er’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissari 16.10.2007.a määrusele väärteoasjas nr 230107000093 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Ago
er (isikukood 35202240210; elukoht: XXXXXXX) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Ago
er’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissari 16.10.2007.a määrusele väärteoasjas nr 230107000093. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Ago
eri avalduse alusel on Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituses alustatud väärteomenetlus nr 230107000093 selle kohta, et Keila Linnavalitsuse liige Olev Mäll on korduvalt osalenud Keila Tarbijate Ühistu, mille juhatuse esimees ta on, kasuks tehtud otsuste langetamisel, millisega on rikkunud korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 263 sätestatud nõudeid. 2 Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse politseivaneminspektori E. Albin’i 27.06.2007.a määrusega lõpetati O. Mälli suhtes alustatud väärteomenetlus, kuna O. Mälli tegevuses puudusid väärteo tunnused. Määruses on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 22.02.2007.a ja 22.03.2007.a ning väärteo toimepanemise kohaks: Keila linn, Harju maakond, Keskväljak 11. Väärteo kirjelduses on välja toodud, et Olev Mäll, olles Keila Tarbijate Ühistu liige ning Keila Linnavalitsuse liige, on ta ametiisik KVS § 4 lg 2 p 15 mõistes. Vastavalt Keila Linnavalitsuse 22.02.2007.a istungi protokollile oli päevakorrapunkt 9.1 järgi istungil arutelul detailplaneeringu algatamine aadressil Keila, Paldiski mnt 5 ja 5a, kinnistule ning lähteülesande kinnitamine (Keila LV korraldus nr 67, 22.02.2007.a). Keila Linnavalitsuse abilinnapea on istungil lugenud ette korralduse eelnõu, samuti on kuulatud Keila Linnavalitsuse linnarhitekti ettekannet ning O. Mälli sõnavõttu. Protokollist nähtub, et korraldus nr 67 on vastu võetud ühehäälselt. Väärteomenetluse käigus on selgunud, et kinnistu aadressil Keila, Paldiski mnt 5 ja 5a kuulub Keila Tarbijate Ühistule ning O. Mälli sõnavõtt istungil seisnes selgituste andmises kinnistule planeeritava kohta. Määruses on välja toodud, et kuivõrd Keila Tarbijate Ühistu poolt taotletud detailplaneering oli kooskõlas üldplaneeringuga ning vastas nõuetele, ei olnud Keila Linnavalitsusel põhjust keelduda detailplaneeringu algatamisest, samuti ei ole Keila Tarbijate Ühistu omandanud detailplaneeringu algatamisega mingisuguseid tulevasi õigusi ega saanud kasu. Vastavalt Keila Linnavalitsuse 22.03.2007.a istungi protokollile oli päevakorrapunkt 7.3 järgi istungil arutelul ehitusloa väljastamine Keila Tarbijate Ühistule reklaamtulba paigaldamiseks Tallinna mnt ja Luha tn vahelisele maa-alale (Keila LV korraldus nr 119, 22.03.2007.a). Protokollist nähtub, et korraldus nr 119 on vastu võetud ühehäälselt. Määruses on märgitud, et kuna ehitis sobis linnaruumi ja oli kooskõlas õigusaktidega, siis ei olnud linnavalitsusel põhjust keelduda ehitusloa väljastamisest. Väärteomenetluse käigus on tunnistajatena üle kuulatud A.
er, 22.02. ja 22.03.2007.a toimunud Keila Linnavalitsuse istungist osavõtnud ja kutsutud isikud ning menetlusaluse isikuna on üle kuulatud O. Mäll. Ükski tunnistajana üle kuulatud isik ei välista, et O. Mäll palus ennast otsuse tegemisest taandada. Samuti on määruses välja toodud, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (
) § 51 lg 5 järgi ei ole nõutav, et isiku taandamine mingisuguse otsuse tegemisest oleks fikseeritud istungi protokollis. Politseivaneminspektor on seisukohal, et väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud, et O. Mäll oma tegevusega – osalemisega Keila Linnavalitsuse 22.02.2007.a istungi päevakorrapunkt 9.1 ja 22.03.2007.a istungi päevakorrapunkti 7.3 arutamisel ja otsuse tegemises – oleks oluliselt mõjutanud juriidilise isiku, Keila Tarbijate Ühistu, majandushuve, mis on rikkumine KVS § 25 lg 1 p 5 mõistes. Väärteomenetluse lõpetamise määrusele esitas A.
er kaebuse Põhja Politseiprefektuuri prefekt R. Küütile. Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse komissar B. Salupõld poolt koostati 16.07.2007.a kaebuse läbivaatamise määrus, millega komissar otsustas tühistada väärteoasja nr 230107000093 väärteomenetluse lõpetamise määruse ja anda väärteoasi edasiseks menetlemiseks majanduskuritegude talituse teisele ametnikule, kuna väärteoasja materjalide läbivaatamisel tuvastati, et väärteomenetluse käigus ei ole teostatud kõiki vajalike menetlustoiminguid, et oleks võimalik vastu võtta antud asjas lõplik menetlusotsus. Viimatinimetatud määrusele esitas menetlusaluse isiku O. Mäll kaitsja vandeadvokaat A. Pormeister Harju Maakohtule kaebuse määruse tühistamiseks. Kaebuses on välja toodud, et O. Mäll taandas ennast Keila Tarbijate Ühistuga seotud otsuste vastuvõtmisest ning otsused olid vastu võetud ühehäälselt isikute poolt, kes otsuse vastuvõtmisel osalesid.
järgi ei ole nõutav, et isiku taandamine otsuse tegemisest oleks sätestatud linnavalitsuse 3 istungi protokollis. Vastupidiselt on selline kohustus sätestatud aga volikogu istungite protokollide kohta (
Kaebuses leiti, et mitte ühelgi juhul ei ole tegemist KVS § 25 lg 1 p 5 sätestatud huvide konflikti situatsiooniga. Samuti viidatakse kaebuses, et A.
er ei ole isik, kelle subjektiivseid õigusi oleks O. Mäll rikkunud, mistõttu ei saa A.
er olla aktiivseks pooleks menetluses ja esitada kaebusi eelnimetatud väärteomenetluses. Harju Maakohtu 08.08.2007.a kohtumäärusega O. Mäll kaitsja A. Pormeistri kaebust ei rahuldatud ning Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse komissar B. Salupõld 16.07.2007.a kaebuse läbivaatamise määrus jäeti muutmata. Kohus oli seisukohal, et antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, kas O. Mäll oma tegevusega (osalemisega 22.02. ja 22.03.2007.a istungitel), oluliselt mõjutas juriidilise isiku, Keila Tarbijate Ühistu, majandushuve. Tuvastatud ei ole, kas O. Mäll oli ennast otsuste vastuvõtmisest taandanud või mitte. Samuti leidis kohus, et kuna väärteomenetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud ka A.
er, siis oli tal õigus esitada kaebus väärteomenetluse lõpetamise määruse peale. Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse politseivaneminspektor K. Pilt koostas 27.09.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määruse, millega lõpetas O. Mälli suhtes alustatud väärteomenetluse, kuna O. Mälli tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Määruses on välja toodud, et väärteomenetluse käigus üle kuulatute sõnul ei mõjutanud O. Mälli sõnavõtt Keila Linnavalitsuse 22.02.2007.a istungil tema kasuks otsust vastu võtma, see seisnes selgituste andmises kinnistule planeeritava kohta. Kuna Keila Tarbijate Ühistu poolt taotletud detailplaneering oli kooskõlas üldplaneeringuga ning vastas nõuetele, ei olnud Keila Linnavalitsuse põhjust keelduda detailplaneeringu algatamisest. Reklaamtulba paigaldamiseks esitas Keila Tarbijate Ühistu taotluse ja projekti ning kuna ehitis sobis linnaruumi ja oli kooskõlas õigusaktidega, siis ei olnud linnavalitsusel põhjust keelduda ehitusloa väljastamisest. Mitmete Keila Linnavalitsuse liikmete sõnul taandas O. Mäll end nii 22.02. kui ka 22.03.2007.a istungil Paldiski mnt 5 ja 5a, Keila linn kinnistute detailplaneeringu algatamise küsimuse otsustamisest ning ehitusloa väljastamisest Keila Tarbija Ühistule reklaamtulba paigaldamiseks Tallinna mnt ja Luha tn vahelisele maa-alale. O. Mäll tunnistab ka ise, et taandas end eelnimetatud istungitel Keila Tarbijate Ühistuga seotud küsimuste hääletamisest. Taandamissoovist teatas O. Mäll istungitel linnapeale, kes istungitel osaleb. Linnapea taandamissoovi ei kommenteerinud ega olnud ka selle vastu. Kuna praktikas linnavalitsuse liikmed protokollidega pärast nende allkirjastamist ei tutvu, ei tekkinud O. Mällil kahtlust, et tema taandamist ei protokollitud, eeldas, et protokoll on vormistatud õigesti ning protokoll kajastab istungil toimunut. Linnasekretär M. Mäger on tunnistanud, et enne seda, kui tekkis probleem O. Mälliga, ei ole taandamist linnavalitsuse istungitel protokollitud. M. Mäger ütluste kohaselt ei nõua seadus taandamise märkimist protokollis. Samuti on M. Mäger tunnistanud, et kui istungil osalenutest keegi on end taandanud ja ülejäänud liikmed ei avalda eriarvamusi, märgitakse protokolli, et otsus on vastu võetud ühehäälselt. Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse politseivaneminspektor leidis, et väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud O. Mälli tegevuses rikkumist KVS § 25 lg 1 p 5 mõistes. Eelnimetatud määrusele esitas A.
er taas kaebuse, kuid Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots jättis kaebuse 16.10.2007.a määrusega rahuldamata. Määruses on märgitud, et täiendavate ülekuulamiste käigus täpsustati asjaolusid ning istungite läbiviimise ja protokollimise korda. Samuti on kõiki tunnistajaid hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Üheski seaduses ega muus kirjalikus aktis ei ole määratletud, kuidas peab olema vormistatud ja kajastatud KVS §-s 25 lg 4 2 käsitletud isiku loobumine otsuse tegemisest. Kuna antud juhul tunnistajad kinnitavad, et O. Mäll (kes seda ka ise kinnitab) ennast taandas hääletamisprotsessist, siis ei ole väärteomenetluse käigus leidnud kinnitamist fakt, et O. Mäll oleks rikkunud KVS § 25 lg 1 p 5 sätestatut. Väärteoasja nr 230107000093 materjalide läbivaatamisel tuvastati, et väärteomenetluse käigus on teostatud kõik võimalikud menetlustoimingud, millised aga ei anna alust väärteoprotokolli koostamiseks O. Mällile. Kaebuse esitaja seisukoht A.
er esitas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots 16.10.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määrusele kaebuse Harju Maakohtule ning taotleb määruse tühistamist ja menetluse jätkamist. A.
er on seisukohal, et O. Mäll, kui Keila Tarbijate Ühistu juhatuse esimees, ei oleks pidanud osalema Keila Linnavalitsuse liikmena küsimuste otsustamisel, milles temal on otsene ärihuvi. Keila Linnavalitsuse liikmena äriühingule kuuluva kinnistu detailplaneeringu koostamise üle otsustamisel seab äriühingu liige ise endale tingimusi, kuidas äriühingu kinnistu ehitusõigust ja kasutamisviisi korraldada. Keila Linnavalitsuse liige O. Mäll on korduvalt osalenud Keila Tarbijate Ühistu, mille juhatuse esimees ta on, kasuks tehtud otsuste langetamisel. A.
eri hinnangul on toimunud menetluse käigus probleemi „püütud ületada“ väidetega linnavalitsuse istungi protokolli sisust ja istungi protokollis kajastamata, kuid linnavalitsuse liikme mõtteis olnud arusaamaga olukorrast. A.
er on seisukohal, et linnavalitsuse istungi protokollis tuleb kajastada olulised istungi käiku mõjutavad asjaolud. Keila Linnavalitsuse istungi protokollidest võib lugeda, et O. Mäll ei ole end otsustamisprotsessist taandanud nagu nõuab KVS, vaid vastupidi seaduse mõttele, on ta aktiivselt osalenud otsuste tegemises ja oma sõnavõttudega mõjutanud talle soodsa otsuse langetamist. Protokollidest nähtub, et ta on osalenud ka otsuste hääletamisel, sest otsus on vastu võetud ühehäälselt. Kaebuse esitaja ei nõustu, et kuna
lg 5 loetelus ei ole ära toodud kohustust märkida protokolli otsustaja enesetaandamine mingis küsimuses, ei ole ametiisik seaduse vastu eksinud. Lähtudes seaduse mõttest, tuleks enesetaandamist vaadelda kui otsustaja eriarvamust antud küsimuses ja kanda tema avaldus ka istungi protokolli. Kuna seadusest tulenevalt peab protokolli märkima hääletustulemuse, siis peaks protokollis kajastuma ka O. Mälli hääletamisest kõrvale jäämine. Protokollist nähtub, et O. Mäll on osalenud nii arutelul kui ka otsuse hääletamisel. Seega ei ole ta ennast otsustusprotsessist taandanud nagu nõuab seadus. Tunnistajana üle kuulatud Keila Linnavolikogu esimehe A. Loogi ütlused ei ole objektiivsed, sest nimetatud otsustega on seotud ka tema majandushuvid, kuna ta kuulub Keila Tarbijate Ühistu nõukogusse. Lisaks on A. Loog ja O. Mäll ka hõimlased. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning juhindudes VTMS §-st 79, asub seisukohale, et A.
eri poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. KVS § 4 lg 2 p 15 kohaselt on ametiisikuks KVS tähenduses ka valla- ja linnavalitsuse liikmed. Seega O. Mäll Keila linnavalitsuse liikmena on ametiisik KVS tähenduses. Samuti on O. Mäll Keila Tarbijate Ühistu juhatuse liige. KVS § 25 sätestab huvide konflikti ning lõike 1 p 5 kohaselt on tegemist huvide konflikitiga juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema 5 sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. KVS § 25 lõike 2 järgi on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda sama seaduse paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. Keila Linnavalitsuse 22.02.2007.a istungi protokolli punkt 9 kohaselt oli päevakorras detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning punkt 9.1 järgi oli arutelul Keila linn, Paldiski mnt 5 ja 5a kinnistute detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine (väärteomenetluse käigus on kindlaks tehtud, et nimetatud kinnistu kuulub Keila Tarbijate Ühistule). Keila Linnavalitsuse 22.03.2007.a istungi protokolli punkt 7 kohaselt oli päevakorras ehitusload, kirjalik nõusolek ning punkt 7.3 järgi oli arutelul ehitusloa väljastamine Keila Tarbijate Ühistu, Luha tn ja Tallinna mnt vahelisel maa-alal (reklaamtulba paigaldamine). Protokollidest nähtuvalt võttis O. Mäll mõlemast istungist osa. 22.02.2007.a istungi protokollis leiab kajastamist, et päevakorrapunkti 9.1 arutamisel võttis sõna O. Mäll ning ühehäälselt otsustati korraldus nr 67 (Keila linn, Paldiski mnt 5 ja 5A kinnistute detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine) vastu võtta. 22.03.2007.a istungi protokollis on päevakorrapunkti 7.3 juures märgitud, et ühehäälselt otsustati korraldus nr 119 (ehitusloa väljastamine Keila Tarbijate Ühistule ajutise ehitise püstitamiseks) vastu võtta. Protokoll ei kajasta, et otsuste vastuvõtmisest oleks O. Mäll ennast taandanud. Kuna päevakorrapunktid puudutasid Keila Tarbijate Ühistu huve ning otsuste langetamine nimetatud küsimustes kuulub vastavalt Keila linna ehitusmääruse (kinnitatud Keila Linnavolikogu 01.07.2003.a määrusega nr 12) punktidele 14.2 ja 14.15 linnavalitsuse pädevusse, on põhjendatult vaja kindlaks teha, kas O. Mälli osalemisel antud küsimuste arutamisel võis tekkida huvide konflikt KVS § 25 lg 1 tähenduses. Kohtuväline menetleja alustas O. Mälli suhtes väärteomenetlust KVS § 263 järgi, kuid pärast kõikide asjaolude hindamist jõudis veendumusele, et O. Mälli teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu kuulub menetlus lõpetamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja seda alljärgnevatel põhjustel: Väärteomenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et O. Mäll ei oleks ennast Keila Tarbijate Ühistut puudutavate otsuste vastuvõtmisest taandanud. O. Mäll on menetlusaluse isikuna üle kuulatud 14.06.2007.a ja 22.08.2007.a ning O. Mäll on mõlemal ülekuulamisel kinnitanud, et ta avaldas soovi enda taandamiseks, kuid ta ei teadnud, et taandamine jäi protokollis kajatamata. Vaatamata sellele, et linnasekretär teatas talle, et ei oma tähtsust, kas ta taandab ennast või mitte, jäi ta endale kindlaks ja taandas ennast ning ei hääletanud. Sõnavõtt 22.02.2007.a istungil tähendas selgitamist, et kuna kesklinnas on korrastamata hoone ja ala, siis tuleks välja mõelda ka planeering, kujundus. Maa-ala kuulub Keila Tarbijate Ühistule ja selle maa-ala kasutamiseks muuks otstarbeks ei ole pakutud muid lahendusi. Samuti on ta teatanud enda taandamissoovist linnapeale, kes osales mõlemal istungil ning kes ei kommenteerinud tema taandamissoovi ega olnud sisuliselt taandamise vastu. Keila linnapea T. Mõistus on 13.06.2007.a andnud tunnistajana ütlusi, millest nähtuvalt küsis O. Mäll, kas ta peaks ennast taandama, aga linnasekretär ütles, et see ei oma juriidiliselt 6 mingisugust tähtsust. 22.03.2007.a toimunud linnavalitsuse istungil ta ei mäleta, kas O. Mäll taotles enda taandamist, arvas, et linnasekretär oskab sellele paremini vastata. Linnasekretär M. Mäger on andnud 21.06.2007.a ja 28.08.2007.a tunnistajana ütlusi, mille kohaselt ei välista ta, et O. Mäll ennast vaidlusalustest päevakorrapunktide arutelust taandas. M. Mäger märgib, et O. Mäll on temaga seotud küsimustes alati väga ettevaatlik. Linnasekretär ei mäleta, kas O. Mäll taandas ennast 22.02.2007.a ning tunnistab, et tegemist võis olla tema veaga. Leiab, et tegemist ei olnud huvide konfliktiga ning O. Mäll ei pidanud tegelikult ennast taandama. Juhib tähelepanu, et protokoll on koostatud vastavalt
’ile ning seadus ei näe ette, et taandamine peaks olema kajastatud protokollis. Enne seda, kui tekkis probleem O. Mälliga, ei ole linnavalitsuse istungitel taandamist protokollitud. O. Mäll võis taandada ennast ka reklaamtulba paigaldamise küsimusel, kuid ta ei mäleta seda. Linnasekretäri hinnangul ei olnud ka reklaamtulba paigaldamise küsimuse otsustamisel O. Mälli taandamiseks põhjust, kuna kõnealuse tulba paigaldamine ei too talle otsest tulu. Leiab, et kui keegi on end otsuse vastuvõtmisel taandanud ja ülejäänud hääletajad on otsuse vastuvõtmise poolt, võib protokolli märkida, et otsus on vastu võetud ühehäälselt. A. Aal-Tjurin, kes protokollis 22.03.2007.a istungi, on tunnistajana üle kuulatud 27.07.2007.a. Tema poolt antud ütlustest nähtuvalt ei tea ta, et keegi oleks avaldanud soovi enda taandamiseks 22.03.2007.a Keila Linnavalitsuse istungil. Ei mäleta, kas võis olla mingi arutelu, on sellele palju mõelnud, kuid ei suuda meenutada. Teiste ülekuulatud isikute sõnul seisnes O. Mälli sõnavõtt 22.02.2007.a toimunud istungil päevakorrapunkt 9.1 arutamisel selgituste andmist kinnistule planeeritava kohta ning sõnavõtt ei saanud mõjutada kedagi tema kasuks otsust vastu võtmast. Mitmete ülekuulatute sõnul ei ole välistatud, et O. Mäll võis ennast 22.02. ja 22.03.2007.a Keila Linnavalitsuse istungitel taandada Keila Paldiski mnt 5 ja 5a kinnistute detailplaneeringu algatamise küsimuse otsustamisest ning ehitusloa väljastamisest Keila Tarbijate Ühistu reklaamtulba paigaldamiseks Tallinna mnt ja Luha tn vahelisele maa-alale. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuses toodud seisukohta, et tunnistajana üle kuulatud A. Loogi ütlused ei ole objektiivsed, kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei erine A. Loogi ütlused teiste ülekuulatud isikute ütlustega huvide konflikti puudumise osas. Hinnates O. Mälli ja tunnistajate poolt antud ütluste sarnasust, on kohus jõudnud veendumusele, et ei ole välistatud, et O. Mäll avaldas soovi enese taandamiseks, kuid sellekohane märge jäi protokolli märkimata ja seda O. Mällist mitteolenevatel põhjustel.
lg 5 kohaselt kantakse protokolli istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kuna
otsesõnu ei käsitle taandamise korda linnavalitsuse istungitel ning sellekohaseid juhiseid ei ole toodud ka Keila Linnavolikogu 01.07.2003.a määrusega nr 11 kinnitatud Keila linna põhimääruses ega 19.06.2007.a vastu võetud Keila linna põhimääruses, võis linnasekretär võtta seisukoha, et taandamine ei pea olema protokollis kajastatud. Siinjuures kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et istungi protokollis tuleb kajastada olulised istungi käiku mõjutavad asjaolud. Kohtu hinnangul on ka taandamise küsimuse lahendamine alati olulise tähendusega, mistõttu peaks see sõltumata sellest, et seadus seda otsesõnu ei nõua, olema kajastatud protokollis. Samas ei saa antud väärteoasja raames aga taandamise kajastamata jätmist ette heita O. Mällile, kes ei vastuta protokolli koostamise eest. Linnasekretär M. Mäger, kellel on seadusest tulenev kohustus 7 korraldada istungite protokollimist, on ka ise tunnistanud, et pärast O. Mälliga tõusetunud probleemi on nad edaspidi protokolli kajastamisel täpsemad. Arvestades linnasekretäri poolt antud ütlusi tõdeb kohus, et olukorras, kus taandamise kajastamist istungi protokollis ei peetud vajalikuks, võidi juhul, kui keegi oli end otsuse vastuvõtmisel taandanud ja ülejäänud hääletajad olid otsuse vastuvõtmise poolt, protokolli märkida, et otsus on vastu võetud ühehäälselt. Samuti ei ole kohtu hinnangul välistatud, et tulenevalt KVS §-st 25 lg 2 teatas O. Mäll linnapeale oma soovist loobuda otsuste tegemistest vaidlusalustes päevakorrapunktides, kuid sellekohane märge jäi kirjalikult vormistamata. Kohtuväline menetleja on õigesti oma 16.10.2007.a määruses märkinud, et üheski seaduses ega muus kirjalikus aktis ei ole määratletud, kuidas peab olema vormistatud ja kajastatud tulenevalt KVS §-st 25 lg 2 isiku loobumine otsuse tegemises. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes asjaolust, et väärteomenetluse käigus ei ole ümber lükatud O. Mälli väiteid enese taandamisest vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel ning kõik kahtlused ja ebaselgused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud O. Mälli tegevuses rikkumist KVS § 25 lg 1 p 5 mõistes. Ühtlasi nõustub kohus 16.10.2007.a määruses tooduga, et väärteomenetluse käigus on teostatud kõik võimalikud menetlustoimingud, O.Mälli poolt KVS rikkumist ei ole tuvastatud ja tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused, tõendite kogumise võimalused on ammendatud ja edasine menetlus ei ole põhjendatud. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.