4-07-3920\3

4-07-3920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3920 (2314,07,017979) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 10.07.2007 otsus nr XXXErmes Kirsimägi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Ermes Kirsimägi, IK: 38102100321, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
2. Jätta Ermes Kirsimägi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 10.07.2007 otsusele nr XXXErmes Kirsimägi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 10.07.2007 otsus nr XXXErmes Kirsimägi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.09.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 10.07.2007 otsusega nr XXXkaristati Ermes Kirsimäge LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 16.06.2007 kell 21.12 XXX juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 69 km/h võrra, sõites kiirusega 126 +/-7 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 1 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt töötab menetlusalune isik ASs , milline asub XXX ning sinna ei saa ühistranspordiga kohale sõita. Juhtimisõiguse kaotuse puhul võib kaotada töökoha ning pere jääb ilma temapoolsest rahalisest toetajast. Kauplus lapsetarvete ning toidu muretsemiseks asub 7 kilomeetri kaugusel, lastepolikliinik aga 15 kilomeetri kaugusel ning igapäeva elu tarvis oleks vaja käia autoga kaupluses ning lapsega arstil. Juhtimisõiguse äravõtmisel jääb pere kaebajapoolse hoolitsuseta. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et sõidukogemus on 1999st aastast. Oskab vahet teha kiirusel 50 ja 125 km/h. Ainult kiirendas. Ei pannud toime tegu tahtlikult, vaid ei vaadanud spidomeetrit. Tol hetkel mõtles lapse peale, mitte karistusele. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Tegemist on tahtliku teoga. Rahalised karistused ei ole mõju avaldanud, pole muud võimalust kui kohaldada lisakaristust. Menetlusalune isik oli teadlik, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu jääb pere hätta, sellele vaatamata ületas kiirust. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel vähemalt 69 kilomeetri võrra tunnis. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, seega kas kuni 12 000 kroonine rahatrahv või kuni 30 päevane arest. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmisel jääb menetlusalune isik ilma tööst ja seetõttu pere tema rahalisest toetuses, samuti jääks pere hoolitsuseta. Menetlusaluse isiku seletusest ruttas menetlusalune isik apteeki ja ei saanud aru kui palju oli gaasi lisanud. Igapäevaselt on aga menetlusalune isik liiklusreegleid järgiv ja naudib rahulikku sõitu. Kohus leiab, et taoline põhjendus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohta ei ole tõsiseltvõetav. Vastavalt LE § 124 p 1 sätetele on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis ja seda sõltumata sellest, kas hakatakse liikuma apteegi juurest või mõnest muust punktist asulas. Seega ei saa apteegi juurest järgmise apteegi juurde kiirustamisega lubatud suurima sõidukiiruse ületamist õigustada ning sellise õigustuse esiletoomine näitab kaebaja ükskõikset suhtumist liikluseeskirja nõuetesse. Kohus leiab, et kui menetlusalune isik ei ole võimeline tajuma liikluseeskirja nõudeid ja liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ja ei ole samal 2 põhjusel tajuma ka enda juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta kujutab endast suurt ohtu nii iseendale, oma perele kui ka teistele liiklejatele. Käesoleval juhul on menetlusalune isik Tallinna linnas ületanud lubatud suurimat sõidukiirust üle kahe korra. Selline süü suurus viitab sellele, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja ettevaatamatusest ei saa seda tegu toime panna. Kaebuses oli märgitud, et menetlusalune isik töötab äriühingus, kuhu liikumiseks kasutatakse oma isiklikku transporti, esitades selle kohta ka tööandja tõendi ning sõidukit peab menetlusalune isik kasutama ka pere eest hoolitsemisel ja temalt juhtimisõiguse äravõtmine tekitab majanduslikke raskusi pere ülalpidamisel. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kes osaleb aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina seoses tööle mineku ja töölt tuleku ning igapäevatoimetuste tõttu, millest sõltub ka tema ja tema pereliikmete sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud karistuste osas juba suhteliselt pikaajaline kogemus. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma suure ohtlikkusega väärteo toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja raskus viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Senised neli kustumata karistust näitavad seda, et menetlusalune isik paneb vaatamata järjest määratavatele karistustele toime aina uusi liiklusalaseid väärtegusid, tegemata eelmistest karistustest mingeid järeldusi. Menetletava väärteo pani ta toime kolme kuu möödudes pärast viimase raske liiklusalase väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi tasumist. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka vähendada niigi vaid keskmises määras määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Märt Toming kohtunik 3