4-07-3558\1

Väärteoasi nr 4-07-3558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3558 (2318,07,003333, 2316,07,005485) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vitali Leontšik (ik: 37708230263, elukoht XXX, töökoht: puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Anna Fomtšenkova RESOLUTSIOON
3. Vitali Leontšik süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
4. Vitali Leontšikule määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 04.02.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole otsuses määratud tähtajaks täies ulatuses aresti ära kandnud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse täies ulatuses kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Vitali Leontšikult välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Vitali Leontšik, 4-07-3558, joobe tuvastamise tasu“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.10.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.06.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 892147 selles, et 12.06.2007 kella 19.20 ajal peeti Sitsi 5B teisel korrusel kinni Vitali Leontšik, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr XXX nähtuvalt tuvastati 12.06.2007 kell 19.45 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul segatüüpi joove alkoholist ja narkootilisest ainest amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas narkootilist ainet. 13.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr XXX selles, et 13.08.2007 kella 20.45 ajal peeti kinni Vitali Leontšik, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr XXX nähtuvalt tuvastati 13.08.2007 kell 21.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul keskmise raskusega segatüüpi joove alkoholist ja narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et peeti joobnuna kinni, tarvitas heroiini 4 päeva tagasi. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli politseiametnike kaudu allkirja vastu edasi antud menetlusaluse isikuga koos elavale vennale Stanislav Leontšikule. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteoasja menetluse ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks, asub kohus seisukohale, et väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd varem ei ole menetlusalust isikut arestiga karistatud, siis võib kohaldada lühemaajalist aresti. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini ja fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu puudub tal ka võimalus senini määratud rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule arestid lühiajalistena, millised kokku liites oleks ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik