4-07-3974\1

Väärteoasi nr 4-07-3974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3974 (2318,07,003699) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr Ušakov (ik: 38303260282, elukoht XXX, töökoht: puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Anna Fomtšenkova RESOLUTSIOON
3. Aleksandr Ušakov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Aleksandr Ušakovile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 04.02.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole otsuses määratud tähtajaks täies ulatuses aresti ära kandnud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse täies ulatuses kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Aleksandr Ušakovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 720 (seitsesada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Aleksandr Ušakov, 4-07-3974, joobe tuvastamise tasu“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.10.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.06.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 900345 selles, et 27.06.2007 kella 22.00 ajal peeti kinni Aleksandr Ušakov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr XXX nähtuvalt tuvastati 28.06.2007 kell 10.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et ei ole tarvitanud mingit narkootilist ainet. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli politseiametnike kaudu allkirja vastu edasi antud menetlusaluse isikuga koos elavale emale Marina Ušakovale. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteoasja menetluse ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks, asub kohus seisukohale, et väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, korduvad arestid ei ole mõju avaldanud, mistõttu tuleb uuesti kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine on menetlusaluse isiku poolt vaatamata menetlusaluse isiku süüd eitavatele ütlustele tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt nii rahatrahvide kui arestidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu puudub tal ka võimalus senini määratud rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem korduvalt arestiga karistatud, kuid teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest, peab kohus võimalikuks käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule inkrimineeritava teo toimepanemise eest määrata menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik