KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kriminaalasja number 1-07-6536 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2007.a. Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär K
§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle süüdistatakse Erland Aasa veel selles, et tema tungis 24.06.2006.a kella 18.0019.00 vahelisel ajal Hiiu maakonnas Xxxxxxx vallas Xxxxxx külas M.K. elukohas kallale M. K., kellele tekitas omavahelise rüseluse käigus vasaku labakäe kolmandale sõrmele haava mõõtudega 0,5 cm x 1 cm, vasakule käeseljale haava mõõtudega 0,5 cm x 1 cm ja marrastused vasakule küünarnukile ja paremale põlvele, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kägistas M.K. viimase kaelas olnud kuldketiga, millega tekitas kannatanul kaelal paremal pool verevalumi suurusega 1 x 2 cm, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Erland Aas toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle tema tungis 07.09.2006.a kella 19.00 -20.00 ajal Xxxx maakonnas Xxxxxxxx vallas Xxxxxx külas M.K. elukohas kallale M.K. ja tahtis temalt ära võtta telefoni. Rüseluse käigus tekitas kannatanule huule vasakule poole verevalumi suurusega 2x2 cm ja vasakule poole rinnale verevalumi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Erland Aas toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle tema lõi 08.11.2006.a kella 19.00- 20.00 paiku Xxxx maakonnas Xxxxxxxx vallas Xxxxxx külas M.K. elukohas alkoholijoobes olles M.K. ühe korra lahtise käega näkku ning hiljem õues surus kannatanu pikali maha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning põhjustas rindkere piirkonnas verevalumi, punetuse ja turse. Sellise tegevusega pani Erland Aas toime teise inimese löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Erland Aas end nimetatud kuritegudes süüdi ei tunnista. Tema ütluste kohaselt kaotas ta paar aastat tagasi rongiõnnetuses oma abikaasa kui tema poolt juhitud auto rongi ette sõitis. Ta sattus haiglasse ja on käesoleva ajani 70% töövõimest kaotanud. Kui ta haiglast koju jõudis, oli nende elukohta kolinud kadunud abikaasa ema M.K., kes aitab hoolitseda nende kahe alaealise poja eest, kuid kutsub teda abikaasa mõrtsukaks. Erland Aas on saanud raske peatrauma ning tunnistab, et temaga ei ole kõik korras ja ta kannab endas kibestumist ja viha. Seda eriti M.K. vastu, kellega tekivad tülid varanduse pärast, sest ämm on tulnud tema pere elamisse ja toonud sinna majandama oma poja M.K.. Varem pakkusid nad elukohas abikaasaga turismiteenust, kuid nüüd teeb seda põhiliselt M.K., sest Erland Aas saab selles osaleda ainult oma tervisele vastavalt. Seepärast lähebki ütlemiseks, kuna Erland Aas ei saa oma arust enam tulu vastavalt vajadustele. Kibestus ja viha on mõlemapoolne, kuid mingeid tapmisähvardusi ta M.K.ele esitanud ei ole. Ta tarvitab küll alkoholi ja jääb valude leevendudes purju ja siis läheb tihti Marje ja M.K.ega ütlemiseks, kuid vägivalda ta eitab. Ta ei mäleta, et oleks vägivalda tarvitanud nii
- juunil
- a. kui ka teistel talle süüks arvatud aegadel. Tunnistab aga, et ilmselt oli kõikidel kordadel alkoholi tarvitanud. Vägivalla kasutamine ja inimesele haiget tegemine ei olevat kunagi tema eesmärgiks , kuid näiteks
- septembril
- a. võis neil ämmaga väike rüselus tekkida. Ta tunnistab, et tal on kriminaalhooldajaga palju juttu olnud alkoholismi ravist, kuid ta ei kujuta hästi ette, mida see endast kujutab. Ta on käinud ka psühholoogi juures ja teda on karistatud väärtegude eest kui M.K. on politsei välja kutsunud. Tal on kasvatada kaks alaealist last, kellest vanem käib Palade Põhikooli
- klassis ja noorem alles lasteaias. Tema sõnade järele tegelevad nad lastega koos M.K.ega ja poeg õpib koolis hästi. Hommikul paneb vanaema nad bussi peale ja õhtupoolikul võtab isa nad vastu ning tegeleb õppimisega. Süüa teeb vanaema, kuid ka isa muretseb söögipoolist. Elamiseks on põhiliselt töövõimetuspension, kuid ka lastetoetus ja veidi raha annab M.K. puhkemaja pesu pesemise ja triikimise ning koristamise eest. M.K. tegelikult üldse turismindusega ei tegele, kuid võtab praktiliselt kogu tulu endale ja seepärast suurem jagu pahandusi tekibki. Tema meelest ei peaks Marje ja M.K. üldse Tubalal tegutsema, sest nende elukoht on Kärdlas ja Tubala küla Kreise talu maad kuuluvad hoopis M.K.e emale Aino Juhele, kes on Erland Aasa laste vanavanaema. Erland Aasa arvates on ta oma trauma tagajärjel saadud puude tagajärjel väga nõrk ja M.K. on temast füüsiliselt kindlasti tunduvalt tugevam. Mis puutub alkoholi tarvitamisse, siis sellest loodab ta kindlasti üle olla. Ta soovib oma lapsi edasi kasvatada ja neile toeks olla. Mingit karistust ta ära teeninud ei ole. Kannatanu M.K.e ütluste kohaselt sõitis Erland Aas autoga rongi ette ja surma sai tema tütar, kes oli Erlandi abikaasa. Ta tunneb, et Erland on mõrtsukas ja nende omavahelised suhted on väga halvad. Tema tütrest jäi maha kaks last, kes on küll isa kasvatada, kuid isa kuritarvitab alkoholi ja siis peab kannatanu üksi laste eest hoolt kandma. Kõik nad elavad M.K.e ema A. J. Xxxxx külas asuvas Xxxxxx talus, kus varem elas samuti Erland Aasa pere ja kus nad pidasid Xxxxx puhkemaja. Praegu majandab seal kannatanu poeg M.K., sest see on vanaema, A.J., soov ning Erland Aasast ei olegi pärast avariid ja suurt alkoholi tarvitamist erilist majandajat. Seetõttu ei teeni ta ka midagi ja süüdistab, et talle tuludest liiga väike osa antakse. Alkoholi tarvitamine Erland Aasa puhul pidevalt süveneb ja ravile ta ei lähe. Ta hoolitseb küll oma laste eest, kuid vahel sõidab ette teatamata mandrile ja siis on lapsed ainult kannatanu kantseldada. Ja üldse ei ole alkoholijoobes isa lastele heaks eeskujuks. Viimaste aastate jooksul on Erland Aas kõigele lisaks muutunud vägivaldseks ja mitmel korral tekitanud kannatanule füüsilisi kannatusi. Nii tekkis riid 23.-
- juunil
- a., kus kohtualune süüdistas, et miks kannatanu üldse Xxxxxx talus on. Kannatanu on aga seal, et hoida oma tütre lapsi ja hoolitseda vana, 83-aastase ema eest.
- juunil püüdis ta kannatanu kaelast rebida peenikest kuldketti ja tekitas sellega kannatanu kaelale marrastused, mis on ka perearsti poolt fikseeritud.
- septembril
- a. oli Erland Aas jälle purjus ja kui kannatanul oli vaja helistada, tuli ta mobiiltelefoni käest rabama ja selle käigus sai M.K. löögi vastu rindu, mis tekitas füüsilist valu.
- novembril oli Erland Aas jälle purjus ja takistas kannatanul helistamist. Ta hoidis kannatanust kinni ja rüseluse käigus kukkusid nad maha, kusjuures M.K. jäi Erland aasa alla ja sai füüsiliselt kannatada. Erland Aas on ka M.K.ele kallale läinud ja viimasele füüsilist valu põhjustanud. Peale selle on ta korduvalt ähvardanud Kreise talu maha põletada ja kannatanu ära tappa. Kannatanu võtab neid ähvardusi tõsiselt ja kardab oma elu pärast. Ta ei saa aga kuhugi minna, sest peab hoolitsema oma vana ema ja ka tütre ning Erlandi laste eest, sest Erland Aas küll nendega üksinda toime ei tule. Kannatanu leiab, et Erland Aasaga leppimine on võimatu ning teda tuleb kindlasti karistada mingi rangema karistusega, sest rahatrahv talle ei aita. Kannatanu M.K.e ütluste kohaselt on tal pärast õe surma vanaemaga leping viimase talu maade kasutamiseks ja ta teeb Xxxxxx talus iga päev majapidamistöid ja majandab metsaga. Oma õemehega on tal läbisaamine halb ja seda eriti rahaasjade pärast. 22, juunil
- a. kui kannatanu sõi, tuli Erland Aas tema juurde ja käskis noa ära panna või muidu lubas kõri läbi lõigata. Kohtualune on ähvardanud teda maha lüüa või sõpradelt seda teenet paluda. Kõik see on temas hirmu tekitanud, sest tema meelest on ähvardused tõsiselt võetavad. Neid ähvardusi on olnud mitmeid kümneid ja
- juunil
- a. tuli Erland Aas ka kannatanule kallale ning nende vahel tekkis rüselus, mille käigus kannatanule tekitati füüsilist valu. Kõik tuleb põhiliselt sellest, et Erland Aas kuritarvitab alkoholi. Kannatanu soovib, et Erland Aas otsiks koos lastega endale uue elukoha. Siin teeb ta ainult veidi tööd ja saab selle eest ka raha vastavalt teenetele. Tunnistaja H.H. andis ütlusi, et ta on Erland Aasa perearst ning on viibinud seal peres mitmeid kordi.
- juunil
- a. sai ta politseist kutse Xxxxxx Xxxxxx tallu, kus vaatas üle patsiendina M.K.e ja tuvastas temal marrastusi ning verevalumid. Viimane rääkis, et Erland Aas oli talle kallale tunginud ning tahtnud kuldketti kaelast ära tõmmata. Ka kannatanu M.K.el esinesid mõningad vigastused. Maja perenaine A.J. on samuti tunnistaja patsient ja on rääkinud, et Erland Aas on teda ähvardanud. Tunnistaja teab, et Erland Aasal on probleeme alkoholiga ja ta on talle vastavaid ekspertiise teinud, kuid siis ei ole ta tunnistajat küll ähvardanud ja ta ei ole arsti juuresolekul ka teiste suhtes vägivaldne olnud. Erland Aas on oma laste eest hoolitsenud - nad on söödetud, joodetud ja korralikult riides. Tunnistaja T.S. andis ütlusi, et töötas
- a. Xxxxxxx Xxxxxxxx vallas sotsiaaltöötajana ning pidi vähemalt kord kuus reageerima Xxxxxx küla Xxxxxx talu probleemidele, kus varaliste ebakõlade vallandajaks oli Erland Aas ja neid nägid pealt tema alaealised lapsed. Kui Erland Aas oli kaine, olid tema ja M.K.e suhted jahedad, kui aga purjus, siis väga teravad nii vaimses kui ka verbaalses mõttes. Erland Aas lähenes ka tunnistaja juuresolekul M.K.ele süüdistades ja karjudes ning teda tuli hoiatada politsei kutsumise võimalusega. Erland Aasal on kindlasti periooditi probleeme alkoholiga. Talle on pakutud valla poolt ka psühholooglist nõustamist, kuid ta on keeldunud. Pojad võtavad oma isa tõeliselt ja on isa kasvatada ning viimane nõuab neilt korda. Kriminaalhooldaja Tiia Üksik on andnud arvamuse, et Erland Aasa tuleks kindlasti karistada vangistusega. Ta oli kriminaalhoolduse all alates
- detsembrist
- a. Erland Aas ei täitnud temale kriminaalhoolduse poolt pandud kohustusi. Teda ei ole võimalik rakendada üldkasulikule tööle. Ta vajaks alkoholismivastast ja psühhiaatrilist ravi, kuid keeldub nendest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära kohtualuse, kannatanute ja tunnistajate ütlused , protsessiosaliste arvamused ning vaaginud kirjalikke tõendeid, leiab, et Erland Aas on süüdi KarS § - de 120 ja 121 järgi ning teda tuleb karistada vangistusega. Erland Aasa süü KarS § 120 järgi on tõendatud kannatanute M. ja M.K.e ütlustega, et kohtualune on juba pikemat aega vägivaldne ning on kümneid kordi ähvardanud neid tappa ja majapidamise maha põletada. Nad peavad ähvardusi reaalseteks ja kardavad nende täideviimist. Ähvardustele viitavad ka tunnistaja T.S. ütlused, et Erland Aas on M.K.t nii vaimselt kui verbaalselt ähvardanud. Kannatanute ütlustes ei saa kohus kahelda ning sotsiaaltöötajast tunnistaja ütlusi peab kohus eriti usaldusväärseteks. Samuti on tõendatud Erland Aasa süü KarS § 121 järgi. Ta on kasutanud kehalist väärkohtlemist nii M. kui ka M.K.e suhtes.
- juunil
- a. tekitas Erland Aas M.K.ele rüseluse käigus vasaku käe kolmandale sõrmele haava 0,5 x 1 cm, vasakule käeseljale haava 0,5 x 1 cm ja marrastused vasakule küünarnukile ja paremale põlvele, millised on fikseeritud perearsti poolt. Samal päeval tiris ta M.K.t viimase kaelas olnud peenest kuldketist, tekitades tema kaela paremale poolele 1 x 2 cm suuruse verevalumi, mis on samuti perearsti poolt fikseeritud.
- septembril
- a. püüdis Erland Aas ära võtta M.K.e mobiiltelefoni, millest tekkinud rüseluse käigus tekitas kannatanule huule vasakule poole 2 x 2 cm suuruse verevalumi ja vasakule poole rinnale verevalumi.
- novembril
- a. lõi Erland Aas M.K.ele korra lahtise käega näkku ning tõmbas ta rüseluse käigus maha, millega tekitas kannatanule rindkere piirkonnas verevalumi, punetuse ja turse. Kõigil kordadel tekitati kannatanutele ka füüsilist valu. Lisaks arsti tõenditele on kehaline väärkohtlemine tõendatud ka kannatanute ja tunnistaja, perearst H.H. ütlustega, milles kohus ei pea võimalikuks kahelda. Kohtualuse vägivaldsusele viitavad ka samade kannatanute vastu toime pandud kolm KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärtegu. Seega on oht, et Erland Aas paneb ka edaspidi kannatanute vastu toime samalaadseid tegusid täiesti reaalne. Olukord ei ole muutunud ka pärast kriminaalmenetluse käivitamist ja kaitsjapoolset lepitamiskatset. Käesoleval ajal pole aga kannatanud nõus enam isegi leppima. Erland Aas on kuriteod toime pannud katseajal, mille läbimine valmistas talle raskusi, kuna ta ei järginud kriminaalhooldaja nõudeid, ei alustanud alkoholismivastast ravi ega püüdnud saada psühhiaatrilist abi. Ta ei ole suuteline tasuma rahatrahvi ega teostama üldkasulikke töid. Selleks puuduvad tal nii füüsilised kui materiaalsed eeldused ja võimalused, aga eelkõige tahe. Ta on trotsi täis ega tunnista endale õigusrikkumiste raskust ja tähendust. Prokurör nõuab Erland Aasale tema poolt toimepandud kuritegude eest suhteliselt pikka vangistust ja kaitsja palub talle vangistust mitte mõista. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Erland Aasa poolt toimepandud tegude raskust ja laadi ning tema isikut ja tegude toimepanemise asjaolusid. Tema poolt toimepandud teod ei ole eriti rasked. Pikaaegsed ähvardused on piirdunud ainult sõnadega, neile ei ole järgnenud mingeid konkreetseid tegusid ja tuleb tõdeda eesti vanasõna, et haukuv koer tegelikult ei hammusta. Kehaline väärkohtlemine kannatanute suhtes on saanud alguse omavahelisest sõnelusest rahaliste probleemide pinnalt, ning toimunud omavaheliste lühiajaliste rüseluste käigus. Nii on see olnud mõlemal korral kui Erland Aas üritas M.K.elt mobiiltelefoni ära võtta ja samuti
- juunil
- a., kui ta tiris kannatanut viimase kaelas olevast kuldketist. Siin ei saa juttugi olla M.K.e kägistamisest, sest ka kannatanu enda sõnul oli kuldkett väga peenike, mis aga kohtualuse tõmbel isegi ei purunenud. Seetõttu on ka riiklik süüdistaja loobunud kägistamissüüdistusest. M.K.ele kallalekippumisi ei saa üldse eriti tõsiselt võtta, sest viimane on noor, tugev, füüsilist tööd tegev mees, kes on kohtualusest peajagu pikem. Erland Aas on seevastu keskmise kehaehitusega 70%-se töövõime kaotusega invaliid, kes ei ole võimeline suureks füüsiliseks pingutuseks. Pealegi on ta oma tegude toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes, mis pärsib tema koordinatsioonivõimet. Ta elab sügavalt üle oma abikaasa kaotust ja on stressis oma majandusliku olukorra ja elukohas valitsevate pingete tõttu, mis väljendub igati tema käitumises. Erland Aas on kannatanutelt andeks palunud ja kahetseb, mis on tema vastutust kergendav asjaolu. Vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Ta on olnud Xxxxxx talus praktiliselt ise peremees ja seal omal ajal kõik korda teinud. Nüüd on ta aga kaotanud perekonnapea staatuse ja tema elustandart on tunduvalt langenud. Ta peab üksi kasvatama kaht väikest poega ja teeb seda võimete kohaselt. Küll aga teevad stress ja selle maandamiseks tarvitatud alkohol oma töö ning siis jäävad tema ponnistused elule alla ja laste eest hoolitsemise raskus langeb vanaema, M.K.e, õlule. Viimane nimetab Erland Aasa oma tütre, Erland Aasa kadunud abikaasa, mõrtsukaks ja see kütab omakorda pingeid. Kannatanud ei ole teinud ise vähimaidki katseid olukorda leevendada, vaid on soovitanud Erland Aasal hoopis tema elukohast lahkuda. See kõik on kaasa aidanud ka kohtualuse õigusvastase käitumise süvenemisele. Eelnevat arvesse võttes ei tohi Erland Aasa vangistus temale süüks arvatud kuritegude eest olla pikaajaline, eriti arvestades, et ta peab ka tulevikus oma alaealisi lapsi edasi kasvatama ja ülal pidama. Kahjuks ei ole tema karistamine vangistusest teiseliigilise karistusega aga võimalik ja käesolevale karistusele tuleb liita talle eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata tingimisi vangistus. Asitõendid puuduvad . Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS 305 – 306 ; 311 – 315 ja 318 – 319 mõistab maakohus Erland Aasa KarS §-de 120 ja 121 järgi süüdi. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Nõue menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kohtunik : / allkiri ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik