4-07-3842 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.november 2007.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-07-3842 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 07 001224) Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Kaljo Rand kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna komissar Hillar Peegel 25.07.2007 otsusele Menetlusosalised Menetlusalune isik Kaljo Rand (isikukood 36310200291, ); Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna (asukoht Lossi 7 Kuressaare), esindaja komissar Meelis Juhandi. Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna komissar Hillar Peegel koostatud 25.07.2007.a. otsus ((kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 07 001224) Kaljo Rand karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi rahtrahviga 106 trahviühikut so 6360 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 5 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 1.novembrist 2007.a. 1
(3)4-07-3842 Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna komissar Hillar Peegel koostatud 25.07.2007.a. otsusega karistati Kaljo Randa liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 106 trahviühikut so 6360 krooni ja LS § 7422 lg 5 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Otsusest nähtub, et Kaljo Randa karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 26.06.2007.a. kell 18.45 Saare maakonnas Orisaare vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 101 km-l liikudes Kuivastu suunas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 49 km/h võrra, sõites kiirusega 154+/-5 km/h millega rikkus liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. 30.07.2007.a. esitas Kaljo Rand eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas või lisakaristuse kergendamist. Kaebuses märgib K.Rand, et tema igapäevane elu ja töö on seotud transpordivahendi juhtimisega. Temal puudub ühiskondlik transport ja võimalus kuidagi teisiti liikuda. Kõik tema töö asjad ja lauda ehitus tuleks 3-ks kuuks peatada. Kaebuse esitaja väitel mõjub see tema ettevõtmisele väga raskelt, temal puuduvad varasemad kehtivad karistused ja väärteo pani ta toime praamile kiirustades. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja palub jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja märgib, et LS § 7422 lg 3 sanktsioon näeb ette karistuse rahatrahvi kuni 200 trahviühikut so kuni 12 000 krooni või aresti. LS § 7422 lg 5 näeb ette lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise äravõtmise ühest kuni kuue kuuni. Kuna K.Randi väärteos puudusid kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis kohtuväline menetleja karistas teda nii põhi- kui lisakaristuse osas poolega maksimum karistusest. Samas arvestati otsust tehes õiguskorra huvidest ja sellest, et sellises ulatuses lubatud piirkiiruse ületamine paneb ohtu teised liiklejad. Kaebuse esitaja pidi antud rikkumist toime pannes arvestama, milline karistus teda rikkumise eest ootab ja teades, et tal puudub ühistranspordi kasutamise võimalus ja igapäevased toimetused on raskendatud kui tal juhtimisõigus ära võetakse, antud tegu üldse mitte toime panema. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. K.Rand ei ole vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid otsusega määratud lisakaristuse so juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Menetlusaluse isiku väitel on juhtimisõigus temale vajalik seoses tema igapäeva elu ja tööga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et K.Randile oli lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud. 2
(3)4-07-3842 Liiklusseaduse § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt sama paragrahvi 5.lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku § 56. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab kohtu arvates endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades K.Randi õiguserikkumise iseloomu. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja K.Randi kaebuse rahuldamata. R.Undrest kohtunik 3
(3)