4-07-3153\2

4-07-3153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3153 (2314,07,013288) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 18.06.2007 otsus nr XXXToomas Väljataga karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Toomas Väljataga, IK: 36011230275, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
2. Jätta Toomas Väljataga kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 18.06.2007 otsusele nr XXXToomas Väljataga karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 18.06.2007 otsus nr XXXToomas Väljataga karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.09.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 18.06.2007 otsusega nr XXXkaristati Toomas Väljataga LS § 7422 lg 3 alusel 1 rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 23.05.2007 kell 21.40 juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 43 km/h võrra, sõites kiirusega 138 +/-5 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik on varem toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma, tegemist on tahtliku rikkumisega ning kohtuväline menetleja ei arvesta kahetsust. Kaebuses aga väidetakse, et menetlusalust isikut ei ole viimase aasta jooksul karistatud, mistõttu on ta karistusregistrist kustutatud. Ei ole arvestatud karistuse määramisel ka seda, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul ning see oli tingitud sellest, et juht ei tunnetanud äsjaomandatud auto kiirust ja kiirendust, mille tõttu sai tahtmatult võimalikuks möödasõidul lubatud sõidukiiruse ületamine. Arusaamatuks jääb ka siira kahetsuse arvestamata jätmine. Palutakse arvestada ka seda, et menetlusalune isik on ainus oma töökohas, kellel on mootorsõiduki juhtimise õigus ning selle õiguse äravõtmine tekitab töökohale logistilisi probleeme. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et sõitis esimest korda selle sõidukiga, mis oli ostetud sihtasutusele. Auto tunnetamine oli võõras, kui oleks kõiki nuppe kohe kasutada osanud, poleks seda juhtunud. Rahaline trahv on karistus temale, kuid juhtimisõiguse äravõtmine on aga karistuseks sihtasutusele. Kirjastus annab välja 40 raamatut aastas ja iga kuu on vaja vedada 3-4 raamatut laiali. Ei tajunud automaatkastiga auto iseärasusi, et alguses vajutad, siis ei juhtu midagi, seejärel aga toimub kiirendus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Juhile ei saa jääda märkamatuks selline lubatud sõidkiiruse ületamine. Väärtegu on tahtlikult toime pandud. Ka möödasõidul on asulavälisel teel lubatud suurim lubatud sõidukiirus samasugune. Väärteomaterjalidest nähtub, et sõiduk liikus teel üksinda ja möödasõitu ei olnud. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel vähemalt 43 kilomeetri võrra tunnis. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, seega kas kuni 12 000 kroonine rahatrahv või kuni 30 päevane arest. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud vaid ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebuses on otsusele ette heidetud, et ei ole arvestatud karistuse määramisel ka seda, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul ning see oli tingitud sellest, et juht ei tunnetanud äsjaomandatud auto kiirust ja kiirendust, mille tõttu sai tahtmatult võimalikuks möödasõidul lubatud sõidukiiruse ületamine. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei ole tõsiseltvõetav. Vastavalt LE § 124 p 2 sätetele on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis ja seda sõltumata sellest, kas ollakse möödasõidul või mitte. Seega ei saa 2 möödasõiduga lubatud suurima sõidukiiruse ületamist õigustada ning sellise õigustuse esiletoomine näitab kaebaja ükskõikset suhtumist liikluseeskirja nõuetesse. Veel vähem tõsiseltvõetav on põhjendus, mille kohaselt ei tunnetanud menetlusalune isik sihtasutusele äsjasoetatud auto kiirust ja kiirendust. Kohus leiab, et kui menetlusalune isik ei ole uue sõiduki omandamise järgselt enam võimeline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ja ei ole samal põhjusel võimeline tajuma ka enda juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta kujutab endast teistele liiklejatele suurt ohtu. Kui tegemist on sõidukiga, mille omadusi juht ei tunne, siis tavamõistusega isik proovib sõiduki omadusi ohutus kohas, mitte maanteel. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ning ettevaatamatusest, seega ka hoolimatusest ehk hooletust suhtumisest ei saa seda tegu toime panna. Kaebuses oli märgitud, et menetlusalune isik on ainus oma töökohas, kellel on mootorsõiduki juhtimise õigus ning selle õiguse äravõtmine tekitab töökohale logistilisi probleeme. Kohus asub seisukohale, et Eesti Keele Sihtasutuse logistilised probleemid tekkisid ilmselt hetkest, mil menetlusalune isik asus juhtima uut sõidukit. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka sihtasutuse töö normaalne kulg, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kaebuse kohaselt veel ka paljude teiste menetlusaluse isiku tööpanusest sõltuvate isikute majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on teda enne menetletava teo toimepanemist viimase kolme aasta jooksul lubatud suurima sõidukiiruse ületamise tõttu kinni peetud kolmel korral ning kahel kordadest määrati rahatrahv, viimane kord piirduti hoiatusega ning see viimane kord oli kaks kuud enne menetletava teo toimepanemist. Seega arvestades menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist, võib järeldada, et vaidlustatud otsuses on õigesti asutud seisukohale, et varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ning hoiatamised ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma ka uute väärtegude toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalaste väärtegude iseloom ja järjest suurenev raskus viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistusest samalaadse väärteo toimepanemise eest ja pani tahtlikult toime uue teo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada niigi miinimummäära lähedasena määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Märt Toming kohtunik 3