1-07-6506\4

(06231400704)Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoobril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokurör Kannatanu esindaja Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Kala Igor Popov Owe Ladva Kriminaalasi Aivo TENNO süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Aivo TENNO, elukoht: XXX, isikukood 36301126012, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab AS, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – ei ole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Aivo TENNO KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 17.10.2007.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta Aivo Tenno´lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Tõkend – ei ole kohaldatud Välja mõista Aivo Tenno´lt (ik 36301126012, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,-krooni, ekspertiisitasu 2875,- krooni ja kaitsjatasud summas 2453,20 krooni. Aivo Tenno´l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Aivo Tenno, 1-07-6506, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Aivo Tenno on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, 13.06.2006.a. kella 20.41 paiku juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, millega liikus esimeses sõidureas . Ümera tänava maja 60 lähedal asub ülekäigurada, mis on tähistatud liiklusmärkidega 543 ja 544 (ülekäigurada) ja teemärgisega 945 (vöötrada). Sõidukiiruse valikul ei arvestanud A.Tenno liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimetava mis tahes takistuse ees. Lähenedes asuvale ülekäigurajale A. Tenno ei olnud piisavalt tähelepanelik, ei vähendanud vajalikul määral sõidukiirust ega ei peatunud enne ülekäigurada, vaatamata sellele, et teises sõidureas oli seisma jäänud sõiduk, mis andis teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale N A ´ile ja tema 4 aastasele abiratastega jalgrattal liikunud lapsele. Selle tulemusel ta põhjustas liiklusõnnetuse, sõites ülekäigurajal otsa 4 aastasele J T . Oma tegevusega Aivo Tenno rikkus ettevaatamatusest Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 44 juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat; § 46 lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale; § 47 kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast LE § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist; § 123 juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks , mis arvestab liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest Aivo Tenno tekitas J T eluohtlikud tervisekahjustused – raske peaaju põrutuse koljuluude murruga, s.o. raske tervisekahjustuse. Seega Aivo Tenno pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest kui sellega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Aivo Tenno on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 15.10.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas Aivo Tenno, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Aivo Tenno poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungil kannatanu N A kinnitas, et soovib esitada tsiviilhagi, kuid palus jätta selle läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras, kuna summa vajab veel täpsustamist. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Aivo Tenno süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 48 - 49), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu ning selgitas, et 13.06.2006.a. kella 19.00 ajal juhtis sõiduautot XXX reg.nr XXX, millega liikus , esimeses sõidureas. Teises sõidureas sõitis XX, mille juht sooritas tagasipöörde Kärberi tn poolt Rahu tn poole. Sõidukiirus oli minul ma arvan lubatu piires. Minu ees sõitis veel üks auto u 40 – 30 m, mis ületas reguleerimata ülekäiguraja pidurdamata ja kiirust vähendamata. Sõitsin ühtses liiklusvoolus teiste autodega kaasa, arvestamata sellega, et keegi võib ülekäigurada ületada. Vahetult enne reguleerimata ülekäigurada nägin, et minu poolt vasakult, teises sõidureas oli peatunud sõiduauto XX, mille juht lasi ülekäigurajal teed ületada naisterahval ja temaga kaasas, jalgrattaga sõitval lapsel. Nägin kätega vehkivat naist ja sel hetkel vajutasin pidurit. Sekund hiljem nägin, et ülekäigurajal XXX eest sõidab jalgrattal laps. Koheselt vajutasin pidurid plokki ning keerasin rooli paremale poole. Kokkupõrke tulemusel sai laps löögi minu poolt juhitava sõiduauto XXX reg nr XXX vasakpoolselt esinurgalt, poritiivalt. Selle tulemusel kukkus laps asfaldile. Kiirabi saabus u 5 minutiga ja toimetasid lapse haiglasse. Politsei kontrollis kohapeal alkoholijoovet, olin kaine. Juhistaaži on mul 15 aastat. Olen pidevalt aidanud kannatada saanud poissi ja tema ema materiaalselt. Töökaaslase A P ´i juures olen andnud NA´ile sularaha 4000,- krooni, mida oli tal vaja rohtude ostmiseks, transpordikuludeks, lapsele eritoidu ostmiseks. Veel 2400,- krooni on olnud jooksvad kulud. Kui neil on olnud midagi vaja osta siis on nad helistanud ning võimalusel olen ka abistanud. Ka: - Sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelite ja skeemiga 13.06.06 (tl. 3 – 14); Liiklusvahendi vaatlusprotokolliga (tl. 15 – 16); Liiklusvahendi vaatlusprotokolliga (tl. 17 – 18); Tunnistaja TÕ´e kohtuistungil avaldatud ütlustega (tl. 27 – 28): sõitsin Laagna teel 2 reas mis lõppeb tagasipöördega. Keerasin just sinna ja tahtsin reastada 1 ritta. Peeglist nägin 1 reas lähenemas valget XXX kiirusega umbes 70 km/h (silma järgi). Siis võtsin ise kiiruse maha, et peale selle auto möödumist manööver sooritada. Siis nägin - - ees last jalgrattal ja tema järel sammuvat naist. Nad olid vöötrajal. XXX märkas neid viimasel hetkel, kuid sõitis ikka lapsele otsa. Poiss sõitis jalgrattal emast veidi eespool, kiivrit lapsel ei olnud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 263 07.08.2006.a. (tl. 33 – 36), millest nähtub, et J T ´il tuvastati peaaju põrutus, koljupõhimiku murd, parema silmakoopa seinte murd, paremal otsmiku – kiiruluu impressioonmurd, paremal otsmiku – oimu piirkonnas kõvakelmealune verevalum, mõlema kopsu põrutu, verevalum parema sääre keskosas. Ajukahjustusega kaasnes parempoolne spastiline hemiparees (kerghalvatus) ja kõnehäire. Raske peaaju põrutus koljuluude murruga on eluohtlikud tervisekahjustused ja ka paranemise kestus on pikaajaline. Kannatanu N A ´i kohtuistungil avaldatud ütlustega (tl. 38 – 42): 13.06.2006.a. kella 20.40 ajal hakkasin koos poja J T ületama reguleerimata jalakäijate ülekäigurada . Me ületasime tee Kärberi tänava poolt Ümera tänava suunas. Enne, kui hakkasime teed ületama, veendusin ma selles, et autod, mis liikusid Rahu tee suunas, peatusid. Meile kõige lähemas reas seisis mitu autot. Hakkasin pojaga liikuma mööda jalakäijate ülekäigurada. Ma jõudsin teha mõned sammud, kui kuulsin endast paremalt pidurite kiunumist. Ootamatusest peatusin ma järsult, aga poeg sellele helile ei reageerinud ja jätkas edasiliikumist. Järgmisel hetkel nägin ma, kuidas paremas reas liikuv valge auto põrkas kokku mu pojaga, vedas mingi vahemaa edasi jalgratast, millel veel istus mu poeg, aga seejärel viskas J üles ja ta kukkus väikese maa taha asfaldile. Pärast kukkumist J ei liikunud. Pärast avariid toimetati poeg haiglasse, kus ta viibis ravil kuni 08.07.2006.a. Esimesed 10 päeva oli ta koomas. Praegusel hetkel on komisjon määranud J raske astme invaliidsuse. Kohtunik asub seisukohale, et Aivo Tenno on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning Aivo Tenno süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi, kuna tema juhtides mootorsõidukit ettevaatamatusest rikkus liiklusnõuet ja sõiduki käitusnõuet, mille tagajärjel oli 4.a. lapsele tekitatud raske tervisekahjustus. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Aivo Tenno süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Aivo Tenno oma süüd tunnistab, puhtsüdamlikult kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, samuti arvestades kuriteo raskeid tagajärgi, tuleb Aivo Tennole karistuseks määrata vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati lühimenetluses. Kuna aga Aivo Tenno on varem kohtulikult karistamata, tal on perekond, kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti arvestades seda, et Aivo Tenno poolt toimepandut kuriteol on rasked tagajärjed, kannatada on saanud väike laps, kelle tervislik seisund on jätkuvalt halb, tal on määratud raske puue, ta on praktiliselt invaliid, kes ei saa hakkama ilma kõrvalise abita, tuleb Aivo Tennole määrata ka lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on Aivo Tenno läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Kohtunik on veendunud, et Aivo Tenno eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras, kuna tsiviilhagi summat soovis kannatanu veel täpsustada. Violetta Kõvask Kohtunik