Obsah (4)

§ 64§ 68§ 15§ 175

Kriminaalasi 1-06-7127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mail 2007.a. Kohtla-Järve Kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-7127 (05244003011) Kohtukoosse

§ 64

lg 1 liita mõistetud karistused lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristus kolm aastat vangistust.

§ 68

lg 1 lugeda eelvangistusaeg alates 03.12.2005 kuni 7.05.2007 s.o üks aasta viis kuud ja 5 päeva karistusaja hulka, vähendades ärakandmisele kuuluvat liitkaristust nimetatud ajavahemiku võrra. Igor Puzinasele mõista lõplik liitkaristus üks aasta kuus kuud ja 25 päeva vangistust ärakandmisele kinnipidamiskohas. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.05.

1. Tõkend –vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Igor Puzinaselt menetluskulud riigituludesse 5400 krooni sundraha 13924,0 krooni kaitsjatasu; Jätta riigi kanda menetluskulud: 10198,20 krooni kaitsjatasu; 24835 krooni ekspertiisi tasude eest; 208 krooni toimiku paljundamise kulu; ASITÕENDID: 7 kesta, 7 kuuli, 2 lauatükki, dressipluus, džemper, klaaspudel, videokassett - hävitada alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Püstol Browning, kaliiber 7,65 mm nr.146352 ja laskemoon 20 padrunit kaliiber 7,65 mm jätta Ida Politseiprefektuuri käsutusse nende säilitamise või hävitamise küsimuse otsustamiseks. Igor Puzinas´el tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ Igor Puzinas, 1-07-7127, sundraha“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Igor Puzinas´el tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr.
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Igor Puzinas,1-07-7127, kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 31.mail
4. Süüdistuse sisu Igor Puzinas on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, omamata relvaluba, ostis 2005.a. augustis tuvastamata isikutelt ebaseaduslikult püstoli Browning 146352, mudel 1922, kal 7,65, mis on laskekõlbulik tulirelv ja padruneid kaliiber 7,65 mm, mis on tulirelva laskemoon ning hoidis tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikult oma elukohas XXX. 22.11.2005 teostatud läbiotsimise käigus Igor Puzinase elukohas avastati ja võeti 2 ära 25 padrunit Browning kal 7,65mm. 2005.a. novembris tulistas Jõhvi raudteejaama ja Kohtla raudteejaama vahel metsatukas 10-15 lasku; 02.12.2005 ajavahemikus kella 13.0018.00 tulistas Ida-Virumaa Päästeameti voolikumeistri kabinetis Jaama 12 Jõhvis püstolist Browning 5 lasku, rikkudes Relvaseaduse §- de 45 lg 1 ja § 50 lg 1 sätteid. Sellega Igor Puzinas, käideldes ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, tema, olles alkoholijoobes, tappis 02.12.2005 kella kuue paiku Ida-Virumaal päästeteenistuse voolikumeistri teenistusruumis Jaama tn 12 Jõhvis GT, tulistades püstolist Browning nr 146352 kal 7,65mm, kontaktlasu kannatanule kõhtu, tekitades talle kõhtu läbiva lasuvigastuse rasviku ja peensoolekinnistijuure vigastusega ning järgneva sisemise massiivse verejooksuga, mille tagajärjel GT suri sündmuskohal. Sellega Igor Puzinas, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID: Kohtualune Igor Puzinas selgitas, et tulirelva luba tal ei ole ja talle selgitati politseis, et tulirelva luba talle ei anta. 2005.a. augustis ostis ta püstoli Browning ja 50 padrunit Tallinnas turult. Püstolit hoidis kodus kapis ja peaaegu iga päev kandis püstolit endaga vöövahel kaasas. Alates tööle asumisest olid tema suhted G.T head. Palgapäevadel võtsid nad koos töökabinetis viina. Töökohas viina tarvitamine 2.12.2005 ei olnud esmakordne. G.T teadis, et I.Puzinasel on püstol kuid see ei huvitanud teda. Kella 13 paiku 2.12.2005 helistas I.Puzinas G.T ja teatas, et ta toob pudeli. G.T oli vastanud, et ta teeb kabineti korda, käib duši all ja siis nad istuvad koos. I.Puzinas jõudis Glebi töö juurde kella 13 paiku. G tuli duši alt ja andis 25 krooni ja käskis poest ühe viina tuua ning tema soendab seni suppi. I.Puzinas tõi poest 0,5 l pudeli Lauaviina. Kui üks pudel viina oli ära joodud siis G läks ruumist välja tualetti. Sel ajal I.Puzinas tulistas püstolist mõned lasud seina. G tuli tagasi ja käskis laskmise lõpetada. I.Puzinas ei mäleta mitu lasku ta seina tulistas. Peale tulistamist pani ta püstoli püksirihma vahele ja nad jätkasid viinavõtmist. Kui esimene pudel oli tühjaks joodud tõi I.Puzinas Glebi ettepanekul poest veel teise 0,5 l pudeli Lauaviina. Teise pudeli joomise käigus jäi I.Puzinas magama. G.T äratas ta ja soovis edasi juua. Joodi 2 pitsi ja I.Puzinas läks WC-sse. Tulnud tagasi kabinetti ei saanud ta kinni püksirihma, sest oli purjus. Gl seisis tema vastas tooli juures. I.Puzinas hoidis ühe käega püstolit kinni, teise käega püüdis kinnitada püksirihma. G tuli talle appi, haaras I.Puzinase käest, milles Puzinas hoidis püstolit ja tõmbas enda poole. Nad seisid vastamisi ja nende vahe oli umbes pool meetrit. I.Puzinasel oli sõrm päästikul kuid ta ei saanud aru kuidas lask tuli, kuna oli alkoholijoobes. I.Puzinas sai aru, et G sai kuuliga pihta ja on surnud ning mõtles, et las matavad kahte. Ta helistas O hüvastijätuks. Kannatanu TT selgitas, et tema poja GT ja Igor Puzinase suhted olid normaalsed. Kui poeg hakkas tuletõrjes tööle olid nad tihti koos. G.T elas läbi 2 infarkti ja tema pere elas koos temaga XXX 2.12.2005 pidi poja tööpäev lõppema kell 5 õhtul. Pojanaine helistas ja ütles, et Gleb ei vasta telefonile. T.T otsustas minna poja töö juurde tuletõrjesse. Ta sisenes tagauksest, mis oli lukustamata. Poja kabineti uks oli natuke lahti. Ta avas ukse ja nägi, et poeg lamab ukse juures maas. T.T hõikas I.Puzinasele, et G on paha, sest ta ei teadnud, et G on surnud. Verd näha ei olnud. I ei reageerinud. Kõik tuletõrjujad jooksid appi, tegid kunstlikku hingamist kuni tuli kiirabi ja tuvastas G T surma. T.T nägi I.Puzinasel relva kui ta käis poja töö juures. I.Puzinas näitas G relva. T.T küsis kas see on pärisrelv ja I.Puzinas vastas, et ei - mängu oma. T.T nägi kabinetis ka 2 padrunikesta kapi juures. Kapp oli ukse juures, kus lamas ka G . G 3 tarvitas alkoholi pidupäevadel nagu kõik. Kabinetis pudeleid T.T ei näinud, ainult sibul ja leib olid laual. Kannatanu ST selgitas, et GT oli tema abikaasa. I.Puzinasega olid abikaasal sõbralikud suhtes ja ta käis üks kord ka neil kodus külas. 2.12.2005 kell 5.10 ei vastanud abikaasa telefonile ja tavaliselt oli ta sel ajal juba kodus. 30 minuti pärast helistas S.T uuesti ja siis helistas ämmale. Ämm helistas kella 7 paiku ja teatas juhtunust. G.T oli rahulik, ei kakelnud ja püüdis alati konflikte rahulikult lahendada. Kannatanu loobus tsiviilhagist. Tunnistaja DK selgitas, et tema suhted G.T ja I.Puzinasega olid tööalased. G.T töötas päästeteenistuses voolikumeistrina ja tööpäev lõppes 17 paiku. I.Puzinas töötas operatiivautojuhina. 2.12.2005 ei olnud I.Puzinase tööpäev. I.Puzinas ja G.T said omavahel hästi läbi. Tihti suitsetasid nad koos. G.T oli probleeme südamega. 2.12.2005 tuli töö juures kööki naine ja teatas, et G juhtus midagi. Tunnistaja jooksis kabinetti ja nägi Glebi maas lamamas. Igor istus. Tunnistaja jooksis korrapidaja ruumi, et helistada ja kutsuda kiirabi. Kui tunnistaja tagasi tuli siis oli toas palju rahvast ja G tehti kunstlikku hingamist. Kiirabilt kuulis tunnistaja, et G.T on tapetud. Poisid ütlesid, et tulirelvast. Kabinetist koristasid viinapudelid ära DN ja AV Tunnistaja JP selgitas, et ta töötab päästeteenistuses alates 1993.aastast. G.T olid head tööalased suhtes ja ka Igor Puzinasega olid normaalsed suhted. 2.12.2005 täitis tunnistaja vahetusevanema kohustusi. Peale kella 17 pidid kõik uksed kinni olema ja seda pidi tunnistaja jälgima. Kella 3 paiku päeval nägi tunnistaja töö juures I.Puzinast. kella 6 paiku õhtul jooksis naine kööki ja ütles, et G on surnud. Tunnistaja jooksis naisele järele G kabinetti ja kohe kutsuti kiirabi. G lamas põrandal. Tunnistaja hoidis Glebi pead ja Deniss tegi kunstlikku hingamist, sest arvati, et südamega on probleem. Igorilt küsiti, mis juhtus, ja ta vastas, et ta ei tea midagi. Kabinetis märkas tunnistaja hiljem padrunikesta kapi juures, kui G ära oli viidud. Tunnistaja AV selgitas, et 1993.aastast töötab ta päästeteenistuses. G.T olid tal normaalsed suhtes ja ta aitas teda tööl. I.Puzinasega olid samuti suhted normaalsed. G.T ja I.Puzinase omavahelised suhted olid head. 2.12.2005 oli tunnistaja köögis koos SS DN, JP, DK, kus joodi teed ja vesteldi, vaieldi valjuhäälselt. Sel päeval nägi tunnistaja ka I.Puzinast peale lõunat, kui kohtusid ukse juures. Tunnistaja teab, et I.Puzinasel olid head suhtes G –nad olid sõbrad. Kella 18 paiku avati köögiuks ja naine ütles, et G on paha. Kõik arvasid, et süda. Kui tunnistaja G töökabinetti jõudis, nägi ta, et G lamas ukse juures ja Igor istus diivani juures maas. Tunnistaja katsus G pulssi – ei leidnud seda. Tunnistaja sai aru enne kiirabi saabumist, et G on surnud. Kapi juures maas nägi tunnistaja 2 padrunikesta peale seda kui G ära viidi. Tunnistaja nägi G kuulihaava, see oli ilma vereta. Kabinetis laual oli 0,5 l viinapudel, mille tunnistaja viskas õue enne kiirabi saabumist. Pudel oli tühi. Seal oli veel üks 0,5 l viinapudel, sibul, leib ja tuhatoos konidega. G oli veel soe ja näonahk hele. Laske tunnistaja ei kuulnud. I.Puzinas oli tugevalt purjus ja ei osanud juhtunu kohta midagi selgitada. Tunnistaja JV selgitas, et ta oli 2.12.2005 tööl autojuhina. G.T olid suhted vaid tööalased. I.Puzinasega olid suhted normaalsed ja nad tundsid teineteist juba ammu. 2.12.2005 nägi tunnistaja töö juures I.Puzinast kella 2-3 ajal, kui ta G ukse juures suitsetas ja nad olid tarvitanud alkoholi. Tunnistaja OG selgitas, et tal on I.Puzinasega sõbralikud suhted ja tunnevad teineteist juba 30 aastat. I.Puzinas ei olnud kunagi agressiivne kui alkoholi tarvitas vaid jäi uniseks. Oli rõõmsameelne. Ta teenis dessantvägedes. I.Puzinas helistas 2.12.2005 peale kella 5 ja arusaadav oli fraas tema kõnest, et ta tahab endale lõpu teha. Seejärel kõne katkes. Tunnistaja sai aru, et helistaja ei olnud kaine. Tunnistaja VG selgitas, et ta töötas 2.12.2005 päästeteenistuses koristajana ja tööpäev kestis 8-16-ni. Sel päeval nägi tunnistaja I.Puzinast, kellel ei olnud tööpäev vaid ta tuli 4 majja 13.
5. Ta sisenes peauksest ning küsis kus G on. G oli sel ajal duši all. Kella 3 ajal nägi tunnistaja veelkord I.Puzinast ja siis oli I.Puzinas kaine. Tunnistaja lahkus töölt 15.
6. 28.12.2005 koristas tunnistaja G.T töökabinetti ja leidis lauanõude kapist purunenud lauanõud ja kuuli. Leiust teatas tunnistaja oma ülemusele. Päästeameti ruumides on juhtunud ka varem alkoholi tarvitamist. G.T ja I.Puzinas on ka varem koos alkoholi tarvitanud. Tunnistaja DN selgitas, et G.T ja I.Puzinasega olid tal tööalased suhted. G ema jooksis kööki ja ütles, et G on surnud. Jooksime talle järgi G tööruumi. G lamas põrandal ukse juures. Igor istus ja ei saanud midagi aru. Koos ühe paarimehega tegi tunnistaja G kunstlikku hingamist. Pulssi katsudes tunnistaja pulssi ei tundnud, kuid G oli veel soe, näost valge. Kui G ära viidi nägi tunnistaja kapi juures 2 padrunikesta. G lõual oli marrastus, muid vigastusi ei olnud. Kui kiirabi tuli ja tõstis G särgi üles, nägi seal haava, kus verd ei olnud. Tunnistaja viis sündmuskohalt laualt ära ühe 0,5 l tühja viinapudeli. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (t.lk.2-33) ja fototabelitelt nähtub, et Jõhvi Jaama t 12 Ida-Virumaa Päästeteenistuse hoones voolikumeistri teenistusruumis diivanikatte all leitud püstolitaoline ese…vintraua küljele on graveeritud markeering ….Belgigue Browning….Toa põrandal kapi kõrval .. on selili asendis näoga ülespoole meesterahva surnukeha. … kõhuseinal keskjoonest veidi vasakul pool on ümara kujuga haav nahavigastusega, millest läheb kuivanud verenire alla vasakule. Haava ümber on oreoolitaoline mustjas-hall jälg. Laibast parmal pool, tema peast 18 sm kaugusel on hülss, puusast paremal pool 24 sm kaugusel on teine hülss. Ruumi seinte vaatlusel diivani vastasseinas 1,6 sm kõrgusel on süvend, 37 sm kõrgemal esimesest süvendist on teine süvend, umbes 22 sm kaugusel teisest süvendist on kolmas süvend. Edasisel seinavigastuste uurimisel võeti välja kaks kuuli. Läbiotsimisprotokollis 12.12.2005 ja fototabelitelt (t.lk.148-158) nähtub, et I.Puzinase elukohas Kivi 5 – 442 Jõhvis on läbiotsimise käigus kapi alumiselt riiulilt leitud pakend kirjega 7,65 Browning. Selles pakendis on 25 padrunit plastmassist konteineris. Lisaks kaks hülssi ja kaks hülssi neis olevate kuulidega. Ekspertiisiaktis nr. TB-018-06/410 antud eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud poolautomaatpüstol Browning nr.146352 on laskekõlbulik tulirelv. Esitatud seitse püstolipadruni kesta kal 7,65 mm on tulistatud esitatud püstolist Browning nr.
7. Esitatud 30 püstolipadrunit kal.7,65 mm Browning on laskekõlblik tulirelva laskemoon. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.457 (t.lk.195-210) antud eksperdiarvamusest nähtub, et G.T surma põhjuseks oli kõhtu läbiv laskevigastus rasviku ja peensoolekinnisti juure vigastusega ning järgneva sisemise massiivse verejooksuga. Lask oli sooritatud kontaktlasuna, mida tõestab tahma olemasolu haavakanali alguses ja relvasuudme jäljendi olemolu nahal sisenemisava piirkonnas. Haavakanali suund eest taha, vasakult paremale ja veidi ülevalt alla, läbib kõhu eesseina naha jne. Lasu hetkel oli relvasuue surutud vasakult poolt vastu kannatanu kõhu eesseina. G.T surnukoha uuringul leiti etüülalkoholi veres 2,94 promilli ja uriinis 2,77 promilli, mis elavate isikute suhtes on raske alkoholijoove. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr.060026 (t.lk.224-227) antud eksperdiarvamusest nähtub, et GT saab olla isik, kelle DNA profiil langeb kokku padrunipidemelt võetud proovist saadud DNA profiiliga. GT saab olla üks isik, kelle DNA-d võis leiduda püstoli käepidemelt võetud proovis. Ei saa kindlalt välistada, et I.Puzinas võib olla teine isik, kelle DNA-d võis leiduda püstoli käepidemelt võetud proovis. Igor Puzinas saab olla üks isikutest kelle DNA-d võis leiduda püstoli päästikult võetud proovis. 5 Igor Puzinas ja GT saavad olla isikuteks, kelle vinnastamismehhanismilt võetud proovis. DNA-d võis leiduda püstoli KOHTU JÄRELDUSED JA HINNANG: Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et I.Puzinasele on õigesti kvalifitseeritud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi s.o tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. I.Puzinase teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja ta pani temale inkrimineeritava kuriteo toime tahtlikult. I.Puzinas tunnistas end täielikult süüdi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises KarS § 418 lg 1 järgi. Ta selgitas, et omamata tulirelva luba, ostis ta püstoli Browning ja sinna juurde tulirelva laskemoona- padruneid. Ta kasutas püstolit, tehes metsas mitmeid proovilaske ja tulistas 2.12.2005.a. Jaama t 12 Jõhvis Päästeteenistuse voolikumeistri tööruumis 2-3 lasku seina. Püstolit kandis ta kaasas igapäevaselt rihma all. I.Puzinas oli teadlik, et nimetatud käitumine on seadusevastane ja kriminaalkorras karistatav. Tunnistaja T.T ütlustega on tõendatud, et Päästeameti ruumides näitas I.Puzinas püstolitaolist eset kannatanu pojale ja I T.T küsimusele, et kas see on päris- vastas Puzinhas, ei - mängupüstol. Peale selle on tema süü tõendatud eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr. TB-01806/410 selles, et ekspertiisiks esitatud poolautomaatpüstol Browning nr.146352 on laskekõlbulik tulirelv. Esitatud seitse püstolipadruni kesta kal 7,65 mm on tulistatud esitatud püstolist Browning nr.
8. Esitatud 30 püstolipadrunit kal.7,65 mm Browning on laskekõlblik tulirelva laskemoon. Peale selle on kohtualuse süü tõendatud läbiotsimisprotokolliga 12.12.2005 ja fototabelitega (t.lk.148-158) millest nähtub, et I.Puzinase elukohas Kivi 5 – 442 Jõhvis on läbiotsimise käigus kapi alumiselt riiulilt leitud pakend kirjega 7,65 Browning. Selles pakendis plastmassist konteineris on 25 padrunit. Lisaks kaks hülssi ja kaks hülssi neis olevate kuulidega. Tunnistaja VG ütlustega on tõendatud, et ta töötas 2.12.2005 päästeteenistuses koristajana ja tööpäev kestis 8-16-ni. Sel päeval nägi tunnistaja I.Puzinast, kellel ei olnud tööpäev. 28.12.2005 koristas tunnistaja G.T töökabinetti ja leidis lauanõude kapist purunenud lauanõud ja kuuli. Leiust teatas tunnistaja oma ülemusele. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.lk.2-33) ja fototabelitega on tõendatud, et Jõhvi Jaama t 12 Ida-Virumaa Päästeteenistuse hoones voolikumeistri teenistusruumis diivanikatte all leitud püstolitaoline ese…vintraua küljele on graveeritud markeering ….Belgigue Browning…. I.Puzinas tunnistas end süüdi osaliselt KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leidis, et GT inkrimineeritud käitumine KarS § 113 järgi ei ole leidnud tõendamist kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendite alusel.

§ 15

lg 1 on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, mis tõendaksid, et I.Puzinas tahtlikult tappis teise inimese. Kogutud tõendite kogumiga ei ole ümber lükatud I.Puzinase ütlused selle kohta, et ta ei soovinud tappa G.T Nende suhted olid normaalsed, nad olid sõbrad ning tal puudus igasugune põhjus teda tappa. Samas ei ole ümber lükatud muude kogutud tõendite kogumiga I.Puzinase ütlused tema poolt G.T surma põhjustamise kohta selles, et see juhtus G.T osalusel. 6 Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr.060026 (t.lk.224-227) antud eksperdiarvamusega on tõendatud, et GT saab olla isik, kelle DNA profiil langeb kokku padrunipidemelt võetud proovist saadud DNA profiiliga. GT saab olla üks isik, kelle DNA-d võis leiduda püstoli käepidemelt võetud proovis. Eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et ka G.T sai olla isik, kes ühise alkoholi tarvitamise käigus hoidis oma käes I.Puzinase püstolit ja katsus mitmeid püstoli osasid nagu padrunipide, püstoli käepide. Eelnimetatud tõendid viitavad asjaolule, et ka G.T käitumises 2.12.2005 on tunnused I.Puzinase tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Mõlemad isikud olid alkoholijoobes, olles kumbki joonud kahepeale ära ühe liitri viina s.o 0,5 liitrit isiku kohta. Eeltoodu on tõendatud I.Puzinase tõepäraste ütlustega kohtuistungil selles, et ta tõi poest 2.12.2005 kaks pudelit viina, mille tarvitasid ära koos G.T I.Puzinase ütlustega on tõendatud, et ta tuli tualetist ja ei saanud püksirihma kinni, sest oli alkoholijoobes ja püstol, mis tal tavaliselt püksirihma vahel oli, oli tema käes. I.Puzinase sõnul tuli G.T , kes samuti oli alkoholijoobes talle appi. G.T alkoholijoove on tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.457 (t.lk.195210) antud eksperdiarvamusega selles, et G.T surnukoha uuringul leiti etüülalkoholi veres 2,94 promilli ja uriinis 2,77 promilli, mis elavate isikute suhtes on raske alkoholijoove. Omavahelise tülitsemise kohta G.T ja I.Puzinase vahel alkoholi tervitamise käigus tõendeid ei ole ja I.Puzinas eitas samuti tülitsemist. Päästeteenistuse töötajad, kes viibisid köögis ei andnud ütlusi selle kohta, et nad oleksid kuulnud tulistamist voolikumeistri kabinetis ja seega ei saadud võtta tarvitusele abinõusid alkoholi kuritarvitamise ja tulirelva kasutamise lõpetamiseks alkoholijoobes isikute poolt, mis hoidnuks ära nende kaastöötaja surma põhjustamise. Kui G.T haaras alkoholijoobes olles I.Puzinase ees seistes tema käest kinni, milles oli tulirelv ja kuna I.Puzinase sõrm oli päästikul ei saanud alkoholijoobes I.Puzinas esialgu aru, et lask tabas G.T ja liikudes edasi diivani poole nägi, et G.T kukkus maha. Kuna G.T ei liigutanud sai I.Puzinas aru, et ta on surnud. Seepärast ei kutsunud ta ka abi ja helistas kohe oma sõbrale Olegile hüvastijätuks, kavatsedes ka enda seejärel tappa kuid alkoholijoobe tõttu jäi magama. Kohus leidis, et muid tõendeid G.T surma põhjustamise asjaolude kohta kogutud ei ole. Kohtuliku uurimise käigus päästeteenistuse töötajate, tunnistajate A.V , J.Z D.K J.P ütlustega on tõendatud, et G.T ja I.Puzinas said omavahel ja ka kaastöötajatega hästi läbi. Ka T.T ja S.T ütlustega on tõendatud, et I.Puzinase ja G.T said omavahel hästi läbi. Mingeid konflikte nende vahel ei täheldatud. Seega loeb kohus tõepäraseks I.Puzinase ütlused G.T surma põhjustamise kohta ettevaatamatuse tõttu. Tema käitumises puudub õigusvastasust välistav asjaolu ja ta on kuriteo toimepanemises süüdi. I.Puzinase hoolsuskohustust rikkuv käitumine seisnes selles, et ta alkoholijoobes olles kandis endaga kaasas ja käitles tulirelva ning laskemoona ja tagajärg saabus muu kausaalsusahela tõttu s.o samuti alkoholijoobes G.T sekkumise käigus I.Puzinase käest, milles oli tulirelv - kinni haaramise tõttu ja nimetatud käitumine kogumis on põhjuslikus seoses G.T surma põhjustamisega. I.Puzinase hoolsa käitumise korral ei oleks tõenäoliselt kindla teadmise ja tõenäosusega saabunud ka tagajärg s.o inimese surm. Üksnes tulirelva ebaseaduslik käitlemine ei ole aluseks, et sellele järgneb tahtlikult raske isikuvastase kuriteo toimepanemine - G.T surm kontaktlasu tulistamise tagajärjel. Seega on I.Puzinase eelnimetatud käitumine õigusvastane ja ta on süüdi G.T surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu. I.Puzinasekle süüdistuses inkrimineeritav käitumine KarS § 113 järgi tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 117 lg 1 järgi. Kohtualuse süü eelnimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud ka I.Puzinase ütlustega selles, et 7 tema on osaliselt süüdi G.T surma põhjustamises. Ta ei eitanud kohtuistungil, et ta kandis püstolit endaga pidevalt kaasas alates selle soetamisest ning päästeteenistuse ruumides näitas vastsoetatud relva ka G.T Nimetatud ütlusi kinnitas T.T kohtuistungil et ta viibis enne juhtumit kord G.T töökabinetis kui I.Puzinas demonstreeris püstolisarnast eset G.T . I.Puzinase tõepäraste ütlustega on tõendatud, et päästeteenistuse voolikumeistri kabinetis tulistas ta 2-3 korda diivanil istudes oma püstolist seina. Seistes G.T teineteise vastas, haaras G tema käest, milles tal oli püstol ja kuna IPuzinase sõrm oli päästikul ning ta oli tugevas alkoholijoobes käis lask, mis tabas G.T Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr.060026 (t.lk.224-227) antud eksperdiarvamusega on tõendatud, et Igor Puzinas saab olla üks isikutest kelle DNA-d võis leiduda püstoli päästikult võetud proovis. Seega leiab kohus, et I.Puzinas on isik, kes vajutas viimase isikuna püstolipäästikule ja toimus lask, mille tagajärjel sai surmava vigastuse kontaktlasu tagajärjel G.T Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.lk.2-33) ja fototabelitega on tõendatud, et Jõhvi Jaama t 12 Ida-Virumaa Päästeteenistuse hoones voolikumeistri teenistusruumis diivanikatte alt leitud püstolitaoline ese…vintraua küljele on graveeritud markeering ….Belgigue Browning….Toa põrandal kapi kõrval .. on selili asendis näoga ülespoole meesterahva surnukeha. … kõhuseinal keskjoonest veidi vasakul pool on ümara kujuga haav nahavigastusega, millest läheb kuivanud verenire alla vasakule. Haava ümber on oreooli-taoline mustjas-hall jälg. Laibast parmal pool, tema peast 18 sm kaugusel on hülss, puusast paremal pool 24 sm kaugusel on teine hülss. Ruumi seinte vaatlusel diivani vastasseinas 1,6 sm kõrgusel on süvend, 37 sm kõrgemal esimesest süvendist on teine süvend, umbes 22 sm kaugusel teisest süvendist on kolmas süvend. Edasisel seinavigastuste uurimisel võeti välja kaks kuuli. Tunnistaja OG ütlustega on tõendatud, et I.Puzinasega on ta tuttav juba 30 aastat. I.Puzinas helistas O.G kella 5 paiku ja oli ilmselt purjus ning et ta tahab endale lõpu teha. Kohus leidis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada I.Puzinase vastutust kergendavaid asjaolusid. I.Puzinas kahetses puhtsüdamlikult saabunud rasket tagajärge – G.T surma ja vabandas kannatanute ees. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et kuriteo toimepanemist soodustavaks asjaoluks oli Ida-Virumaa Päästeteenistuses äärmine distsiplineerimatus ja töösisekorraeeskirjade raske rikkumine. Vastutavate isikute poolt igasuguse kontrolli puudumine võimaldas päästeteenistuse ruumides töö ajal (palgapäevadel) korduvalt kuritarvitada alkoholi, kuni töötajate raske joobeastme saavutamiseni. Nimetatud puuduste ignoreerimine lõi võimaluse sellise käitumise tagajärjena ühe kaastöötaja surma saabumise. Kohus leidis, et I.Puzinasele KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest tuleb mõista karistus sanktsiooni maksimummäära nelja kuu võrra vähendades. I.Puzinas soetas tulirelva ilma vastava loata. Töötades päästeteenistuses operatiivsõiduki juhina, kandis pikka aega kaasas ebaseaduslikku tulirelva ja kuritarvitas alkoholi päästeteenistuse ruumides, millega kaasnes alkoholijoobes olles ka ebaseadusliku tulirelva kasutamine tööruumis, mis ei ole ette nähtud laskeharjutuste sooritamiseks. Nimetatud käitumist hindab kohus seaduse raskeks rikkumiseks, mis erineb tulirelva ja laskemoona passiives omamises ja hoidmises, kui see on vaid kodus kappi peidetud. I.Puzinasele KarS § 117 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistab kohus karistusena sanktsiooni maksimummääras, sest kuriteo tulemusena saabus inimese surm, mida oli ainult I.Puzinasel võimalik ära hoida üksnes seaduskuuleka käitumisega. 8 Kannatanu S.Tsyppo loobus kohtuistungil I.Puzinasele esitatud tsiviilhagist. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb teise astme kuriteos süüdimõistetud Igor Puzinaselt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400 krooni s.o 1,5 palga alammäära.

§ 175lg 1 p 4 hüvitab süüdimõistetu temale määratud kaitsjale makstud tasu 13924 krooni. Vastavalt Kr

MS § 175 lg 1 p 3 kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud viie ekspertiisi eest 3000.- +185.- +3960.- +2850.- +7000.- +7840.- kokku: 24835 krooni. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 kriminaaltoimiku tegemise koopia maksumus 208 krooni kuulub väljamõistmisele süüdimõistetult Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdismõistetul üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leidis, et süüdimõistetule käib ilmselt üle jõu kriminaalmenetluse kulude hüvitamine riigile, mistõttu on põhjendatud osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda: 10198,20 krooni kaitsjatasu ; 208 krooni toimiku paljundamise tasu ja 24835 krooni ekspertiiside tasu. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Rahvakohtunikud Helle Luuk (allkiri) Aime Tamm (allkiri) 9