4-07-3064\5

Väärteoasi nr. 4-07-3064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 18.

1. 2007.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Valeri Helmar Vaidlustatud lahend Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna 15.06.2007.a otsus väärteoasjas nr. 2314,07,017781 Voldemar Nikolaev karistamises LS § 7417 lg 1 ja lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik VOLDEMAR NIKOLAEV, isikukood 35912092263, elukoht XXX töökoht AS - autojuht-laadija Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Voldemar Nikolaev kohtuvälise menetleja – Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna – esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Rahuldada Voldemar Nikolaevi kaebus osaliselt karistuse kergendamise osas. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 15.06.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,017781 osaliselt lisakaristuse osas, kergendades karistust. Mõista Voldemar Nikolaevile LS § 7417 äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. lg 2 järgi lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KAEVATAV OTSUS Voldemar Nikolaevit karistati LS § 7417 lg 1 ja lg 2 alusel rahatrahviga 2400.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 16.05.2007.a. kella 17.59 ajal XXX juhtides sõiduautot reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, ei andnud kõrvalteelt välja sõites teed juhile, kes liikus ristmikul mööda peateed, põhjustades sellega varalise kahju RM. Sellise tegevusega rikkus Voldemar Nikolaev Liikluseeskirja § 159 nõudeid, pannes toime LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist, sest Voldemar Nikolaev ei tunnista end süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt lasub kogu süü sõiduki juhil, kes sooritas möödasõitu lubamata kiirusel, ei saanud hakkama sõiduki juhtimisega ja põrkas tema poolt juhitud sõidukiga kokku. Kaebuse esitaja leiab kaebuses, et määratud lisakaristus – 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine – on liiga karm ja põhjendamatu, seades tema väga raskesse olukorda. Ta on elukutselt autojuht ja kaebuse kohtuliku arutamise ajaks leidnud töökoha autojuhina. Seega lisakaristuse määramisega võetakse temalt ära võimalus töötada ja pidada ülal perekonda. KAEBUSE ESITAJA ÜTLUSED KOHTUISTUNGIL Voldemar Nikolaevi ütluste kohaselt sõitis tema kõrvalteel ja tahtis keerata peateele, et sõita Tallinnasse. Kuna põõsad varjasid vaatevälja, sõitis ta peateele hästi lähedale. Vasakult autosid ei tulnud, paremalt sõitis Tallinna poolt Kiili suunas autode kolonn. Kui ta oli sisse pannud esimese käigu, et peateele välja keerata, märkas kolonnist üht autot eraldumas ja teistest autodest möödasõitu alustamas. Auto lähenes suure kiirusega ja teda nähes hakkas pidurdama. Pidurdamine paiskas möödasõitva auto vastu tema autot, mis seisis vahetult peatee ääres. Seega sõitis möödasõitev auto tema seisvale autole otsa. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana ÜU, kes juhtis sõidukit, millest RM poolt juhitud sõiduk mööda sõitis ja kes nägi autode kokkupõrget. ÜU ütluste kohaselt kõrvalteelt tulnud valge auto kokkupõrke ajal liikus, keerates peateele välja. Kohtuistungil avaldati ka vastavalt VTMS §-le 99 lg 8 teise avariis osalenud sõiduki XXX reg.numbriga XXX juhi RM kohtueelses menetluses antud ütlused. RM on öelnud, et kui ta alustas möödasõitu, oli vastassuunas tee umbes 300 meetri ulatuses vaba. Teisest autost möödasõidu ajal märkas vasakult kõrvalteelt valget XXX teele tulemas, mistõttu võttis hoogu maha. Kuna XXX jätkas liikumist ja keeras linna poole talle otse vastu, pidurdas ta järsult, kuid ei saanud pidama ja toimus kokkupõrge. Seega kinnitavad RM ja ÜU ütlused, et Voldemar Nikolaevi juhitud sõiduk kokkupõrke ajal liikus, keeras peateele välja suunaga RM sõidukile vastu. Tunnistajate ütlused lükkavad ümber kaebuse esitaja ütlused tema sõiduki seismise kohta kõrvalteel. Kohtul ei ole alust seada kahtluse alla tunnistaja ÜU ütluste tõepärasust, sest tunnistaja on erapooletu, ei tunne kumbagi liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhti. Kuna tunnistaja ÜU sõnul kokkupõrke toimumise ajal valge XXX keeras parajasti peateele välja, leiab kohus, et XXX juht on süüdi toimunud kokkupõrkes. RM poolt juhitud sõiduk oli juba möödasõitu sooritamas, kui Voldemar Nikolaevi juhitud XXX kõrvalteelt peateele välja sõitis. Vastavalt Liikluseeskirja §-le 159 pidi kaebuse esitaja, kes oli kõrvalteel, andma teed peateel liikunud sõidukile, sõltumata tolle sõidusuunast. Kohtu veendumust kaebuse esitaja süüs liiklusavarii põhjustamises kinnitab ka asjaolu, et RM enne kokkupõrget järsult pidurdas, mida kinnitasid nii tunnistaja ÜU kui ka kaebuse esitaja ise. Kui Voldemar Nikolaevi auto seisnuks kõrvalteel nagu ta ise väitis, ei oleks RM vaja olnud järsult pidurdada, vaid ta oleks saanud rahulikult möödasõidu lõpetada. Järsk pidurdamine annab tunnistust sellest, et tema teele ilmus ootamatult takistus Voldemar Nikolaevi poolt juhitud sõiduki näol. 2 Eeltoodu alusel on Voldemar Nikolaev rikkunud Liikluseeskirja § 159 nõudeid, mille tagajärjel toimus tema ja RM sõidukite kokkupõrge ning tekkis varaline kahju RM sõidukile. Kahju on tõendatud liiklusõnnetuse aktiga ja fotodega, millest nähtuvalt oli vigastatud sõiduki esiosa. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga lisakaristuse määramise vajalikkusest, arvestades õiguskorra kaitsmise huve. Üldpreventiivset kaalutlust tuleb arvestada olukorras, kus teatud liiki õigusrikkumiste suur levik on muutunud probleemiks. Käesoleval ajal on muutunud probleemiks liiklusõnnetuste suur arv. LS § 7417 lg 2 kohaselt võib lisakaristust kohaldada ühest kuni kolme kuuni. Arvestades, et Voldemar Nikolaevi suhtes puuduvad karistust raskendavad asjaolud, ei ole põhjendatud lisakaristuse kohaldamine maksimummääras. Seega vähendab kohus lisakaristuse kestust ühe kuu võrra. Kohus juhindub VTMS § 132 p.
2. Kohtunik 3