlik võimalikest tagajärgedest, seega ka sellest, et temalt võidakse väärteo toimepanemise korral ära võtta juhtimisõigus, mille tõttu ta võib kaotada oma töö, kuid väärtegu toime pannes suhtus ta sellesse ükskõikselt. Seega oli ka lisakaristuse kohaldamine igati põhjendatud. Seega kohus leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja seaduslik otsus tuleb jätta muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.