lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 3 k vangistusega, 5) 24.09.2003 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,8 järgi 9 k vangistusega, 6) 17.06.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,8 järgi 10 k vangistusega, 7) 10.05.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 2 järgi 8 k vangistusega, vabanes 01.11.2005 Pärnu Vanglast pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, viibib vahi all alates 26.09.2006,süüdistustes
lg 2 p 1,4,8; 418 lg 1 järgi ja VITALI STAROKON’i, isikukood 37004205252, ukrainlane, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 14.12.1995 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi rahatrahviga 1500 krooni, 2) 03.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 8 – 25 lg 2 järgi 6 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld,süüdistuses
Gennadi Peepmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, - 11.08.2006 kella 16.00 paiku tungis ukse lõhkumise teel sisse xxxx asuva A K eramu sauna ja varastas kolm 40-liitrist alumiiniumist piimanõud ning ühe malmist katla koguväärtusega 1000 krooni; - ajavahemikul 14.08.2006 kella 09.00 kuni 15.08.2006 kella 20.00 tungis xxxx asuvasse J H eramu hoovi ja varastas J H kuuluva muruniiduki väärtusega 3000 krooni; - ajavahemikul 20.08.2006 kuni 06.09.2006 tungis akna avamise teel sisse xxxx asuvasse A U eramusse, kus varastas talvekasuka väärtusega 3500 krooni; - 21.08.2006 tungis aknaklaasi eemaldamise teel sisse O L elukohta xxx ning varastas elutoast klaaskausist 4 kullast sõrmust koguväärtusega 1687 krooni, ühe kullast klotsersõrmuse väärtusega 660 krooni, kaks kullast käeketti koguväärtusega 1700 krooni, kaks kullast kõrvarõngast koguväärtusega 146 krooni, ühe rubiiniga kullast 2 kõrvarõnga väärtusega 100 krooni, 5 eurot koguväärtusega 77.85 krooni ning 55 senti, tekitades kannatanule kahju kokku 4371.40 krooni; - 21.09.2006 kella 12.00 ajal tungis ukse avamise teel sisse xxxx asuva T M eramu garaaži, millest varastas murutrimmeri Stihl FS 160 väärtusega 8000 krooni; - 21.09.2006 kella 16.40 ajal tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse xxxx asuvasse xxxx kuuluvasse autopesulasse ja varastas A G kuuluva pesumasina Talon väärtusega 999 krooni ja mikseri Bosh väärtusega 850 krooni, tekitades varalist kahju kokku 1849 krooni; - ajavahemikul 23.09.2006 kella 20.00 kuni 24.09.2006 kella 10.00 tungis aknaklaaside lõhkumise teel sisse xxxx asuvasse S G kuuluvasse kauplusesse Twin ja varastas 7 mobiiltelefoni Nokia koguväärtusega 10 135 krooni, 14 mobiiltelefoni Samsung koguväärtusega 29 508 krooni, 3 mobiiltelefoni Sony-Ericsson koguväärtusega 9750 krooni, 1 mobiiltelefoni Motorola väärtusega 999 krooni, mobiiltelefoni Voxtel väärtusega 1690 krooni, 1 automagnetoola Alpine väärtusega 9000 krooni, 1 automagnetoola Pioner väärtusega 5500 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju kokku 66 581 krooni; - ajavahemikul 27.08.2006 kella 15.00 kuni 11.09.2006 kella 14.00 tungis aknaklaasi eemaldamise teel sisse xxxx asuvasse A K eramusse, kus varastas televiisori Beko väärtusega 4000 krooni, 5 hõberaha koguväärtusega 2000 krooni, tulirelva Dreyse väärtusega 3000 krooni, 2 hõbepokaali väärtusega 500 krooni ning tungis ukse avamise teel kõrvalhoonesse, kus varastas aiakäru väärtusega 350 krooni, murutrimmeri Husqvarna 323C väärtusega 4000 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju kokku 13 850 krooni. Seega Gennadi Peepmaa,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõraid vallasasju, s.h. tulirelva, sissetungimisega, pani toime
Gennadi Peepmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ebaseaduslikult soetas, valdas, omas, samuti hoidis ja toimetas edasi ning võõrandas tulirelva, mis seisnes selles, et tema soetas xxxx linnas laskekõlbuliku tulirelva Dreyse nr 58410 6,35 kal, hoidis seda relva ilma vastava loata enda elukohas xxxx ning müüs selle relva septembri alguses 2006 xxxx Vitali Starokonile, omamata selleks vastavalt relvaseaduse § 32 lg-le 1, § 45 lg-le 1 ja § 55 lg-tele 1-3 nõutavat relva- või soetamisluba. Seega Gennadi Peepmaa, käideldes ebaseaduslikult tulirelva, pani toime
Vitali Starokon on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ebaseaduslikult soetas, valdas ja omas tulirelva, mis seisnes selles, et septembri algul 2006 ostis enda elukohas xxxx Gennadi Peepmaalt laskekõlbuliku tulirelva Dreyse ja hoidis relva enda elukohas kuni 05.10.2006, omamata sealjuures vastavalt relvaseaduse § 32 lg-le 1, § 45 lg-le 1 ja § 55 lg-tele 1-3 nõutavat relva- või soetamisluba. Seega Vitali Starokon, käideldes ebaseaduslikult tulirelva, pani toime
Esitatud süüdistuste järgi tunnistasid süüdistatavad Gennadi Peepmaa ja Vitali Starokon ennast süüdi. 3 Süüdistatav Gennadi Peepmaa on andnud kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 31-36, tl 144-148, tl 166-168, tl 186-190) üksikasjalikke ja süüdomaksvõtvaid ütlusi kõikide talle inkrimineeritavate kuriteoepisoodide kohta ning tema ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdistatava Gennadi Peepmaa süü temale esitatud kuriteoepisoodides on lisaks süü omaksvõtule tõendatud veel: - kannatanu A K kohtueelsel menetlusel 14.08.2006 antud ütlustega (tl 160-161), et 11.08.2006 helistas talle naaber ja teatas, et keegi on talle kuuluvasse sauna sisse murdnud. Kannatanu A K väitel jõudis ta kohale samal päeval kella 19.00 paiku ja nägi, et sauna uks oli ära lõhutud, saunast olid ära varastatud kolm 40-liitrist alumiiniumist nõud ja üks malmist pada. Kannatanu Ago Kalli väitel maksab üks 40liitrine alumiiniumist nõu 300 krooni ja malmist pada 100 krooni. Kannatanu A K sõnul läks lõhutud saunaukse parandamine maksma 250 krooni. - tunnistaja F S kohtueelsel menetlusel 14.08.2006 antud ütlustega (tl 163-165), et 11.08.2006 lõuna paiku tuli tema juurde koju xxxx Gennadi Peepmaa, kaasas alumiiniumist 40-liitrine piimanõu ja metallist katel, millised asjad viimane jättis ajutiselt tema juurde. Tunnistaja F S andis nimetatud asjad vabatahtlikult politseile välja. - asitõendite, malmist paja ja 40-liitrise nõu, vaatlusprotokolliga 14.08.2006 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (tl 170-171); - kannatanu A K allkirjaga 14.08.2006 (tl 162) temale kuuluva ühe 40-liitrise alumiiniumist nõu ja malmist paja kättesaamise kohta; - kannatanu Ja H kohtueelsel menetlusel 09.10.2006 antud ütlustega (tl 150-151), et ajavahemikul 14.08.2006 kella 09.00 kuni 15.08.2006 kella 20.00 varastati xxxx maja hoovist ära temale kuuluv muruniiduk väärtusega 3000 krooni. - tunnistaja P T kohtueelsel menetlusel 09.10.2006 antud ütlustega (tl 153-155), et kuskil 2006.a. augusti lõpus pakkus tuttav Gennadi Peepmaa talle müüa oma ema muruniidukit hinnaga 600 krooni ning ta maksis Gennadi Peepmaale selle raha. Tunnistaja P T andis politseile välja nimetatud muruniiduki. - asitõendi, muruniiduki vaatlusprotokolliga, 09.10.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 156-158); - kannatanu J H allkirjaga 09.10.2006 (tl 152) temalt varastatud muruniiduki kättesaamise kohta; - kannatanu A U kohtueelsel menetlusel 15.09.2006 ja 06.10.2006 antud ütlustega (tl 107-110), et ta elab xxxx majas ning et ühte korterit antud majast kasutab ta panipaigana, kuhu ta oli viinud ka oma lillat värvi talvekasuka. Kannatanu A U ütlustest nähtub, et 06.09.2006 hommikul läks ta panipaigana kasutatavasse ruumi ning avastas, et selle sisemine aken oli eest ära võetud, välimine aken oli kinni, kuid haakidest lahti ning kadunud oli temale kuuluv lillat värvi kasukas väärtusega 3500 krooni. Kannatanu A U väitel nägi ta temalt varastatud kasukat õmbleja T R juures. - tunnistaja T R kohtueelsel menetlusel 19.09.2006 antud ütlustega (tl 111-113), et A U tundis ära talle kuulunud lillat värvi kasuka, millise oli septembri alguses toonud tema juurde Tamara nimeline naisterahvas, soovides teha kasukal varrukaid lühemaks. - tunnistaja T T kohtueelsel menetlusel 19.09.2006 antud ütlustega (tl 115-116), et 20.08.2006, olles külas xxxx tänaval elavatel tuttavatel, tuli sinna üks noormees vanuses 25-30, pakkudes müüa naiste kasukat 600 krooni eest. Tunnistaja T T kinnitas, et ta ostis nimetatud kasuka, kaubeldes hinna 500 krooni peale. Tunnistaja T T väitel viis ta kasuka õmblejale, et lasta teha varrukad natuke lühemaks. 4 - asitõendi, lillat värvi kasuka, vaatlusprotokolliga 18.09.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 117-124); - kannatanu A U allkirjaga 29.09.2006 (tl 125) lillat värvi kasuka kättesaamise kohta; - kannatanu O L kohtueelsel menetlusel 29.08.2006 ja 04.10.2006 antud ütlustega (tl 52-56), et 26.08.2006 kella 11.00 ajal tuli tütar tema juurde, soovides saada oma kuldketti ning siis avastas ta, et kodus puhvetikapil klaasist kausis olid üksnes hobuserauakujuline väike ketiots ning peenike kullast sõrmus. Kannatanu O L sõnul olid kausist kadunud 4 kullast sõrmust koguväärtusega 1687 krooni, üks kullast klotsersõrmus väärtusega 660 krooni, kaks kullast käeketti koguväärtusega 1700 krooni, kaks kullast kõrvarõngast koguväärtusega 146 krooni, üks rubiiniga kullast kõrvarõngas väärtusega 100 krooni, 5 eurot koguväärtusega 77.85 krooni ning 55 senti. Kannatanu O L kinnitas, et 28.08.2006 käis ta Lombardi pandimajas, kus kirjeldas oma ehteid ja talle siis näidati temalt varastatud kuldehteid, millised oli toonud mingi Gennadi nimeline mees. Kannatanu O L avaldas, et sai 04.10.2006 politseist kätte eelpoolnimetatud kuldehted, tagasi on saamata metallist viieeurone ning 55 senti. - tunnistaja O I kohtueelsel menetlusel 29.08.2006 antud ütlustega (tl 57-58), et Tapal asub temale kuuluv pandimaja Lombard. Tunnistaja O I sõnul helistas talle 28.08.2006 hommikul nende töötaja, kelle poole oli pöördunud üks naisterahvas, kellelt oli ära varastatud erinevaid kuldehteid. Tunnistaja O I väitel ütles nende töötaja talle, et mingil päeval oli keegi toonud sarnaseid asju, nagu antud naisterahvas nimetas ja palus tal kontrollida. Tunnistaja O I sõnul läks ta kontrollima esemeid, mis olid Tapa Pandimajast saadetud. Tunnistaja O I ütlustest nähtub, et ühes väikeses kilekotis olid tõepoolest erinevad kullast ehted, millised olid ostetud Gennadi Peepmaalt, isikukood 37504085245, ID kaardi nr xxxx, ehete eest oli ta saanud 1854.95 krooni. - OÜ Eesti Proovikoda kviitungiga 4938 väärismetallide murru kokkuostuks 21.08.2006 Gennadi Peepmaalt (tl 59); - asitõendite (10 kollast värvi metallist ehte) vaatlusprotokolliga 29.08.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 60-65); - kannatanu T M kohtueelsel menetlusel 21.09.2006 antud ütlustega (tl 127-128), et 21.09.2006 kella 12.00 paiku läks ta koju xxxx, kui värava juures tänava pool tuli talle vastu üks meesterahvas, kes istus rattale ning hakkas ära sõitma, käes murutrimmer. Kannatanu T M oma sõnul sisenes hoovi, vaatas garaažiukse vahelt sisse ega näinud seal murutrimmerit Stihl. Kannatanu T M tunnistas, et siis tuli talle pähe, et samasugune murutrimmer oli ju käes meesterahval, kes tuli talle väravas vastu ning ta läks kohe sellele meesterahvale jalgrattaga järele, pidades antud meesterahva kinni ja võttes temalt ära trimmeri Stihl FS 160 väärtusega 8000 krooni. - äratundmiseks esitamise protokolliga 21.09.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 129-132), millistest nähtub, et T M tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotodel, fotol nr 2 oleva noormehe tema näojoonte järgi. Noormees oli 21.09.2006 kella 12.00 ajal xxxx maja värava juures ning sõitis sealt ära jalgrattaga, käes murutrimmer Stihl FS
varem varguse toimepannud isikuna, 11.08.2006 kella 16.00 paiku tungis ukse lõhkumise teel sisse xxxx asuva A K eramu sauna ja varastas kolm 7 40-liitrist alumiiniumist piimanõud ning ühe malmist katla koguväärtusega 1000 krooni. Kuni 15.03.2007 kehtinud
lg 1 redaktsiooni kohaselt oli süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu juhul, kui esinesid süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud või tegemist oli röövimise või väljapressimisega. Alates 15.03.2007 on
lg-s 1 antud konkreetne loetelu, mille esinemisel on süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu. Selles loetelus puudub „sissetungimine“.
lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Eeltoodust tulenevalt on sissetungimisega vargus väheväärtusliku asja vastu kvalifitseeritav
lg 1 ja
Kui vargus ja sissetungimine on ideaalkogumis, siis tulenevalt
lg-st 5, mille järgi kuriteo ja väärteo ideaalkogum on välistatud, tuleb nimetatud tegu menetleda üksnes
Viimasel juhul on varastatu väärtus käsitletav kriminaalmenetluse kahjuna ja tuleb süüdlaselt välja mõista. Arvestades eeltoodut kuulub süüdistatavale Gennadi Peepmaale inkrimineeritav esimene kuriteoepisood ümberkvalifitseerimisele
lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kohus ei nõustu süüdistatava Gennadi Peepmaa kaitsja seisukohaga, et formaalselt taolise ümberkvalifitseerimisega laiendatakse süüdistust, sest tõepoolest lisandub süüdimõistmine
lg 1 järgi, kuid nimetatud kuriteo toimepanemise eest ettenähtud karistus on tunduvalt kergem ja vargusi on süüdistatav Gennadi Peepmaa sellega ühe kuriteoepisoodi võrra vähem toime pannud.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg 2 p 1,4,8 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui teo objektiks on tulirelv, see on toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt sissetungimisega.
lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdistatava Gennadi Peepmaa poolt toimepandud ülejäänud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti
lg 2 p 1,4,8 ja
Süüdistatava Vitali Starokoni poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
Süüdistatavate Gennadi Peepmaa ja Vitali Starokoni poolt toimepandud kuriteod vastavad süüteokoosseisudele, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades kannatanu Stanislav Grebenyuki kohtueelsel menetlusel 25.09.2006 antud ütlusi (tl 3-8), kus ta andis nimekirja ja hinnad temalt varastatud mobiiltelefonide Samsung kohta, tuleb süüdistatava Gennadi Peepmaa süüdistuses olevat 14 mobiiltelefoni Samsung koguväärtust vähendada arvutusvea tõttu 1 krooni võrra, s.o. 29 507 kroonile. Varastatu koguväärtuses selles kuriteoepisoodis ei muutu.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate Gennadi Peepmaa ja Vitali Starokoni karistust kergendab süü tunnistamine, nende karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatavate Gennadi Peepmaa ja Vitali Starokoni isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavate Gennadi Peepmaa ja Vitali Starokoni poolt toimepandud kuriteod on teise astme 8 kuriteod, sest
lg 3 kohaselt teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on
-s ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Süüdistatavat Gennadi Peepmaad on varem kriminaalkorras korduvalt varguste eest karistatud, kusjuures viimase karistuse kandmiselt Pärnu Vanglast vabanes ta alles 01.11.2005, s.o. vähem kui aasta enne uute kuritegude toimepanemist. Süüdistatavat Gennadi Peepmaad on väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatavat Gennadi Peepmaad ei saa karistada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, samuti ei saa teda mõistetavast vangistusest tingimuslikult vabastada. Kohtu arvates tuleb süüdistatavat Gennadi Peepmaad karistada reaalse vangistusega raskeima sanktsiooni keskmises määras, sest teda on varem varguste eest korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole talle vajalikul määral mõju avaldanud, samuti tuleks kohtu arvates arvestada seda, et ta pani lühikese ajavahemiku jooksul toime talle inkrimineeritavad kuriteod, s.h. 7 varguseepisoodi. Süüdistatavat Vitali Starokoni on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, kuid halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest on teda 12-l korral karistatud. Kohus leiab, et süüdistatava Vitali Starokoni karistamine rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega ei ole põhjendatud ega otstarbekas seetõttu, et süüdistatavat Vitali Starokoni on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 12-l korral karistatud ning rahatrahvide maksmine on talle valmistanud raskusi, mistõttu osa neist on kohus asendanud arestiga. Kohtu arvates tuleb süüdistatavat Vitali Starokoni karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib tema suhtes jätta tingimuslikult kohaldamata, määrates sealjuures minimaalse pikkusega katseaja. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust
järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kannatanu A K on tagastatud üks 40-liitrine alumiiniumist piimanõu väärtusega 300 krooni ja malmist katel väärtusega 100 krooni, kokku esemeid koguväärtusega 400 krooni, mistõttu tema tsiviilhagiks jääb koos lõhkumisega tekitatud kahjuga 850 krooni. Kannatanu O L tekitati vargusega varalist kahju kokku summas 4371.40 krooni. Kannatanu O L on tagastatud kuldehteid summas 4293 krooni, mistõttu tema tsiviilhagiks jääb 78.40 krooni. Kannatanu A G tekitati vargusega varalist kahju kokku summas 1849 krooni ning xxxx tekitati lõhkumisega varalist kahju summas 3500 krooni. Nimetatud summades on esitatud ka tsiviilhagid. Kannatanu S G tekitati vargusega varalist kahju kokku summas 66 581 krooni. Kannatanu S G on tagastatud mobiiltelefon Samsung SGH-E350 väärtusega 1999 krooni, mobiiltelefon Nokia 6101 väärtusega 2250 krooni ja automagnetoola Alpine väärtusega 9000 krooni, kokku esemeid 13 249 krooni väärtuses. Kannatanu S G tekitati lõhkumisega kahju summas 11 200 krooni. Kannatanu S G tsiviilhagi on summas 64 532 krooni. 9 Kannatanu A K tekitati vargusega varalist kahju kokku summas 13 850 krooni. Kannatanu A K on tagastatud murutrimmer Husqvarna 323C väärtusega 4000 krooni, mistõttu tema tsiviilhagiks jääb 9850 krooni. Kohus leiab, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad süüdistatavalt Gennadi Peepmaalt kui kuritegudega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Tsiviilhagide tagamiseks on kohtueelsel menetlusel Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Leo Sarneti määrusega 08.12.2006 arestitud süüdistatavale Gennadi Peepmaale kuuluv xxxx asuv mõtteline osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa – korter xxxx – korteriomand (katastritunnus – 79101:010:0890, registreeritud nr 2255131 all). Nimetatud määruse alusel on 29.12.2006 Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna kohtunikuabi Ülle Juhanson kandnud kinnistusraamatu III jakku kande number 2 alla keelumärke käsutamise keelamiseks A G , S G , A K , O L ja A K kasuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada GENNADI PEEPMAA
Süüdi tunnistada GENNADI PEEPMAA
lg 2 p 1,4,8 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada GENNADI PEEPMAA
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista GENNADI PEEPMAA liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning GENNADI PEEPMAA liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine, jätta Gennadi Peepmaa suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 26.09.2006. Süüdi tunnistada VITALI STAROKON
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning VITALI STAROKON’i karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. 10 Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui Vitali Starokon ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata Vitali Starokon katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vitali Starokonile määratud katseaja alguseks lugeda 08.05.
Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 24. mail 2007.a Nooremreferent I.Golubev 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.