1-07-11721\1

1-07-11721 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11721 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Eduard Otti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Eduard Otti (isikukood 37708140253; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Eduard Otti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Otti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Otti tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 18.01.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud 6-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 25.07.2006.a 2 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 21 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud ja 21 päeva. Karistuse kandmise algus oli 23.07.2006.a ja lõpp on 13.02.2008.a. Kinnipidamisasutuses Eduard Otti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saabus vanglas 2007.a veebruarikuus. Vabanemisel läheb elama ema juurde XXX. Praegu toetab teda materiaalselt ema ja endine tööandja. Lähedastest suhtleb ema ja õega. Omades nii praktilisi kui ka tööharjumusi, on tal head eeldused toimetulekuks tavaühiskonnas. Hagisid planeerib tasuda tulevasest töötasust. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli nõuete seaduspärane täitmine on tekitanud temas kriminaalhooldusalusena probleeme. Ta on katseajal toimepannud uue kuriteo. Eduard Otti taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 6-korral, vanglas viibib
2. korda. Karistust kannab varguste eest. Vanglas ei õpi ega tööta. Elukoht saab vabanemisel olema Tallinnas, mille aadressi kinnipeetav ei oska öelda. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, keda on varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, sellele vaatamata on ta pannud toime uue kuriteo, mille eest kannab vanglakaristust. Isiku poolt uute kuritegude toimepanemise oht on olemas. Arvestades isiku varasemat käitumist kriminaalhooldusel olles, seda, et teda on vabastatud juba korra tingimisi enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo, puudub veendumus, et käesoleval ajal vabanedes isik alluks käitumiskontrollile ning täidaks kohtu poolt pandud kohustusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Eduard Otti ja prokuröri arvamuse, leiab, et E. Otti tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Otti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tegemist on isikuga, keda on varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, sellele vaatamata on ta pannud toime uue kuriteo, mille eest kannab vanglakaristust. Isiku poolt uute kuritegude toimepanemise oht on olemas. Arvestades isiku varasemat käitumist kriminaalhooldusel olles, seda, et teda on vabastatud juba korra tingimisi enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo, puudub veendumus, et käesoleval ajal vabanedes isik alluks käitumiskontrollile ning täidaks kohtu poolt pandud kohustusi. Arvestades E. Otti poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik