4-07-5077\1

4-07-5077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5077 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Menetluse liik AS Ü piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja Margarita Kondratjeva 12.09.2007 koostatud kiirmenetluse otsus nr F 0111166188 Julianna Veitmani karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni. VTMS § 120 korras Menetlusosalised Kohtuväline menetleja AS Ü Menetlusalune isik: Julianna Veitman, IK: 48404100319, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Julianna Veitmani kaebus AS Ü piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja Margarita Kondratjeva 12.09.2007 koostatud kiirmenetluse otsusele nr F 0111166188 Julianna Veitmani karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses rahuldamata.
4. Jätta AS Ü piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja Margarita Kondratjeva 12.09.2007 koostatud kiirmenetluse otsus nr F 0111166188 Julianna Veitmani karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 16.10.
5. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Ü piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja Margarita Kondratjeva 12.09.2007 koostatud kiirmenetluse otsusega nr F 0111166188 karistati Julianna Veitmani Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni selles, et menetlusalune isik 12.09.2007 kell 18.29 sõitis trammis liinil nr 2 Kopli tänaval sõiduõigust tõendava dokumendita. Otsusele esitas Julianna Veitman kaebuse, märkides, et trahvi summa määrati liiga kõrge, trahvi määramisel ei ole arvestatud karistust kergendavate asjaoludega, so sellega, et menetlusalune isik on rase ja ei tööta. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub. Menetlusalune isik on eelnevalt viiel korral piletita sõidu eest karistatud. Kaebuses väidetud rasedus ja töötus ei ole dokumentaalselt tõendatud. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiividega ja kaebusele lisatud koopiaga arstitõendist ning kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik sõitnud ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kaebuses ei ole väärteo toimepanemist vaidlustatud, küll on leitud, et karistust tuleks kergendada. Seejuures on karistuse kergendamist motiveeritud sellega, et menetlusalune isik on rase ja ei tööta, mida tuleks arvestada karistust kergendavate asjaoludena. Kohus asub seisukohale, et kuigi KarS § 57 lg 1 märgitud karistust kergendavate asjaolude loetelu ei ole ammendav ja kohus saab lõike 2 alusel karistust kergendavate asjaoludena arvestada ka muid asjaolusid, siis kohtu arvates ei ole naisterahva rasedus ja töötus sellised erandlikud ja enneolematud asjaolud, mis saaks välistada karistuse määramist väärteo toimepanemise eest või määratud karistuse kergendamist. Sõltumata asjaolust kas sõitja on rase või mitte ning kas tal on alaline sissetulek või mitte, on igale isikule üldteada asjaolu, et ühistranspordi kasutamine on tasuline teenus ning teenuse eest tasumata jätmisele võib järgneda karistus, mis võib õiguserikkuja majanduslikku olukorda halvendada. Kaebusele lisatud tõendist nähtuvalt on menetlusalusel isikul tõepoolest tuvastatud rasedus, kuid samast tõendist nähtuvalt on menetlusaluse isiku kohta märgitud ka seda, et ta töötab Sity Kasiinos baaridaamina. Seega on kaebuses esitatud väide töötuse kohta kaebusele lisatud tõendiga vastuolus ning seda vastuolu ei ole kõrvaldatud. Peale selle on samast tõendist näha, et menetlusalune isik ei oleks üksikema, vaid tal on ka alalist sissetulekut saav elukaaslane, kellel oleks mittetöötava ja sissetulekuta elukaaslase ülalpidamiskohustus. Seega ei ole esitatud kaebuse ja sellele lisatud koopiaga tõendist tõendatud, et menetlusalusel isikul puuduvad elatusvahendid. Kohtuvälise menetleja esitatud kirjalikest andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem juba viiel korral samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega 240 krooni ulatuses kaks korda, 300 krooni ulatuses üks kord, 360 krooni ulatuses üks kord ja 480 krooni ulatuses üks kord, kuid senini ei ole määratud karistused, milliste suurus on olnud erinev, suutnud mõjutada menetlusalust isikut hoiduma järjekordse samalaadse väärteo toimepanemisest. Taolised karistusandmed näitavad menetlusaluse isiku suhtumist õiguskorda ja põhimõttelist käitumist saadava teenuse eest tasumata jätmisel. Kohus leiab, et iga uue samalaadse väärteo toimepanemine ei saa kergemat karistust määrates muuta väärteo toimepanija olukorda järjest kergemaks, vaid igale kergemale karistusele peab iga uue teo eest järgnema järjest karmim 2 karistus, mis lõppkokkuvõttes sunniks süüdlast edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Senini ei ole ka kergemad karistused seda eesmärki täitnud. Seega on menetlusaluse isiku andmetest näha tema õigusvastase käitumise süstemaatilisus ning kohus leiab, et alus esitatud kaebuse rahuldamiseks või vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud kiirmenetluse otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 3