1-07-6993\3

(07231800651)Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Valeri Helmar Prokuröri abi Egon Oja Kriminaalasi Natalja Bikmejeva süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus Natalja Bikmejeva isikukood 48808250365, elukoht: Tallinn Järveotsa tee 3-37, kodakondsuseta, põhiharidus, õpib Tallinna XXX, I kursuse õpilane, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata, vandeadvokaat Milvi Söörd Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1 ja 2, 274 lg 5 ning 276 276 o t s u s t a s: 1. . Lõpetada kriminaalasjas nr. 1-07-6993

(07231800651)) kriminaalmenetlus Natalja Bikmejeva suhtes tema süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumisel.

1. Tühistada Natalja Bikmejeva suhtes kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld 1
2. Asitõend
3. . Panna Natalja Bikmejeva kohustuseks: - maksta riigituludesse 1000 krooni /üks tuhat krooni ja 00 senti/ hiljemalt 30.aprill 2008.a - tasuda määratud kaitsja tasu 1292.10 krooni /üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 10 senti/ menetluskulud tuleb samaks tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number 1-07-6993, Natalija Bikmejevaja nõude sisu (rahaline kohustus ja määratud kaitsja tasu). Maksedokument, või koopia tuleb esitada Liivalaia kohtumaja kantseleisse, või saata tähitud postiga maksedokument (Tallinn, Liivalaia 24 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja) hiljemalt 30.04.2008.a. Kui isik ei täida nimetatud tähtajaks kohustust, võib prokuratuuri taotlusel kohus uuendada kriminaalmenetluse (KrMS § 202 lg 6). Edasikaebamise kord KrMS § 383-384, 386-388 on kohtumenetluspooltel on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamist kohtumääruse teinud kohtule. Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud: Natalja Bikmejeva on kohtu alla antud lünimenetluses kohtu alla süüdistatatuna süüdistusakti järgi selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 2007.a. veebruaris varastas korterist aadressil XXX oma vanaema AT kuuluva Hansapanga interneti koodikaardi koos paroolidega, mis on maksumuseta ning kasutades nimetatud koodikaarti ja paroole, kandis ajavahemikul 15.02.2007 kuni 22.02.2007 interneti kaudu AT Hansapanga pangakontolt nr XXX üle AM arvele nr XXX raha üldsummas 4750 krooni ja nimelt: 15.02.2007 kell 11.20 summas 500 krooni, 15.02.2007 kell 14.26 summas 500 krooni, 15.02.2007 kell 18.24 summas 500 krooni, 15.02.2007 kell 22.17 summas 500 krooni, 16.02.2007 kell 02.55 summas 500 krooni, 16.02.2007 summas 500 krooni, 19.02.2007 kell 20.54 summas 800 krooni, 20.02.2007 kell 07.19 summas 600 krooni, 22.02.2007 kell 16.36 summas 250 krooni, millise raha A. M Natalja Bikmejeva palves ise Hansapanga sularahaautomaatidest välja võttis ja Natalja Bikmejevale üle andis, kuna Natalja Bikmejeva oli talle selgitanud, et ta kandis raha A. M arvele oma arvelt ja temal, N. Bikmejeval, on enda pangakaardiga mingisugused probleemid, mistõttu ei saa ta oma kaarti ise kasutada ja ise raha automaadist välja võtta. Oma tahtliku tegevusega Natalja Bikmejeva pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Süüdistatav Natalja Bikmejeva tunnistab end kuriteos süüdi ja jätkuvalt soovib kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist süüdistuses toodud faktide kohta, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde, et võttis salaja vanaema pangakaardid ja koodid ning palus tuttaval kanda hanzaneti kaudu summasid oma arvele, hiljem võtsid koos automaadist talle vajalikke summasid välja/tl.42-47/. Samuti kinnitab, et suvel töötas ja tasus vanaemale 4750 krooni.. Kannatanu AT kinnitab kohtuistungil, et lapselaps on talle ära tasunud pangaarvelt varastatud rahasumma 4750 krooni ja palub lapselast mitte karistada. Kui ta avastas pangakaartide kadumise avastas ka hoiarvelt oli raha üle kantud kellelgi M . Politseisse pöördus ta vaid sellepärast, et lapselaps algul ei tunnistanud pangakaardi kasutamist, kuid keegi teine seda teha ei saanud. Pere sissetulek ei ole märkimisväärne ja lapselaps tavaliselt temalt ega emalt raha ei küsi.Peale politseisse teatamist alles lapselaps tunnistas üles teo ja suvel töötas ning maksis talle raha tagasi. Süüdistatava süü on peale tema enda eeluurimisel antud ütluste ja kohtus süü tunnistamise, A. T ütluste , tõendatud ka järgmiste tõenditega: - AT Hansapanga konto väljavõttega ajavahemikust 15.02.-23.02.2007.a millest nähtub, et 15.02.2007.a on AM kontole 221014721840 tehtud neli ülekannet, igakord 500 krooni, 16.02.2007.a kaks ülekannet 500 ja 600 krooni, 19.0207., 20.02
4. ja 22.02 2007 on tehtud ülekanded 800, 600 ja 250 krooni /tl 10/. Nimetatud ülekanded on tehtud ip –aadressidelt, 15.02.2007.a kell 18.24 on tehtud ülekanne summas 500 krooni XXX asuvast internetikioskist( sellest on videosalvestis) ja kell 22.17 on ülekanne A.T kontolt tehtud A. M kontole 500 krooni XXX asuvast internetikioskist./tl 14/. - Hansapanga A. M konto väljavõttest 15.02.2007-22.02.2007.a nähtub, et 15.02.2007 on A. T arvelt tehtud ülekandeid tema arvele neli korda 500 krooni. Samal päeval on automaadist võetud välja 500 krooni. Järgnevatel päevadel A. T kontolt ülekanded ühtivad eelpoolviidatud A. T konto välja võttele. Samuti nähtub A.M konto väljavõttest, et peale rahasummade laekumist A. M kontole on pangaautomaadist võetud rahasummasid välja./tl.16/ - Tunnistaja AM ütluste kohaselt palus tema kauaaegne tuttav Nataliha Bikmejeva 2007.a veebruaris, et kas ta ei saaks interneti teel oma pangaarvele summasid kanda, et need hiljem pangaautomaadist välja võtta, sest tal pidi mingid probleemid oma pangakaardiga olema. Natalija kandis mitmel korral tema arvele summasid 500 krooni, 600 krooni ja 250 krooni. Ühel korral olid nad koos pangakontoris. Ta teatas oma pangakonto numbri Nataljale. Natalja tegi ülekanded ja tema võttis need summad pangaautomaatidest välja ja selle eest Natalja kostitas teda õllega .Sellest et Natalja kasutas võõrast pangakaarti kuulis alles politseis/tl.3338/. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused riimuvad kirjalike tõenditega – pangakontodel ülekannete tegemisest ja rahasummade väljavõtmisest. Asitõendivideosalvestise läbivaatamist kohtuistungil taotletud. Kohtumääruse põhjendus: Süüdistuses toodud faktilised asjaolud on kohtulikul uurimisel esitatud tõenditega tuvastatud. Võtnud kodunt vanaema A. T Hansapanga interneti koodikaardi koos paroolidega, ei teavitanud ta sellest kaardiomanikku ja tehes sellelt ülekandeid tuttava A.M hoiuarvele ,võttes need summad A.M pangaautomaatidest välja, võttis ta ära võõra vallasasja - vanaema A. T raha ja omastas selle ebaseaduslikult, see on kannatanu tahte vastaselt. Seega Natalja Bikmejeva pani toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega, õigusvastasust ja süüd 3 välistavad asjaolud puuduvad. Tema tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang.KarS § 199 lg 1 järgi. Prokurör taotleb uuesti taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku huvi puudumisel kriminaalasja edasiseks menetlemiseks, tegemist on perekonnaliikmetega, N. Bikmejeva on vanaemale vargusega omastatud summad tagasi maksnud. Natalija Bikmejeva on õpilane, seetõttu teeb ettepaneku, et N. Bikmejeva tasub riigituludesse kuue kuu jooksul 1000 krooni riigituludesse ja hüvitab menetluskulud – määratud kaitsja tasu.. Süüdistatav nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustub sellise summa ning menetluskulud hüvitama. .Kaitsja samuti teeb ettepaneku N. Bikmejeva suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku huvi puudumisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele arvestades asjaolu, et tegemist on vanaema ja lapselapsega, kes küll õigusvastaselt omastas vanaema vara – pangakontol olnud raha, kuid N. Bikmejeva ei ole varemalt süütegusid toime pannud, ta õpib Tallinna XXX, on tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud esimesel võimalusel – suvisel vaheajal töötades. Kriminaalmenetluse tingis asjaolu, et N. Bikmejeva algul ei tunnistanud oma tegu oma vanaemale ja viimane pöördus politseisse. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu. Süüdistatav kahetseb ja selgitab, et on teinud endale järeldused. Seega ei ole N. Bikmejeva süü nii suur, mis tingiks avaliku menetlushuvi väljendumise tema karistamises kohtuotsusega. Ta on toime pannud teise astme kuriteo, kuid arvestades ülaltoodud asjaolusid leiab kohus, et menetluse jätkamiseks ja N. Bikmejeva karistamiseks puudub avalik huvi ja tema suhtes kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele. Kohtunik Katrin Puhkason 4