lg 3 alusel määratud rahatrahvi 11100 krooni lisakaristuse ühes juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
35 lg 1 alusel määratud rahatrahvi 900 krooni kergendamiseks Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve haldustalituse komissar Aivar Hirs RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg.1, 132 lg 2, Kohus osakonna otsustas: 1. Rahuldada osaliselt Siiri Järve kaebus ja tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri 1 Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsus 11.09.2007.a väärteoasjas (2376.07,006849) Siiri Järv´ele Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel määratud karistuse rahatrahvi osas, lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmises ja
Teha uus otsus tunnistades Siiri Järv süüdi Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel ja määrata karistuseks rahatrahv 140 trahviühikut, see on 8400 krooni /kaheksa tuhat nelisada krooni/ ja Liiklusseaduse § 7435 lg 1 määrata karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, see on 900 krooni /üheksasada krooni/. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvide tasumine kokku summas 9300 krooni ositi 6 kuu vältel igakuuliste maksetena 1550 krooni. Esimene osa tuleb tasuda alates otsuse jõustumisele järgneva 15 päeva jooksul Põhja Politseiprefektuuri a/ arvele XXX SEB Eesti Ühispank viitenumber XXX Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele teatavaks saanud. Kaebuse sisu ja väärteos tuvastatud asjaolud: Siiri Järv on esitanud 02.10.2007.a kaebuse eelpoolnimetatud otsusega määratud karistuse kergendamiseks ja juhtimisõiguse äravõtmise „ümbervaatamist“. Karistuse kergendamise vajadust põhjendab ta majandusliku olukorraga, sest väidetavalt on äsja asunud tööle, kuid ta on üliõpilane ja peab tasuma õppemaksu. Juhtimisõiguse äravõtmine aga tingiks loobumise töökohast. Ta kahetseb süütegu ja kinnitab et on teinud tõsised järeldused ning edaspidi on liikluses viisakas ja eeskujulik autojuht. Kohtuistungist ei soovi osa võtta. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, kuid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastuväited: - S. Järv pani toime enamohtliku liiklusalase süüteo, sõites asulasisesel teel sõidukiirusega 194-+5 km/h, kus lubatud kiirus oli 110 km/h .Niivõrd suurel määral kiiruse ületamine ei ole millegagi põhjendatud ja isik pidi olema teadlik, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada -tegemist on tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul karmi karistuse kohaldamine on põhjendatud. -menetleja leiab, et kaebaja väljendatud kahetsus võib olla ajendatud soovist pääseda õiglasest karistusest .. - kohtuväline menetleja ei soostu väitega, et määratud karistusega riivatakse kaebaja majanduslikku seisundit. Menetleja arvates on tulenevalt teo raskusest määratud mõõdukas ja proportsionaalne karistus. - lisakaristuse määramisel lähtus menetleja asjaolust, et kaebaja poolt toimepandud enamohtlik väärtegu seab ohtu teiste liiklejate elu ja tervise Tahtlikult toimepandud liikluseeskirjade rikkumine näitab liikleja vastutustundetust. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik ei taju tema poolt juhitava mootorsõiduki kiirust, on ta liikluses ohtlik – siis on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kaevatava otsuse kohaselt 18.08.2007.a Harju maakonnas kell 00.35 juhtis Siiri Järv mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 79 km/h 2 võrra, sõites kiirusega 194 km/h+.-5 km/h ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Väärteo toimepanek on tõendatud kiiruse mõõtmise protokolliga, menetlusaluse isiku ütlustega. Seega on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja § 126 p 3 ja § 70 p 1 nõudeid, pannes seega väärteo Liiklusseadus § 7422 lg 3 ja §74 35 lg 1 järgi /tl 9/. Karistuse määramist on menetleja põhjendanud riigi vajadusega anda signaal sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õiguserikkumisega arvestades väljakujunenud olukorda, kus liikluses hukub iga aasta sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese. Ületades suurimat lubatud sõidukiirust niivõrv olulisel määral, pani menetlus ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protkollis 18.08.2007.a kell oo.35 XXX registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmisel kiirusmõõteseade Stalker XXX (taatlus nr. XXX,test 17.08.2007) fikseeritud lugemiga 194 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-1 5 kmH, lubatud kiirus mõõdetaval teelõigul 110 km/h. Isik on protokolli allkirjastanud avaldusi pole teinud /tl. 7/. Menetlusalune isik on üle kuulatud, ta on avaldanud, et ületas sõidukiirust perekondlikel põhjustel ja kahetseb väga oma süüd /tl 6/.Seega on tuvastatud väärteo objektiivne koosseis, S. Järve juhitav sõiduk liikus üle lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 79 km/h, subjektiivne koosseis, kiirust saab saab suurendada vaid tahtlikult,liikluseekirjad ja liikluskooraldusvahend on üldteada faktid, seega on tegu õigusvastane. Väljend perekondkondlikud põhjused on paljasõnaline ja arvestadesseadusega kaitstavat õiguse hüve liiklusohutust, ei ole tuvastatud mingeid süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuotsuse põhjendus: Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramist piisavalt, põhjalikult ja arusaadavalt põhjendanud, samuti soostub tema vastuväidetega (kohtuotsuses eelpool refereeritud, mistõttu kohus ei hakka neid põhjenduses kordama). S.Järve kaebusele. Seda eelkõige juhtimisõiguse äravõtmises 3- kuuks.
lg 5 annab õiguse kohtul või kohtuvälisel menetlejal
lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena võtta juhtimise õigus ära ühest kuust kuni kuue kuuni. Kuid S.Järv omab 2006.a ja 2007.a (otsus 02.08.2007) kehtivat karistust sõidukiiruse ületamise eest (
Vaatamata sellele, et teda oli äsja karistatud ületas ta 18.08.2007.a lubatud sõidukiirust aga 79 km/h. See annab kinnitust asjaolust, et määratud rahatrahvi ei ole mõjutanud S. Järve õiguskuulekusele, liikluses aga ei ole õiguskuulekus ainult isikut iseloomustav väärtus, vaid eelkõige on vajalik üldise turvalisuse tagamises liiklemises. Liiklusalase normipärase käitumine peab tagama kaitseava õigushüvena paljude inimeste elu ja tervise. Arvestades menetlusaluse isiku iga - 21 aastat, on ta üles näidanud liikluseeskirjade eiramisega oma vastutustundetut suhtumist liiklusesse ja lisakaristuse rakendamine on igati põhjendatud, ka karistuse ulatuses 3 kuud, mis jääb sanktsiooni keskmise määra ulatusse. Mis puutub põhjendusse, et juhtimise õiguse äravõtmisega peab ta loobuma töökohast, siis ei ole S.Järv esitanud mingeid andmeid oma töö iseloomu kohta. Tallinna linnas on funktsioneeriv ühistransport ja samuti on korraldatud marsruuttaksode liiklus piisava liiklustihedusega. Kuid kohus ei soostu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et S. Järve väljendatud kahetsus ei ole siiras, vaid ajendatud soovist pääseda õiglasest karistusest. S. Järv on koheselt peale õigusrikkumise fikseerimist avaldanud kahetsust. See on karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on aga talle määranud väärteo eest karistuse praktiliselt sanktsiooni ülemmäära lähedaselt (185 trahviühikust, sanktsioon on kuni 200 trahviühikut). ASrvestades ka lisakaristuse – juhtimiseõiguse rakendamisega ning, et otsuse tegemise ajal olevate andmete põhjal menetlusalune isik ei 3 töötanud on see karistus ebaproportsionaalne. Kohus leiab, et S. Järve väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust tuleb arvestada kergendava asjaoluna, kuid samas leiab kohus, et hiljutine samalaadne liikluseeskirja rikkumine ja liikluseeskirja rikkumise raskus, ei anna alust karistust kergendada sanktsiooni keskmise määrani. Küll aga on võimalik anda S. Järvele võimalus tasuda rahatrahvi osade kaupa, mis paneb talle varandusliku kohustuse, kuid korraga suures ulatuses.
lg 1 alusel määratud rahatrahv 15 trahviühikut on igati põhjendatud, see jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ( sanktsiooni ülemmäär 50 trahviühikut) ja ei kuulu kergendamisele. Seetõttu kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja otsus osaliselt tühistamisele, nimelt
Olukord liikluses näitab tõepoolest riigi vajadust rangemate karistusmeetmete rakendamiseks, kuid seni rakendatud suured rahatrahvid ei ole olukorda liikluses mõjutanud paremusele. S. Järve puhul on tegemist noore inimesega, kelle suhtes kohtuväline menetleja pole arvestanud tema majanduslikku olukorda (materjalidest ei nähtu, et seda oleks tehtud), seega on määratud sanktsiooni ülemmäära lähedane karistus põhjendamatult suur ja kuulub vähendamisele ning tasumisele osade kaupa. Kohtunik Katrin Puhkason 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.